Tsiviilasi nr.2-05-1318/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 23.mai 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi JM’i hagi OÜ vastu omandaja õiguste ülekandmises, omandi tunnustamises ja ehitusregistrisse kande tegemises ning kohtukulude hüvitamises hageja JM, istungil osales koos volitatud esindaja, TL kostja OÜ istungil osales volitatud esindaja, MA asjaolud Harju Maavalitsuse otsusega on ja muu õigusvastaselt võõrandatud vara loetud omandireformi objektiks; sama otsusega on hageja tunnistatud vara 1/8 osas reformi õigustatud subjektiks. Omandireformi õigustatud subjektid on sõlminud maa tagastamisega seonduvas kokkuleppe; kokkuleppe kohaselt jäi hagejale maa tagastamise nõudeõigus maatükist osas, millel asuvad vaidlusalused ehitised. on notar saatnud hagejale teate selles, et AS müüb maaüksusel asuvat vara; vara hinnaks on teate kohaselt 110 000 krooni. Hageja ostueesõigust teates märgitud tingimustel teates märgitud ajaks ei kasutanud. on AS ja AS sõlminud müügilepingu, mille täitmiseks on müüja andnud kostjale üle asuva ehitised (loomalaut, allapanuhoidla, silohoidla ja pumbamaja) ning kostja on tasunud ostu eest 10 000 krooni. Ostuhind on müüjale tehingu sõlmimise ajaks üle antud. Harju Maakohtu kustutamisega . Hageja on
otsusega kuulutati välja AS pankrot; OÜ on lõppenud registrist
deponeerinud rahandusministeeriumi kontole
10 000 krooni.
hageja nõue Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus kanda temale ostueesõiguse alusel üle ostja õigused.
Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et talle on saanud teatavaks müümine tema õigusi rikkudes.
maaüksusel asuva vara
täpsustas hageja esitatud nõuet ning palus kanda hageja ehitusregistrisse.
vara ainuomanikuna
täpsustas ja täiendas hageja nõuet ning palus 1) tunnustada hageja omandit farmi ehitiste osas, 2) kanda hageja vara ainuomanikuna ehitusregistrisse ja 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud. Hageja väidab, et tal on müügilepingu maareformiseaduse § 9 lg. 7 ja § 10 lg. 2 alusel.
esemeks
olnud
vara
ostueesõigus
Hageja väidab, et talle teatati kavatsetavast tehingust eksitava informatsiooniga. Tehing sõlmiti teistel tingimustel, kui hagejale avaldati. Kui ehitise omanik on võõrandanud ehitise õigustatud subjekti omandamise eesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks pöörduda kohtusse kahe kuu jooksul, arvates õiguse rikkumisest teadasaamise päevast. Hageja väidab, et kostja poolt tehtud väidetavad parendused on seadusvastased ja neid hüvitama ei pea. Kostja on vara omandamisel olnud pahauskne. Kostja oli vara müüja lähikondne; müüja teavitas hagejat eksitavatest tingimustest, millest pidi olema teadlik ka lähikondsest osta. Pahausksel valdajal ei ole õigust nõuda kasulike kulutuste hüvitamist. Hageja väidab ka, et nõue ei ole aegunud, kuna kohtumenetluse ajal on aegumise kulgemine peatunud. Kohus saab tulenevalt notariaalse tõestamistoimingu olemusest asendada notarit ning tuvastada hageja tahte. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hagi on aegunud. Kostja möönab, et hagejale teatati kavatsetavast tehingust eksitavalt. Hageja teadis vara saatusest püsivalt; tehingu sai hageja kätte hiljemalt . Hageja ostueesõigust seaduses ettenähtud ajal ja seaduses ettenähtud viisil realiseerinud ei ole. Kostja väidab ka, et ostueesõiguse realiseerimise avaldus tuleb esitada notari kaudu müüjale. Kohtumenetlus ei asenda ostueesõiguse realiseerimiseks vajalike toimingute tegemist. Kostja väidab, et on valmis ehitised hagejale üle andma, kui viimane nõustuks ehitistesse tehtud kulutuste hüvitamisega. kohtu hinnang Hageja väidab, et tema õigusi on rikutud müügilepingu sõlmimisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on omandanud hagejale tagastamisele kuuluval maatükil ehitised AS 10 000 krooni eest. Ostuhind on lepingu p. 2 järgi lepingu sõlmimise ajaks müüjale üle antud. Kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest.
Hageja tugineb nõude esitamisel maareformi seadusest tulenevale omandamiseesõigusele. Maareformi seaduse (MrS) § 9 lg. 8 järgi on õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise omanik kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult võõrandamise kavatsusest ja tingimustest omandamiseesõigust omavale õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Harju Maavalitsuse otsusega nr. ja maade jagamise kokkuleppega on tõendatud, et hagejale kuulus tehingu tegemise ajal ja kuulub ka käesoleval ajal maareformi seaduse §-s 9 ettenähtud ostueesõigus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise põhjendusel. Hageja väidab, et on nõude esitanud seaduses ettenähtud ajal. Maareformi seaduse §-st 9 tuleneb ostueesõigust omava isiku õigus pöörduda ostja (omandaja) kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmise hagiga kohtusse kahe kuu jooksul arvates õiguse rikkumisest teada saamisest. Hageja väidab, et sai müügilepingu sõlmimise kavatsusest teada notarilt teate saamisega. teates (müük hinnaga 110 000 krooni) märgitud tingimustel hageja omandamisõigust ei realiseerinud. Hageja väidab, et sai müügilepingu tingimustest teada . Hageja on esitanud kohtule hagi ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid tõenditega kummutanud. Kostja väide selles, et hageja oli vaidlusalusel maatükil toimunust teadlik, on paljasõnaline ning tõenditega kinnitamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on saanud oma õiguste rikkumisest teada hagiavalduses märgitud ajal, s.o. . lepingu sai hageja kohtumenetluse kaudu kätte lepingus ei ole märgitud poolte või notari kohustust saata hagejale lepingu ärakiri. Andmed hagejale lepingu edastamise kohta puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kostja omandist teada hiljemalt notari teatega. Osundatud teatest selgub, et kostja soovib müüja vara 250 000 krooni eest. Hageja tegi ostueesõigust omava isikuna vajalikud toimingud. Müügileping jäi sõlmimata. Sellest ei saa aga järeldada, et hageja teadis või pidi teadma, millistel tingimustel OÜ vara omandas. Hagejal oli õiguspärane eeldus, et tehing oli sõlmitud võõrandamise kavatsuse teates märgitud tingimustel, mida aga ei tehtud. Hageja on ostja õiguste ja kohustuste ülekandmise hagi esitanud ; seega on hagi esitatud seaduses ettenähtud ajal ega ole aegunud. Nõuet ei muuda aegunuks ka asjaolu, et hageja on peale lepingu kättesaamist esitanud täiendavaid nõudeid. Esialgsest nõudest hageja loobunud ei ole. Nõuet ei muuda aegunuks ka asjaolu, et hageja esitas ostja õiguste ja kohustuste ülekandmise hagi enne, kui sai teadlikuks tehingu täpsest sisust. Hagejal puudus peale lepingu kätte saamist vajadus ja kohustus varem esitatud nõude kordamiseks.
MrS § 9 lg. 8 järgi loetakse omandamiseesõigust omava isiku õiguse rikkumiseks ehitise võõrandamine võõrandamise kavatsuse teates märgitust väiksema hinnaga. teates on asja (ehitiste) hinnaks pakutud 110 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et ehitised müüdi 10 000 krooni eest. Seega on ehitised müüdud võõrandamise kavatsuse teates märgitust väiksema hinnaga, s.o. hageja omandamiseesõigust rikkudes. Kohus leiab, et maareformi seaduses ettenähtud omandamiseesõiguse realiseerimisel tuleb lähtuda maareformi seaduses sätestatud korrast ja tähtaegadest ning õiguskaitse viisidest. Tegemist on erandliku, üksnes maareformi objektiks oleval maatükil asuvate hoonete võõrandmisel kohaldatava ostueesõigusega. Seega ei kuulu käesolevas vaidluses kohaldamisele ostueesõiguse teostamist reguleerivad muud sätted. MrS §-s 9 lg. 8 ettenähtud asjaoludel on kohaseks õiguskaitse viisiks omandaja kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmiseks hagi esitamine, mida hageja on ka teinud. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudeõigust ei mõjuta asjaolu, et müüja on lõppenud. Maareformi seaduse § 9 alusel tekib kolme osalisega (müüja, omandaja, omandamiseesõigusega isik) õigussuhe. Hageja on oma nõude õigesti suunanud vara omandaja vastu. Tehingust nähtub, et ostja (kostja) on ostuhinna müüjale tasunud. Hageja on raha deponeerinud kohtu tagatisrahade kontol. Ostuhind tuleb kostjale otsuse jõustumisel välja maksta. Kohus jätab hindamata poolte väited, mis on seotud varale kulutuste tegemisega. Pooled esitasid neid eesmärgiga sõlmida vaidluses kompromiss. Pooled kompromissi ei sõlminud; kostja kulude hüvitamiseks nõuet ei esitanud. Seega väljub kulude olemuse ja hüvitamise aluste hindamine käesoleva vaidluse raamidest. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded omandi tunnustamiseks ja hageja ainuomanikuna ehitusregistrisse kandmiseks. Maareformi seaduse § 9 lg. 8 järgi on omandamiseesõigust omaval isikul õigus nõude tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmist. Omandi üleandmisega seonduv ja ainuomanikuna registrisse kandmine oleneb müügitehingu sisust ja selle täitmisest; samuti omandi lõppemise ja tekkimisega seonduvate asjaõiguslike eelduste olemasolust või puudumisest; samuti vara tagastamise menetluses vajalike toimingute tegemisest. Seega puudub õiguslik võimalus müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmise hagiga samaaegselt lahendada omandi tekkimisega seonduvaid asjaõiguslikke küsimusi. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue lepingus ostja kõigi õiguste ja kohustuste ülekandmises tuleb rahuldada. Muus osas on hageja nõuded põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega nr. tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 60 krooni, mis tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. Õigusabi kulude jaotamisel lähtub kohus asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud AS arve 602005 alusel õigusabi eest 10 000 krooni, mis tuleb jätta hageja kanda. Kostja on tasunud A arve nr.
alusel õigusabi eest 3068 krooni, mis tuleb jätta kostja
kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; TsMS TsMS §-st 436 ja 442; TsÜS I §-st 58 lg. 1 ja MrS §-st 9 lg. 8 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Kanda JM’ile üle ostu-müügilepingust (registreeritud notar SV notariaalregistris järjekohal) ostjale (OÜ) tekkinud kõik õigused ja kohustused. Jätta rahuldamata JM’i hagi ehitusregistrisse kandmises.
omandi
tunnustamises
ja
vara
ainuomanikuna
Välja mõista OÜ JM’i kasuks 60 (kuuskümmend) krooni kohtukulude katteks. Jätta õigusabi kulud poolte endi kanda. Maksta kohtuotsuse jõustumisel Eesti Vabariigi arvelt 221013921094) OÜ välja 10 000 (kümme tuhat) krooni.
(
ülekanne
kontole
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.