lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-15549/11

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-15549/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2017.a, Tallinn; kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-16-15549

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus XXXX õiguste peatamiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (Lauteri 5, 10114 Tallinn) Avaldaja esindaja: kohtutäituri abi Viljo Konsap, e-post: [email protected] Puudutatud isik I (sissenõudja): XXXX (isikukood XXXX, XXXX, e-post: XXXX) Puudutatud isik II (võlgnik): XXXX (isikukood XXXX, XXXX, e-post: XXXX, XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, XXXX’u ärakuulamine 16.03.2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e avaldus.
2.Peatada täitemenetluse seadustiku § 1772 lg 1 p-i 2 alusel võlgniku XXXX’i (isikukood XXXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXX, välja antud 29.06.2015) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata XXXX’ile mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
4.Määruse jõustumisel edastada määrus Maanteeametile.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on XXXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.

esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates

Tallinna määruse

Avaldaja nõue ja põhjendused

1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas Harju Maakohtule avalduse võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasjad nr 022/2012/4047, 022/2014/2381 ja 022/2015/4393. Täitemenetluse nr 022/2012/4047 algatamise aluseks on Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/109-850/05 ja sissenõudja XXXX’u avaldus. Nõude sisuks on perioodil 01.03.2008-29.05.2012 tekkinud elatisraha võlgnevus summas 2779 eurot. Nõude suuruseks on 14.10.2016 seisuga elatise võlgnevus summas 3420,96 eurot (sh täitekulu). Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus loeti võlgnikule kättetoimetatuks 19.06.2012 menetlusdokumentide postkasti panekuga aadressile XXXX. Täitemenetluse nr 022/2014/2381 algatamise aluseks on Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/109-850/05 ja sissenõudja XXXX’u avaldus. Nõude sisuks on perioodil 01.01.2013-01.04.2014 tekkinud elatisraha võlgnevus summas 828 eurot. Nõude suuruseks on 14.10.2016 seisuga elatise võlgnevus summas 845,30 eurot (sh täitekulu). Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati võlgniku volitatud esindajale kätte 05.06.2014 e-posti teel. Täitemenetluse nr 022/2015/4393 algatamise aluseks on Tallinna Linnakohtu 02.06.2005 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/109-850/05 ja sissenõudja XXXX’u avaldus. Nõude sisuks on perioodil 01.05.2014-01.02.2016 tekkinud elatisraha võlgnevus summas 2656,16 eurot. Nõude suuruseks on 14.10.2016 seisuga elatise võlgnevus 3298,12 eurot (sh täitekulu). Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati võlgnikule isiklikult allkirja vastu 29.07.2015 aadressil XXXX. Täitmisteadetes märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetlustes sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 17.08.2016 esitas sissenõudja XXXX kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B ja C kategooria mootorsõidukite juhtimisõigust kehtivusega 28.06.2025. Teisi TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube kohtutäitur ei ole tuvastanud. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lg 1 alusel 06.09.2016 ja hoiatuse kättesaamist on võlgnik kinnitanud 07.09.2016 e-posti XXXX vahendusel.
2.Kohtutäitur palub avalduse rahuldada ja peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus.

Võlgniku seisukoht

Võlgnikule on asja menetlusse võtmise määrus ja kohtu vastusenõue e-toimiku kaudu kätte toimetatud 25.10.2016.a (tl 45). Võlgnik esitas 02.11.2016 kohtule vastuse, milles palub juhtimisõigust mitte peatada, kuna see oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnikul on veel kolm alaealist last, kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis. Võlgnik elab XXXX, kus puudub ühistransport ja esimene suurem asula asub X km kaugusel. Võlgnik õpib XXXX XXXX. Õpingute jätkamiseks on vaja juhtimisõiguse olemasolu. Praktikat ei ole võimalik sooritada, kui puudub õigus juhtida autot. Võlgnik elatub juhutöödest ja stipendiumist ning kui peatada tema B ja C kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis ei ole tal enam võimalik ennast ja oma alaealisi lapsi elatada.

