Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. märtsil 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-5299
Kohtuasi
Xxxxhagi AS Xxxx vastu 12 600 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 600 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepingulised esindajad Jüri xxxxja Jelena xxxx Kostja: AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee
xxxx),
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2017
Resolutsioon
Jätta Xxxxhagi AS Xxxxvastu 12 600 euro väljamõistmiseks rahuldamata
1.Hagimenetluse kulud jätta Xxxxkanda
2.Välja mõista XxxxAS-i Xxxxkasuks menetluskulud 3 828,15 eurot (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja 15 senti)
3.Välja mõista XxxxAS-i Xxxxkasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja palus esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks 2015.a eest saamata jäänud tulemustasu 12 600 eurot. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja asus kostja juures müügidirektori ametikohale tööle 27.05.2013. Tööleping nr 1262 sõlmiti tähtajatult. Tööleping lõpetati 10.01.2016 poolte vahel 11.12.2015 TLS § 79 alusel
sõlmitud kokkuleppega, mille p 10.3 kohaselt makstakse töötajale välja 2015.a. eest teenitud tulemustasu peale 2015.a. tulemuste selgumist. Lisatasude maksmine eelnenud aastatel toimus tavapäraselt koos jaanuarikuu palga väljamaksmisega veebruaris. Hageja saatis kostjale 03.02.2016 e-kirja, milles osundas kokkulepitud tulemustasule ja märkis, et loodab asja lahendamist 10. veebruariks. Kostja vastas 03.02.2016 e-kirjaga, et oodatust oluliselt kehvematest majandustulemustest ning kostja nõukogu poolt saadud tagasisidest lähtuvalt on otsustatud 2015.a. tulemuste eest tulemustasu mitte maksta ning, et see laieneb kõigile kostja töötajatele, kellel olid 2015. aasta tulemustasu kokkulepped sõlmitud. Hageja esitas 15.02.2016 kostjale võlanõude, mis sisaldas kostja otsustusele tulemustasu maksmisest keeldumise kohta vastuväiteid koos põhjendustega. Kostja vastas 18.02.2016 e-kirjaga, et ei pea esitatud nõuet põhjendatuks.
3.Hageja on seisukohal, et kostja on kinnitanud, et 2015. aasta tulemused on selgunud, s.t. tulemustasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja juhatusel puudub õigus hilisema ühepoolse otsustusega poolte kokkulepet muuta või tühistada. Juhatuse koosoleku 29.01.2016 protokollis nr 1/2016 on märgitud, et tulenevalt eeltoodust otsustas juhatus töötajatele 2015 aasta töötulemuste eest tulemustasu mitte maksta. Alates 10.01.2016 ei olnud hageja enam kostja töötaja, mistõttu ei saanud sellesisuline otsustus tema jaoks laieneda. Töölepingu p 4.3. kohaselt on tulemustasu 30 % töölepingujärgsest töötasust ja arvestamise perioodiks on majandusaasta. Tulemustasu makstakse välja peale majandustulemuste selgumist. Töölepingu p
4.1.järgi oli alates 01.01.2014 hageja palk 3 500 eurot kuus, 2015.a aastapalk seega 42 000 eurot, millest 30 % on 12 600 eurot. Hagejale on kostja endise müügidirektorina teada, et tema 2015. aasta tulemustasuks on arvestuslikult 11 351,42 eurot, mille kohta tõendid puuduvad. Seega saab hagi esitamisel lähtuda ainult töölepingu p-dest 4.1. ja 4.3, mille kohaselt on tulemustasu suuruseks 12 600 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt oli hageja töölepingu p 4.3 alusel tulemustasu esimeseks eelduseks head majandustulemused ning seejärel töötajale püstitatud eesmärkide saavutamine. Tulemustasu eeldusi täpsustab kostja määratletud „Eesmärkide püstitamise ja tulemuste hindamise kord“ (edaspidi kord). Korra p 5.3 näeb ette, et ettevõtte üldiste eesmärkide või planeeritud majandustulemuste mittesaavutamisel otsustab lisatasu piirmäärad juhtrühm. Eelarvestatud kasumist täitsid kostja majandustulemused 2015.a vaid 62%, mis on võrreldes varasemate aastatega halb tulemus. Seetõttu otsustati 29.01.2016.a tulemustasusid mitte maksta. Kord oli hagejale teada, mistõttu ei saanud tal tekkida ootust tulemustasule 2015. aasta eest. Hageja kui ettevõtte müügitöö eest vastutav isik pidi olema teadlik, et 2015.a majandustulemused jäävad alla ootuste. Ka töölepingu lõppemisel sõlmitud kokkuleppe alusel on välistatud, et hagejal saanuks tekkida ootus tulemustasule, kuna sõlmitud kokkuleppega ei muudetud töölepingus ja korras sätestatud tulemustasu eeldusi ega loodud uusi tulemustasu arvestamise aluseid.
5.Hagi esitamise eelselt, 15.02.2016 allkirjastas hageja vormi, millest ta on kustutanud valemi viimase elemendi, s.o eelarvestatud ja tegeliku kasumi suhte rea ehk ettevõtte eesmärkide täitmise osakaalu (%), millega ta rikkus korra punktidest 3.3 ja 5.9 tulenevat vormide järgimise kohustust. Kõrvaldades hageja võltsingud ja lisades korra lisa 3 kohase vormi ritta „Muu“ hageja isiklike eesmärkide täitmise määra (5%) ja viimasesse ritta hagejale teadaolevad andmed
majandustulemuste kohta (62%), saanuks hageja tulemustasu moodustada kõige enam 3363,83 eurot. Selline summa kujunenuks, arvestades seda, et hageja eesmärkide täitmine jäi alla 90%, mistõttu kohaldub ülal p 4.3 kirjeldatud valem. Sealjuures on „Muu“ osakaalu juures arvestatud hageja kui juhtivtöötaja käitumisega, kes astus ettevõtte üldkasutatavates ruumides temast madalamal positsioonil töötava töötajaga seksuaalvahekorda.
6.Kostja palub tasaarveldada hageja nõude kostja nõudega hageja vastu 5 888,25 euro ulatuses, mis seisneb töökohustuste süülise rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamises. Kaitsevägi korraldas avatud riigihanke viitenumbriga xxxx toiduainete ostmiseks. Hanketeate alusel oli hange jagatud osadeks ja hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Kostja pakkumus oleks hindamiskriteeriumi alusel edukaks tunnistatud teises (kuivained, pastatooted, jahud) ja kümnendas (kanamuna, munatooted) osas ning ta saanuks müüa vastavaid tooteid. Eelnevalt tulnuks hankijal aga kostja pakkujana kvalifitseerida ja pakkumine vastavaks tunnistada. Hageja esitas 03.11.2015 pakkumuse koos vormikohase kinnitusega, mis oli vigane, sest sellest puudus loetelu toiduainete müügi kohta vähemalt summas 400 000 eurot. Seetõttu jäeti hankija 16.12.2015 otsusega kostja kvalifitseerimata ja kõrvaldati edasisest hankemenetlusest. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 27.05.2013 tähtajatu töölepingu nr 1262, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle müügidirektorina, et alates 01.01.2014 oli hageja palk 3 500 eurot kuus; et tööleping lõpetati 10.01.2016 poolte vahel 11.12.2015 TLS § 79 alusel sõlmitud kokkuleppega, mille p 10.3 kohaselt makstakse töötajale välja 2015.a. eest teenitud tulemustasu peale 2015.a. tulemuste selgumist; et hageja esitas 15.02.2016 kostjale tulemustasu 12 600 euro nõude ning, et kostja hagejale tulemustasu maksnud ei ole.
8.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus maksta hagejale 2015.a. eest tulemustasu.
9.TLS § 33 lg 3 kohaselt tuleb tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.
10.Poolte vahel sõlmitud töölepingu (I kd lk 6-7) p 2.4 kohaselt on töötaja ametikoha kvalifikatsiooninõuded ning tööülesanded kirjeldatud töötaja ametikirjelduses, mis on lepingu lahutamatuks osaks. Ametikirjelduse (I kd lk 31-32) p 2.1 kohaselt oli hageja ametikoha eesmärgiks kogu ettevõtte müügitulemuse juhtimine ning efektiivse müügialase korraldamise kaudu tagada Xxxxeelarveliste eesmärkide täitmine. Töölepingu p 4.1 kohaselt koosnes hageja palk igakuisest töötasust 3500 eurot ja p 4.3 alusel tulemustasust, mis on 30 % töölepingujärgsest töötasust ja arvestamise perioodiks on majandusaasta. Tulemustasu väljamaksmise eelduseks on head majandustulemused ning töötajale püstitatud eesmärkide kvaliteetne ja õigeaegne täitmine.
11.Kohus on seisukohal, et töölepingu p 4.3 tulenevalt saab hageja nõuda tulemustasu väljamaksmist mõlema eelduse täitumisel.
12.Kohtule esitatud dokumendiga „Eesmärkide püstitamise ja tulemuste hindamise kord“ (edaspidi kord, I kd lk 35-36), mis on kinnitatud kostja juhatuse esimehe poolt 04.01.2011 ja kehtib alates 01.01.2011, on tõendatud, et see sätestab tulemustasu mõiste, selle määramiseks vajalike eesmärkide kehtestamise ja hindamise põhimõtted, arvestamise alused, sanktsioonid ning korra
rakendamisel kasutatavad vormid. Korra p 2 kohaselt makstakse tulemustasu lisatasuna töötajatele, kes oma tegevusega otseselt mõjutavad perioodilisi müügitulemusi. Korra p 5.2 kohaselt muutuvad lisatasu määrad lähtudes töötajatele arvestusperioodiks seatud eesmärkide, ülesannete täitmise ulatusest ja kvaliteedist ning ettevõtte üldiste majandusnäitajate ja – tulemuste saavutamise tasemest võrreldes planeeritud tulemustega. Seega täpsustab korra p 5.2 töölepingu p 4.3 sätestatud tulemustasu väljamaksmise eeldusi.
13.Korra p-st 5.3 tuleneb, et ettevõtte üldiste eesmärkide või planeeritud majandustulemuste mittesaavutamisel otsustab lisatasu piirmäärad juhtrühm.
14.Kostja juhatuse 29.01.2016 koosoleku protokolliga nr 1/2016 (I kd lk 9) on tõendatud, et kostja juhatus otsustas ühehäälselt 2015.aasta töötulemuste eest tulemustasu mitte maksta. Otsuses tõdeti, et kostja 2015 majandusaasta tulemus moodustas 2015.a. eelarves fikseeritud kasumist 62% (eelarveline kasum 2,110 eur ja saavutatud kasum 1,316 eur). Seega on antud tõendiga tõendatud kostja vastuväide, et 2015.a majandusaasta tulemus on võrreldes varasemate aastatega olnud halb.
15.Kohus on seisukohal, et juhatuse otsus vastab töölepingu p 4.3 kokkuleppele, mille alusel on tulemustasu eelduseks head majandustulemused. Samuti vastab otsustus korra punktile 5.3. Seega on tulemustasu eeldused täitumata ja alus tulemustasu nõudeks puudub. Hageja kohtuistungil asja sisulise arutamise käigus ja kohtukõne kirjalikes teesides esitatud väide koosoleku otsuse allkirjadeta koopia võimaliku võltsituse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja ei toonud seda väidet esile eelmenetluses, välistades sellega vastaspoolel kohase tõendi (allkirjastatud dokumendi koopia) esitamise. Hageja on ise hagiavalduses ka sellele tõendile korduvalt tuginenud.
16.Uue töötaja pädevuskaardiga (I kd lk 33-34) on tõendatud, et hageja kinnitas 27.05.2013 tööle võtmisel allkirjaga pädevuskaardil märgitud juhendmaterjalide, sealhulgas korra tutvustamist. Seega oli kord hagejale teada, mistõttu ei saanud tal tekkida ootust tulemustasule 2015. aasta eest. Samuti pidi hagejale kui ettevõtte müügitöö eest vastutavale isikule olema teada, et 2015 majandustulemused jäävad alla ootuste.
17.Korra p 6 kohaselt on juhtrühmal õigus kehtestatud tegevustest, tähtaegadest ja ühtsetest vormidest mittekinnipidamise eest vähendada või mitte maksta tulemustasu juhile, kes süsteemist kinni ei pidanud. Hageja oli juhtivtöötaja, kelle ametijuhendi p 2 järgseks ülesandeks oli muuhulgas juhtida kostja müügipersonali. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei järginud korda, vaid võltsis korra lisa 3 kinnitatud tabelis andmeid rikkudes dokumentide muutmisega korra punktidest 3.3 ja 5.9 tulenevat vormide järgimise kohustust, mistõttu hagejale tulemustasu maksmata jätmine on kooskõlas korra p-ga 6, on tõendatud alljärgnevate tõenditega: 1) hageja 20.02.2015 e-kirjaga ja sellele lisatud hageja 2014.a tulemustasu arvestuse ja 2015.a tulemustasu eesmärkide tabeli väljatrükiga, millest nähtub, et hageja on teadlik, et töölepingu ja korra alusel arvestati ja maksti talle ning teistele töötajatele 2014.a arvestusperioodi eest listasu järgmise valemi alusel: aastane põhipalk * lisatasu määr * isiklike eesmärkide täitmise osakaal (%) * ettevõtte eesmärkide täitmise osakaal (%). Korra p-st 5.4 tuleneb, et juhul kui töötaja tulemused jäävad alla 90% eesmärkidest, ei saa tulemustasu olla rohkem kui 50% lisatasude määradest kui juhtrühm ei otsusta teisiti. Sellest tulenevalt kujuneb püstitatud eesmärkide täitmisel alla 90% lisatasu arvestamise valem järgmiselt: aastane põhipalk * 1⁄2 lisatasu määrast *
isiklike eesmärkide täitmise osakaal (%) * ettevõtte eesmärkide täitmise osakaal (%). Nimetatud valem kinnitati korra lisas 3 vormil. (I kd lk 37-47), ning et hageja edastas 20.02.2015 e-kirjaga vastaval vormil kokkuvõtted, kasutades sellist vormi nii enda kui ka oma alluvate 2015 arvestusperioodi eesmärkide kokkuleppimiseks. 2) 15.02.2016 hageja e-kirja ja sellega edastatud digitaalselt allkirjastatud dokumentide väljatrükiga, millelt nähtub, et hageja allkirjastas 15.02.2016 vormi, millest on hageja kustutanud valemi viimase elemendi, s.o eelarvestatud ja tegeliku kasumi suhte rea ehk ettevõtte eesmärkide täitmise osakaalu (%) ning tema isiklike eesmärkide täitmist kajastava rea „Muu“. Kustutatud rea andmete alusel saaks kujuneda valemi eelviimane element, s.o isiklike eesmärkide täitmise osakaal (%) (I kd lk 51-52, 193-197).
18.Kostja on korra lisa 3 kohase vormi ritta „Muu“ hageja isiklike eesmärkide täitmise määra (5%) ja viimasesse ritta hagejale teadaolevad andmed majandustulemuste kohta (62%) lisamisega saanud hageja tulemustasuks maksimaalselt 3363,83 eurot (I kd lk 53-54). Kostja vastuse kohaselt oleks selline summa kujunenud arvestades seda, et hageja eesmärkide täitmine jäi alla 90%, mistõttu kohaldus korra lisa 3 kinnitatud valem ja „Muu“ osakaalu juures on arvestatud hageja kui juhtivtöötaja käitumisega, kes astus ettevõtte üldkasutatavates ruumides temast madalamal positsioonil töötava töötajaga seksuaalvahekorda. Samas puudub kohtu arvates hagejal õigus ka kostja arvutatud tulemustasule, sest töölepingu p 4.3 sätestatud tulemustasu esimene eeldus jäi täitumata ja korra p 5.3 alusel otsustati tulemustasud arvestamata ja maksmata jätta.
19.Hageja töölepingu lõpetamisel sõlmitud kokkuleppest (I kd lk 8) nähtub, et p-i 10.3 kohaselt makstakse töötajale välja 2015.a eest teenitud tulemustasu peale 2015.a tulemuste selgumist. Seega on hagejale loodud erand võrreldes korra p-ga 5.6, mille kohaselt ei maksta tulemustasu üldjuhul töölepingu lõpetamise järel, kuid erandkorras võib otsese juhi põhjendatud ettepanekul ja juhtrühma heakskiidul lahkunud töötajale lisatasu maksta. Kohus on seisukohal, et töölepingu lõppemisel sõlmitud kokkuleppe alusel ei saa hagejal tekkida tulemustasu nõuet, sest sellega ei muudetud korras sätestatud tulemustasu eeldusi ega loodud uusi tulemustasu arvestamise aluseid. Seega töölepingu lõppemisel sõlmitud kokkulepe tulemustasu õigust ei loo ja tulemustasu saab maksta vaid töösuhte ajal kehtinud reeglite alusel.
20.Lähtudes eeltoodust on hagi 2015.a tulemustasu nõudes summas 12 600 eurot põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
21.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus kostja alternatiivse tasaarvestuse vastuväite töökohustuste süülise rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks ja nõude tõendamiseks esitatud tõendid arvestamata. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
25.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 15.02.2017 kohtuistungil seisuga 14.02.2017 ja pärast kohtuistungit menetluskulude nimekirja seisuga 20.02.2017 ning lepingulise esindaja töö eest väljastatud arved, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3 828,15 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on kandnud menetluskulusid kokku 3 828,15 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulu koosneb kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee poolt osutatud õigusabikulust 30 tunni 15 minuti ulatuses, mida osutati tunnihinnaga 126,55 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega. Õigusabikulule lisandub käibemaks 20%, mille hüvitamist hagejalt ei nõuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane.
27.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu väites, et asjas õigusabi andmise ajakulu ei ole põhjendatud, asi ei olnud sedavõrd keerukas ega mahukas. Hageja peab 3.05.2016 märgitud tsiviilasja materjalidega tutvumisele jm põhjendatud ajakuluks 2 tundi, 11.05.2016, 17.05.2016 ja 20.05.2016 märgitud toimingute põhjendatuks ajakuluks 5 tundi, 20.09.2016, 26.09.2016 17.10.2016, 18.10.2016 toimingutele 0 tundi, 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja 16.11.2016 14.02.2017 istungiks ettevalmistamisele 1 tund. Kokku peab hageja põhjendatuks ajakulu 14 tundi.
28.Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on kandnud menetluskulusid kokku 3 828,15 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindajal on kulunud aega tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, nõupidamistele, vastuste ja nende täienduste koostamiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamisele, tasaarvestusliku nõude ettevalmistamisele, riigihangete registri andmete kontrollile jpm. Kostja esitatud vastused ja kohtuistungitel antud selgitused asja kohta on põhjalikud ning vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendite maht on oluliselt suurem, kui hagejal. Kohtu arvates on kostja esindaja tehtud toimingud 3.05.2016, 11.05.2016, 17.05.2016, 20.05.2016, 20.09.2016, 26.09.2016, 17.10.2016, 18.10.2016, 15.11.2016, 16.11.2016 ja 14.02.2017 ja neile kulutatud aeg asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud mõistlikus suuruses.
29.Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited kostja esindaja õigusabikulule ei ole põhjendatud. Hageja subjektiivne hinnang, et teatud toimingud või asja ettevalmistamine kohtuistungiks võiks toimuda väiksema ajakuluga või mõni toiming võiks hõlmata teist toimingut, ei anna alust kostja esindaja õigusabi ajakulu vähendada. Ekslik on hageja väide, et kostja ei ole 11.05.2016 toimikuga tutvunud. Tsiviilasja toimikusse tehtud kannete kohaselt on kostja esindaja tutvunud toimikuga kahel korral – 11.05.2016 ja 24.11.2016. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 22 tunni ulatuses ega ole seejuures koostanud hagiavaldust. Seega ei ole poolte
esindajate ajakulu kaldu kostja poole.
30.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kostja vastava taotluse esitas, siis tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.