3.Kohus saatis 20.02.2017 võlgnikule kohtunõude, milles palus võlgnikul täpsustada, miks ja kuidas on juhtimisõiguse säilumine võlgnikule sissetuleku tagamiseks vajalik ja esitada kohtule enda väited tõendavad tõendid (kui neid on). Kohus andis võlgnikule tähtajaks 27.02.2017. Võlgnik kohtunõudele ei vastanud. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudjale on kohtu vastusenõue kätte toimetatud 02.11.2016 (tl 46). Kohus kuulas XXXX’u kui sissenõudja võlgnevuse suuruse ja võimalike tasumiste tuvastamiseks 16.03.2017 telefoni teel ära. Sissenõudja kinnitas, et vahepealsel ajal ei ole olnud võlgnikult rohkem laekumisi, kui veebruaris 50 eurot. 2017 märtsikuus võlgnik ühtegi ülekannet teinud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.TMS § 1773 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
8.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 022/2012/4047, 022/2014/2381 ja 022/2015/4393 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (tl 8-9, 10-11, 12-13, 15-16, täitmisavaldused). Täitemenetluses nr 022/2012/4047 on 14.10.2016 seisuga elatise võlgnevuse suuruseks 3420,96 eurot (sh täitekulu). Täitemenetluses nr 022/2014/2381 on 14.10.2016 seisuga elatise võlgnevuse suuruseks 845,30 eurot (sh täitekulu). Täitemenetluses nr 022/2015/4393 on 14.10.2016 seisuga elatise võlgnevuse suuruseks 3298,12 eurot (sh täitekulu). Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 17.08.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest (tl 31-32) ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud 07.09.2016. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
9.Võlgnik palub juhtimisõigust mitte peatada, kuna see oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik.
10.Võlgnik on esitanud enda seisukohtades väite, et ta elab XXXX, kus puudub ühistransport ja esimene suurem asula asub X km kaugusel. Võlgniku väide tema reaalse elukoha osas ei tundu kohtule usutav. Võlgnik õpib tema enda ja ka kooli kinnitusel XXXX XXXX. Seajuures on XXXX enda 10.03.2017 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et XXXX õpib XXXX. Eeltoodu aga tähendab, et vähemalt koolipäevadel (ehk valdava osa ajast) elab isik XXXX. Sama kinnitavad kohtule ka rahvastikuregistrist tehtud päringud XXXXi abikaasa XXXX ja nende ühiste laste XXXX ja XXXX kohta. Kõigi viidatud isikute elukohaks on rahvastikuregistri andmetel XXXX. Eeltoodu alusel tuvastas kohus, et XXXXi (peamiseks) elukohaks on XXXX, mis on ühistranspordi võrgustikuga kaetud, võimaldades XXXX kasutada liikumiseks ühistransporti.
11.Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Eelpool toodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Kohus saatis 20.02.2017 võlgnikule kohtunõude, milles palus võlgnikul täpsustada, miks ja kuidas on juhtimisõiguse säilimine võlgnikule sissetuleku tagamiseks vajalik ja esitada kohtule enda väiteid tõendavad tõendid (kui neid on). Kohus andis võlgnikule tähtajaks 27.02.2017. Võlgnik kohtunõudele ei vastanud. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
12.Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile ja kohtule enda põhjendused, miks temalt ei tuleks juhtimisõigust ära võtta (tl 40, 48), kuid tegu ei ole põhjustega, mis võimaldaksid kohtul keelduda juhtimisõiguse äravõtmisest
13.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_eelnoule_t aitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise_seadu se_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada 7564,38 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik avaldas oma 02.11.2016 vastuses kohtunõudele, et võlgnik õpib XXXX XXXX. Õpingute jätkamiseks on XXXXi väitel vaja juhtimisõiguse olemasolu. Praktikat ei ole võimalik sooritada, kui puudub õigus juhtida autot (tl 48). Kohus edastas 21.02.2017 XXXX kohtunõude, milles kohus kohustas XXXX esitama kohtule teavet, kas võlgniku poolt sõidutehniku erialal kooli lõpetamise eelduseks (näiteks praktika sooritamiseks) on auto juhtimise lubade olemasolu ning kui jah, siis milliste kategooriate oma (tl 58). XXXX 10.03.2017 vastusest nähtub, et praktika sooritamiseks ja eriala lõpetamise eelduseks ei ole B – kategooria juhilubade olemasolu vajalik (tl 62).
14.Kohus kuulas XXXX’u kui sissenõudja 16.03.2017 telefoni teel ära. Sissenõudja kinnitas, et vahepealsel ajal ei ole olnud võlgnikult rohkem laekumisi, kui veebruaris 50 eurot. Märtsikuus võlgnik ühtegi ülekannet teinud ei ole. Sellega on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et avalduses esitatud asjaolud ei ole käesoleva lahendi tegemise ajaks oluliselt muutunud ning elatise võlgnevus on veelgi suurenenud.
15.Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
16.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
17.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
18.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium