AV, IK ja DV avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Estjal määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I: AV (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja II: IK (isikukood XXXXXXXXX) Avaldaja III: DV (isikukood XXXXXXXXXX), avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Iivi Otto Puudutatud isik I: OÜ Estjal (registrikood 10379975), lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Puudutatud isik II: Jõelähtme vald (vallavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Elvis Tõnnison
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 määrus osas, milles maakohus määras juurdepääsutee kasutamise eest makstavaks tasuks vähem kui 66,73 eurot Prii ja Liiva kinnisasjade igakordsetelt omanikelt aastas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et Prii kinnisasja igakordne omanik ja Liiva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma Ihasalu põik 7 igakordse omaniku kasuks juurdepääsutasu 66,73 eurot aastas.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta rahuldamata OÜ Estjal taotlused menetluse peatamiseks ja avalduse läbivaatamata jätmiseks.
4.Harju Maakohtu 23.01.2017 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 4.1.Rahuldada AV, IK ja DV avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. 4.2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2312202 sisse kantud kinnistu asukohaga Prii Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 6935902 sisse kantud kinnistule asukohaga Ihasalu põik 7 Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud oranžiga. 4.3.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2315302 sisse kantud kinnistu asukohaga Liiva Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 6935902 sisse kantud kinnistule asukohaga Ihasalu põik 7 Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud sinisega. 4.4.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud juurdepääsud tähtajatult. 4.5.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud juurdepääsude kasutamise eest makstavaks tasuks kinnistu asukohaga Prii Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa igakordsele omanikule 66,73 eurot ja kinnistu asukohaga Liiva Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa igakordsele omanikule 66,73 eurot aastas, mis tuleb tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 6935902 sisse kantud kinnistu asukohaga Ihasalu põik 7 Ihasalu küla Jõelähtme vald Harjumaa igakordsele omanikule iga jooksva aasta
1.veebruariks. 4.6.Kohustada OÜ-t Estjal (registrikood 10379975) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 6935902 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2312202 kantud kinnistu igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on igal ajal õigus jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud oranži värviga. 4.7.Kohustada OÜ-t Estjal (registrikood 10379975) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 6935902 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2315302 kantud kinnistu igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on igal ajal õigus jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud sinise värviga. 4.8.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaanid. 4.9.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
4.10.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
5.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse asjaolud ja nõue
1.AV, IK ja DV esitasid 12.06.2015 Harju Maakohtule avalduse avalikult teelt juurdepääsu määramiseks. Avaldajad palusid määrata Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ihasalu külas asuvatelt Prii (registriosa nr 2312202) ja Liiva (registriosa nr 2315302) kinnistutelt ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale Ihasalu teele (tee nr 2450053) Ihasalu põik 7 (endine Suurekivi 1) kinnistu (registriosa nr 6935902) kaudu järgmistel tingimustel: mõlemasuunaline juurdepääs on määratud Liiva ja Prii kinnisasja igakordsete omanike kasuks, hõlmates ka kinnistute omanike nõusolekul kinnisasju muul viisil kasutavaid isikuid, sh pereliikmed, õiguspärased valdajad, piiratud asjaõiguste omajad ja külalised; mõlemasuunaline juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab Liiva ja Prii kinnisasja kasutamise otstarbele. Avaldajad paluvad kohustada OÜ-t Estjal andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse Suurekivi 1 registriossa märkus selle kohta, et kinnistut koormab AÕS §-s 156 sätestatud juurdepääsuõigus, mis kehtib Prii ja Liiva kinnisasjade igakordsete omanike kasuks, mille kohaselt võib Suurekivi 1 kinnisasja igakordselt, tasuta, piiramatult ja tähtajatult kasutada avalikult kasutatavalt Ihasalu teelt Liiva ja Prii kinnistutele jalgsi ja igat liiki sõidukiga juurde- ning väljapääsuks.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale I Liiva kinnistu ja avaldajatele II ja III Prii kinnistu Harjumaal, Jõelähtme vallas, Ihasalu külas. Avaldajate kinnistutelt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Lähim avalikult kasutatav tee on Ihasalu tee. Ihasalu teed ning Liiva ja Prii kinnistuid ühendab eratee (Ihasalu põik), mis asub OÜ-le Estjal kuuluval Ihasalu põik 7 kinnistul, mida avaldajad praegu oma kinnistule juurdepääsuks ka kasutavad.
3.Ihasalu põik 7 kinnistu kaudu avaldajate kinnistutele juurdepääs on avaldajate kinnistute eesmärgipäraseks kasutamiseks vältimatult vajalik. Seda kinnistut on ajalooliselt mereäärsetele maadele juurdepääsuks kasutatud. Avaldajate kinnistutele puudub muu juurdepääsuvõimalus. Ihasalu põik 7 kinnistut kasutavad oma kinnistutele juurdepääsuks veel seitsme kinnistu omanikud.
4.Ihasalu põik 7 eelmine omanik ei teinud kinnistu kasutamiseks piiranguid. 20.01.2015 sai kinnistu omanikuks puudutatud isik I, kelle tegevuse tõttu ei saa avaldajad enam kindlad olla, et uus omanik võimaldab neile takistamatut juurdepääsu nende kinnistutele. Puudutatud isik I taotleb Ihasalu põik 7 kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamist. Selle detailplaneeringu üheks eesmärgiks oli muuta kinnistu alune maa transpordimaaks, et tagada Ihasalu küla elanikele juurdepääs oma kinnistutele.
5.Lisaks soovib puudutatud isik I vahetada Ihasalu põik 7 kinnistu samas külas asuva Jõelähtme vallale kuuluva Rannaniidu kinnistuga, et välistada Rannaniidu kinnistule kavandatava külaplatsi rajamist, kuna see jääks puudutatud isikule I kuuluvate kinnistute lähedusse. Avaldajad ei ole nõus külaplatsi rajamisega Ihasalu põik 7 kinnistule, sest erinevalt Rannaniidu kinnistust ei sobi see oma suuruselt (5152 m2), asukohalt (majade läheduses) ega kujult (kitsas) külaplatsiks. Sisuliselt avaldajate majade akende alla rajatav külaplats muudaks oluliselt avaldajate elukeskkonda. Jõelähtme üldplaneering näeb
külaplatsi rajamise ette Rannaniidu kinnistule. Puudutatud isik I on märku andnud, et kui tal ei õnnestu Ihasalu põik 7 kinnistut Rannaniidu kinnistuga vahetada, siis tänane korraldus on talle kahjulik ja teed tõenäoliselt selliselt alles ei jää.
6.Taotletav juurdepääs ei koorma puudutatud isikut I. Ta omab Ihasalu külas ka teisi kinnistuid ja oli Ihasalu põik 7 omandamisel teadlik selle senisest kasutamisest juurdepääsuteena. Ihasalu põik 7 on kinnistu hoonestamata ja üldplaneeringu järgi ei ole sellele ehitusõiguse andmine võimalik. Maad ei saa seega kasutusele võtta muu kui maatulundusmaana. Juurdepääsu määramine kinnistu turuväärtust ei mõjuta.
7.Pooltevahelisest senisest tavast ja teistest olulistest asjaoludest tingitult ei ole juurdepääsutee eest tasu määramine põhjendatud. Seni ei ole tasu makstud ja seda ei ole ka nõutud. Seni on avaldajad ise neile vajalikku tee osa korras hoidnud. Talihooldust korraldab osaliselt Jõelähtme vald. Kui kinnisasja omanikuks saab Jõelähtme vald, on tasu määramine põhjendatud üksnes aja eest, millal see on eraomandis ja sellel ei ole avalikult kasutatavat teed. Puudutatud isikute seisukohad
8.Puudutatud isik I palub peatada tsiviilasja menetluse kuni Ihasalu põik 7 maaüksuse detailplaneeringu kehtestamiseni ja maade vahetuse küsimuse otsustamiseni või jätta avaldus läbi vaatamata.
9.Vastuse kohaselt on avaldus ennatlik ja servituudi seadmise küsimus enneaegne, avaldus on põhjendamatu. Avaldajatele ei ole seni tehtud takistusi Ihasalu põik 7 kinnistu kaudu oma kinnistutele juurdepääsuks. Avaldajate avaldust võimalik esitatud kujul läbi vaadata ega lahendada. Põhjendamatu on nõue tasuta läbipääsuks. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve.
10.Juurdepääsuküsimused lahendatakse detailplaneeringuga. Otstarbekas on menetlus peatada kuni detailplaneeringu kehtestamiseni ja maade vahetuse otsustamiseni, kuna selle käigus lahendatakse ka juurdepääsuküsimused. Kui avaldajad takistavad detailplaneeringu kehtestamist ja maade vahetamist ja sellega avalikes huvides külaplatsi rajamist, tuleb see arvesse võtta puudutatud isikule I määratava juurdepääsu tasu suuruse arvestamisel.
11.Avaldajate tegelik eesmärk on takistada kinnistule detailplaneeringu kehtestamist, puudutatud isikute kinnistute vahetamist ja külaplatsi tegemist Ihasalu põik 7 kinnistule. Avaldajad ei arvesta puudutatud isiku I ega külarahva huvidega. Kui detailplaneeringut Ihasalu põik 7 kinnistule ei kehtestata ja Rannaniidu ja Ihasalu põik 7 kinnistute vahetust ei toimu ning Ihasalu põik 7 kinnistu ei jää külaplatsina üldiseks huvideks kasutada, ei saa puudutatud isik I lubada avaldajatele tasuta juurdepääsu läbi oma kinnistu. Puudutatud isik I peab sellisel juhul oma kinnistu ümber korraldama ja võimalikud juurdepääsuteed ümber vaatama.
12.Taotletud juurdepääs ei ole ajalooliselt väljakujunenud juurdepääs. Prii kinnistu juurde oli varem juurdepääs Ihasalu tee 74 kaudu. Avaldusest ei nähtu, mis tee osas soovivad avaldajad juurdepääsu saada, mis on läbipääsu pindala, milline on tee koormus ja läbipääsu tasu.
13.Puudutatud isik II palub peatada tsiviilasja menetluse kuni Ihasalu põik 7 detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseni.
14.Vastuse kohaselt leiab vallavalitsus, et avalikes huvides on tagada kõikide isikute kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vallavalitsuse 26.11.2015 korraldusega
nr 778 algatati Ihasalu põik 7 maaüksuse detailplaneeringu koostamine, mille üheks eesmärgiks on määrata Ihasalu põik 7 kinnistul olemasolevate teede alune maa transpordimaaks ja tagada juurdepääsud avaldajate kinnistutele. Detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääs kattub suures osas väljakujunenud juurdepääsude asukohaga ja on kõige mõistlikum juurdepääs avaldajate kinnistutele.
15.Kõiki olulisi asjaolusid ja menetlusosaliste õigusi parimal viisil arvestav kohane menetlus juurdepääsude määramiseks on detailplaneeringu menetlus. Seetõttu on otstarbekas peatada tsiviilasja menetlus kuni detailplaneeringu kehtestamiseni või kehtestamata jätmise otsustamiseni. Kuna avaldajate juurdepääs nende kinnistutele ei ole takistatud, ei riku menetluse peatamine avaldajate õigusi. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
16.Maakohus rahuldas avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Kohus määras, et Prii ja Liiva kinnisasjade, mis asuvad Ihasalu külas, Jõelähtme vallas igakordsetel omanikel ja nendel nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Ihasalu põik 7, Ihasalu küla, Jõelähtme vallas asuvat määratavat juurdepääsuteed. Juurdepääsud kehtivad tähtajatult. Kohus määras juurdepääsude kasutamise eest makstavaks tasuks Prii ja Liiva kinnistute igakordsetele omanikele kummalegi 6,90 eurot aastas, mis tuleb tasuda Ihasalu põik 7 kinnisasja igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul I on kohustus anda tahteavaldused juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
17.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajale I kuuluv Liiva kinnistu külgneb merepiiri, Prii kinnistu ja Ihasalu põik 7 kinnistuga ning avaldajatele II ja III kuuluv Prii kinnistu Liiva kinnistu, Ihasalu põik 7 kinnistu, Mäe kinnistu, Ihasalu tee 76 kinnistu ja merepiiriga. Nendel kinnistutel ei ole avalikult kasutatavat teed. Ihasalu põik 7 (endise nimega Suurekivi 1) kinnistut läbivad juurdepääsu teed Mäe, Prii, Liiva, Saueaugu, Vahesauna, Uustalu, Mätta, Raja ja Karjaotsa kinnistutele.
18.Juurdepääsutee määramine avaldajate kinnistutele on võimalik üle Ihasalu põik 7 kinnistu, nagu taotlevad avaldajad, või üle Ihasalu tee 74 kinnistu, nagu pakub puudutatud isik I.
19.Juurdepääsu määramine üle Ihasalu tee 74 ei ole võimalik. Avaldajate kinnistutele ei ole üle Ihasalu tee 74 kinnistu juurdepääsu kunagi olnud. Ka käesoleval hetkel juurdepääsu ei eksisteeri, kuna kinnistu on aiaga piiratud. See juurdepääs ei ole ka maakorralduslikult otstarbekas, kuna Ihasalu tee 74 kinnistul ei ole juurdepääsuteed ning ka üle Prii kinnistu ei kulge juurdepääsuteed Liiva kinnistuni. Juurdepääsu määramisega üle Ihasalu tee 74 kinnistu kaasneksid avaldajatele täiendavad kulud seoses tee loomisega.
20.Lähtudes väljakujunenud tavast ja poolte huvidest tuleb juurdepääsutee määrata üle Ihasalu põik 7 kinnistu. Ihasalu põik 7 kinnistu on hoonestamata ja seal on olemas pinnasekattega tee. Juurdepääsutee määramine ei vaja uue tee loomist ega rajatiste eemaldamist. Avaldajatele ei kaasne seega juurdepääsu võimaldamisega täiendavaid kulusid. Ihasalu põik 7 kinnistul olev tee võimaldab maakorralduslikult liiklemist ja avaldajate kinnistuteni pääsemist nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega. Avaldajate kinnistutele pääsesemiseks puudutatud isiku I kinnistu kasutamine on välja kujunenud tava, kuna see on ainuke viis kinnistutele pääsemiseks. Seda kasutavad enda kinnistuteni jõudmiseks ka mitme teise
kinnistu omanikud. Et tee on osaliselt kaetud nii asfaltkatte kui kruusakattega, kinnitab, et teed on sihtotstarbeliselt juurdepääsuteena kasutatud.
21.Juurdepääsutee määramist olemasolevale teele ei takista puudutatud isiku I väited selle kohta, et Ihasalu põik 7 kinnistu osas on algatatud detailplaneeringu menetlus ja Jõelähtme Vallavolikogu on vastu võtnud otsuse Ihasalu põik 7 ja Rannaniidu kinnistu vahetamiseks ning olukorras, kus detailplaneeringut ei kehtestata või kinnistute vahetust ei toimu, peab puudutatud isik I enda kinnistu ümber korraldama. Puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et juurdepääsutee määramine tee praeguses asukohas teda mingil määral kahjustaks.
22.Õige ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et avaldajatel puudub huvi nõude esitamiseks, kuna neile ei ole tehtud takistusi oma kinnistutele pääsemiseks. Avaldajatel on AÕS §-st 156 tulenev õigus juurdepääsuks ja nõude esitamine ei eelda juurdepääsu takistamist või muude asjaolude esinemist. AÕS § 156 kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajatele ei ole takistatud ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, kuid keeldutakse kehtiva juurdepääsukorra õiguslikult korrektselt vormistamisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14 p 14).
23.Juurdepääsu määramine üle puudutatud isiku I kinnistu ei riku põhiseaduse §-st 32 tulenevat omandiõiguse kaitset. AÕS § 156 kohaldamine ei ole vastuolus põhiseadusega. Puudutatud isiku I huvid ei kaalu üles avaldajate huve avalikult kasutatavale teele juurdepääsemiseks.
24.Juurdepääsuõigus ei ole tasuta õigus. Avaldajad nõustusid tasuma juurdepääsu tasuna 6,9 eurot aastas või 1/10 kinnistu maamaksust aastas kinnistu kohta. Hoolimata kohtu selgitustest ei esitanud puudutatud isik I seisukohta ja tõendeid selle kohta, millist tasu ta juurdepääsutee määramise eest soovib. Kuna teed kasutavad lisaks avaldajatele ka teiste kinnistute omanikud/külalised, on põhjendatud jagada tasu suurus 9 kinnistu vahel ja määrata juurdepääsutee eest tasu summas 62,27 eurot (transpordimaa suurus 2223 m2 x ruutmeetri hind 3,83 eurot x 0,7% maa maksustamishinnast) aastas kõigi kinnistute peale. Avaldajatel tuleb tasuda ühe kinnistu kohta 6,9 eurot aastas.
25.Määratava tasuga on kaetud puudutatud isiku I kulud. Puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks tal seoses juurdepääsu võimaldamisega täiendavaid kulusid. Kuna juurdepääsuteed hoiavad korras teed kasutavad isikud ise ja hooldustöödega tegeleb ka kohalik omavalitsus, ei ole teada, et puudutatud isikul I kaasneks tee korrashoiukulusid, mistõttu on põhjendatud määrata juurdepääsutasu lähtuvalt maamaksust. Puudutatud isik I ei ole väitnud ega tõendanud, et ta kannab kinnistul hooldustöödega seotud kulutusi.
26.Täiendava tasu määramine puudutatud isikule I seoses ainukasutusõiguse kaotusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-180-15 p 39) ei ole põhjendatud, kuna puudutatud isik I ei kaota juurdepääsutee määramise tõttu hüvesid, mis tal vastasel korral oleksid olnud. Ihasalu põik 7 kinnistule ei ole üldplaneeringu järgi ehitusõiguse andmine võimalik.
27.Põhjendatud ei ole avaldajate taotlus määrata tee korrashoiu kohustus Ihasalu põik 7 kinnistu omanikule. Kinnistu omanikul on kohustus enda kinnistul olevat teed korras hoida seadusest tulenevalt.
28.Kui detailplaneeringu menetlus Ihasalu põik 7 kinnistul viiakse lõpuni või teostatakse maade vahetus, mille tagajärjel saab Ihasalu põik 7 kinnistu valla kinnistuks, on pooltel võimalik esitada kohtule avaldus uute tingimuste määramiseks või juurdepääsu lõpetamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-04 p 23).
Määruskaebus
29.Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega peatada tsiviilasja menetlus kuni Ihasalu põik 7 detailplaneeringu menetlemise lõpetamiseni ja maade vahetamise küsimuse lahendamiseni, jätta avaldus läbi vaatamata, rahuldamata või lepitada pooli.
30.Kaebuse kohaselt ei süvenenud maakohus puudutatud isikute seisukohtadesse ega tõenditesse. Puudutatud isikute I ja II soov on vahetada neile kuuluvad maad ja määrata Ihasalu põik 7 terves ulatuses avalikku kasutusse.
31.Puudutatud isik I ei väitnud, et juurdepääsu on võimalik määrata Ihasalu tee 74 kaudu, vaid väitis, et juurdepääs Prii kinnistu juurde oli ajalooliselt sealt kaudu välja kujunenud. AH oleks saanud tunnistajana kinnitada, et tema ema talu ja Prii talu vahel oleva tee pani kinni ja takistas juurdepääsu ka mere äärde Prii talu omanik. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Endist läbipääsu enam ei ole, kuna Ihasalu 74 uus omanik ehitas tee äärde piirde. Juurdepääsu ja tasu määramisel tuleb arvesse võtta avaldajate käitumist õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisel, ostueesõigusega maade erastamisel ja muude Ihasalu külas asuvate maade detailplaneeringute käigus vaidluste tekitamisel.
32.Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku I taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid arvestas avaldajate esitatud väidetavalt LP kinnitusega, jättes seejuures põhjendamata, mille alusel ta kinnitusega arvestab. Kinnitus ei ole ilmselt kirjutatud LP poolt. Tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 tähenduses.
33.Õiged ei ole kohtu väited, et puudutatud isik I ei toonud välja juurdepääsu teist asukohta ega rääkinud võimalikust tasust. 14.04.2016 seisukohas märkis puudutatud isik I, et kui detailplaneeringut ei saa kehtestada ja maadevahetust avaldajate vastuseisul ei toimu, siis peaks avaldajate käitumine olema aluseks Prii ja Liiva kinnistutele võimaliku juurdepääsu määramiseks osaliselt Prii kinnistu kaudu ja tee kasutamise eest oleks Ihasalu põik 7 omanikule õiglane tasu mitte vähem kui 300 eurot aastas avaldaja kohta.
34.Kohus lähtus juurdepääsu määramisel avaldajate esitatud plaanist ja jättis puudutatud isiku I plaanid tähelepanuta. Juulis 2016 koostatud avaldajate esitatud plaanist ja kohtumäärusest jääb mulje, et tegemist on kattega teega. Paikvaatlusel oli tee osaliselt kaetud lume ja jääga, teekate ei olnud hästi näha ja kohus teekattele tähelepanu ei osutanud. 16.10.2015 fotode kohaselt oli tegemist pinnase teega. Perioodil 16.10.2015 kuni juuli 2016 veeti avaldajate poolt kinnistule kruusa ja killustikku ilma omaniku loata.
35.Kohus leidis ebaõigesti, et avaldajatest sõltuv juurdepääsu koormus (sh tasu) on 1/9 avaldaja kohta. Asjaolu, et naaberkinnistud kasutavad Ihasalu põik 7 tühermaad täiendava läbisõiduteena, ei tähenda, et nad tegelikult seda juurdepääsuks vajavad. Paikvaatlusel ei vaadanud kohus teisi juurdepääsuteid Ihasalu põik teelt Ihasalu teele ega kontrollinud seega menetlusosaliste väiteid. Kohus ei kaasanud teiste kinnisasjade omanikke menetlusse ega saanud tuvastada, et nad vajavad juurdepääsu Ihasalu põik 7 kaudu. Samuti ei saanud kohus määrata neile langevat tasu osa.
36.Kohus võttis tasu määramisel aluseks kontrollimata andmed ja määratud tasu on arusaamatu. Ihasalu põik 7 maa suurus on 5152 m2 ja selle aastane maamaks on 362,40 eurot. Transpordimaad kinnistul ei ole. Isegi kui arvestada kohtu poolt märgitud nn transpordimaa suuruseks 2223 m2, siis sellele vastav aastane maamaks on 156,37 eurot, mitte 62,27 eurot.
37.Tasu määramine lähtudes ainult maamaksust ei ole õige, kuna tasu sisse kuulub ka tee talumine. Juurdepääsuteest tingitud täiendavaid mõjutusi maamaksumäär ei korva. Samuti on maamaksust lähtumine vastuolus põhiseadusega. Analoogiliselt tunnistas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-4-1-25-11 põhiseadusega vastuolus olevaks AÕSRS § 154 lõiked 2–4 ja AÕS § 1582 lõike 1 esimese lause osa, mis lähtusid talumistasu arvestamisel samuti maamaksu suurusest. Kuna maakohtu käsitlus on tervikuna ebaseaduslik, ei pea puudutatud isik I vajalikuks peatuda võimaliku tasu suurusel.
38.Arusaamatud on kohtu väited puudutatud isiku I ehitusõiguse ja võimalike õiguste rikkumiste puudumise kohta. Üldplaneeringuga määratatud nõue, et elamukrundid ei ole väiksemad kui 1 ha, ei ole obligatoorne.
39.Maakohus märgib ebaõigesti, et puudutatud isik I väitis, et AÕS § 156 kohaldamine on põhiseadusevastane. Puudutatud isik I väitis hoopis, et käesolevas vaidluses kohtu poolt sunniviisiline juurdepääsu määramine ja kinnistusraamatusse kandmine on vastuolus põhiseaduse §-ga 32. AÕS § 156 ei sätesta kohustust igal juhul sunniviisilist juurdepääsu määramist ja kinnistusraamatusse kandmist, kuigi selleni on jõutud senises kohtupraktikas. Käesolev vaidlus ei ole senise kohtupraktikaga analoogiline ja maakohtu viited Riigikohtu praktikale ei ole asjakohased. Avaldajatel on juurdepääs kinnistutele puudutatud isiku I kinnistu kaudu olemas ja neile ei ole seda juurdepääsu kunagi takistatud.
40.Käesolev vaidlus on ennatlik. Ihasalu põik 7 kinnistu on hoonestamata ja naabritevaheliste vaidluste tõttu on tegemist tühermaaga. Kuna maa seisis tühjana, siis kujunesidki sellel ristirästi kruntteed (pinnaseteed). Selline tee kujunemine ei ole kujunemine hea tava järgi. Asja lahendamisel tuleb lähtuda AÕS § 156 lg 1 lause sisust, mis kohustab arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve. Kõik asjas viidatud Riigikohtu lahendid puudutavad vaidlusi enne 01.07.2015, kui kehtestati uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik, millest tuleb lähtuda kõikide hoonete, teede ja rajatiste tegemisel.
41.Kohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku I väited avaldajate pahatahtliku käitumise kohta. Avaldus esitati pahatahtlikult eesmärgiga takistada Ihasalu põik 7 arendust. Kui kinnistusraamatusse kantakse juurdepääsutee kohtumääruses näidatud kujul ja viisil, siis see muutub lähiajal ebaõigeks. Kuigi huvitatud isikul on õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, ei ole kohane teha lahendit, mis viib järgmise vaidluse ning täiendavate moraalsete ja materiaalsete kuludeni. Küsimus ei ole juurdepääsu tagamises ja määramises, vaid selles, milline see juurdepääs peaks olema ja kus asuma. Olemasolev tee ei säili, tee tuleb lahendada teisiti. Kinnisasja arendamine saab toimuda ainult detailplaneeringu alusel. Arvestades puudutatud isiku I huve peaks tee paiknema võimalikult mööda kinnistu põhjaserva ja minema osaliselt Prii kinnistu kaudu (puudutatud isiku I 16.03.2016 ettepanek, plaan 3). Ei ole võimalik määrata vaid juurdepääsu avaldajatele ja takistada maa omaniku tegevust muus osas. Sunniviisiliselt juurdepääsu määramine ja kinnistusraamatusse kandmine on vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Arvestada tuleb ka puudutatud isiku ja avalikkuse huvidega. Avaldajatele ei ole takistatud ega hakata takistama juurdepääsu senises asukohas kuni uue tee asukoha detailplaneeringuga määramiseni ja tee rajamiseni.
42.Juurdepääsutee määramine ja tähtajatult kinnistusraamatusse kandmine ei ole otstarbekas ega mõistlik, on kulukas ja riivab oluliselt puudutatud isiku I õigusi. Maakohus ei püüdnud menetlusosalisi lepitada.
Vastused määruskaebusele
43.Avaldajad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku I kanda.
44.Puudutatud isik II palub määruskaebuse rahuldada ja maakohtu määruse tühistada. Menetluse edasine käik
45.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel juurdepääsutasu määramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
47.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need kohus. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajat pole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on läbirääkimistel (ja ka alanud kohtumenetluses) keeldutud senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14 p 14). Juurdepääsuõiguse andmise nõude lahendamisel tuleb kaaluda poolte huve. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-05). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsutee määramisel diskretsioonipiire ületanud.
48.Kohus määrab juurdepääsutee avalduse alusel olukorras, kus kinnisasja omanikul puudub oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Maakohus tuvastas õigesti, et juurdepääsutee määramise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Sõltumata sellest, et puudutatud isik I ei ole teinud avaldajatele takistusi tema maal oleva tee oma kinnisasjadele juurdepääsuna kasutamiseks, annab juurdepääsutee määramiseks alust puudutatud isiku I keeldumine juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest (vt nt kd II tl 34-35). Juurdepääsutee määramise vajadust käesoleval ajal ei välista puudutatud isikute väited selle kohta, et see muutub mingil määramata ajal tõenäoliselt ebaõigeks. Seetõttu ei ole avaldajate nõue ka ennatlik, nagu leiab kaebaja. Maakohus viitas õigesti TsMS §-le 6185, mille kohaselt asjaolude olulisel muutumisel on puudutatud isikutel võimalik lähtudes sellest, milliseks on olukord konkreetsel juhul kujunenud, taotleda kohtu poolt määratud juurdepääsu muutmist või tühistamist. Selline lahendus ei ole vastuolus põhiseadusega, nagu leiab kaebaja, vaid tagab juurdepääsutee vaidlustes vajaliku paindlikkuse. Tsiviilasja materjalide kohaselt on puudutatud isikule I selgitatud AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldusi ja asjaolu, et käimasolev detailplaneeringu menetlus ei ole alus
juurdepääsutee määramisest keeldumiseks ega selle edasilükkamiseks. Sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus rahuldamata ka puudutatud isiku korduva taotluse peatada asja menetlus.
49.Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et kinnisasja arendamine toimub kehtestatud detailplaneeringu alusel. AÕS § 156 alusel juurdepääsutee määramine ei ole aga kinnisasja arendamine, vaid asendab eraõiguslikku kokkulepet selle kohta, et üks isik võib teise isiku kinnisasjal asuvat teed kasutada oma kinnisasjani jõudmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kohtute senine praktika juurdepääsutee asjades ei vasta seaduse mõttele või ei ole enam kohaldatav tulenevalt uute planeerimisseaduse ja ehitusseaduse jõustumisest. Planeerimis- ega ehitusseadus ei reguleeri võõra kinnisasja kasutamist oma kinnisasjale pääsemiseks. Ka siis, kus detailplaneering kehtestatakse, tuleb avaldajatele määrata juurdepääs üle võõra kinnisasja liikumiseks, kui see jääb eraomandisse. Puudutatud isiku I taotlused jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata on seetõttu põhjendamatud.
50.Õige ei ole puudutatud isiku I väide, et kohus jättis tähelepanuta avaldajate väidetava pahatahtliku käitumise ja asjaolu, et avaldus esitati eesmärgiga takistada Ihasalu põik 7 arendust. Kinnisasja omanikul on õigus juurdepääsuks oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt ja selle õiguse realiseerimine ei ole käsitletav pahatahtliku käitumisena. Kaebaja heidab kohtule ette küll tema huvidega arvestamata jätmist, kuid ei ole esile toonud, milliseid tema õigusi juurdepääsutee määramisega kitsendatakse. Kaebaja on ise kinnitanud, et on nõus, et avaldajad kasutavad olemasolevat teed oma kinnisasjale pääsemiseks, s.o selliselt, nagu maakohus avaldajate avalduse rahuldas. Juurdepääsutee määramine ja selle kohta kinnistusraamatu kande tegemine ei takista Ihasalu põik 7 arendamist, sh puudutatud isikute soovitud maade vahetamist, külaplatsi rajamist ega kinnistule uue detailplaneeringujärgse juurdepääsutee rajamist. Seetõttu ei ole õiged kaebuse väited ka selle kohta, et juurdepääsu määramine ja selle kohta kande tegemine kinnistusraamatusse on käesoleval juhul vastuolus põhiseaduse §-ga 32.
51.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse viitega AÕS § 156 lg-le 3, mille kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Iseenesest on õige puudutatud isiku I väide, et maakohus märkis ebaõigesti, nagu oleks puudutatud isik I pakkunud välja juurdepääsu määramise avaldajate kinnistule ühe Ihasalu tee 74 kinnisasja. Puudutatud isik I väitis hoopis, et juurdepääs üle Ihasalu põik 7 kinnistu ei ole ajalooliselt välja kujunenud, kuna varem oli avaldajatel juurdepääs üle Ihasalu tee 74. Puudutatud isiku I väitel katkes see juurdepääs avaldaja II tegevuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et viide AÕS § 156 lg-le 3 ei ole korrektne. Avaldajate kinnisasjad on kujunenud omandireformi käigus ja neil ei ole kunagi olnud ühendust avalikult kasutatava teega. Selle tuvastas õigesti ka maakohus. Puudutatud isik I ei ole väitnud, et avaldajate II ja III kinnisasja kasuks oli seatud teeservituut üle Ihasalu tee 74 kinnisasja, mille kasutamine katkes nende enda tegevuse tulemusel. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja etteheidetega, et kohus keeldus tunnistaja ülekuulamisest selle kohta, mis asjaoludel katkes avaldajate juurdepääs Ihasalu tee 74 kaudu, kuid arvestas samas avaldajate esitatud LP kirjaliku kinnitusega. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 09.09.2016 määruses toodud põhjendustega AH tunnistajana ülekuulamisest keeldumise kohta ega pea vajalikuks neid korrata.
52.Õige on kaebuses toodud etteheide, et maakohus märgib oma määruses ebaõigesti, nagu ei oleks puudutatud isik I toonud välja juurdepääsu teist asukohta. Puudutatud isik I märkis oma 14.04.2016 seisukohas, et kui detailplaneeringut ei saa kehtestada ja maadevahetust avaldajate vastuseisul ei toimu, siis peaks avaldajate käitumine olema aluseks Prii ja Liiva
kinnistutele võimaliku juurdepääsu määramiseks osaliselt Prii kinnistu kaudu. Puudutatud isiku I väited ei anna siiski alust maakohtu määratud juurdepääsutee muutmiseks. Maakohus on oma määruses piisavalt põhjendanud, miks käesoleval ajal on juurdepääsutee määramine põhjendatud just mööda olemasolevat teed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, kuid märgib täiendavalt, et puudutatud isiku I esitatud joonisel märgitud tee asub suures ulatuses samal kohal, kus on olemasolev tee. Olukorras, kus puudutatud isikute väidete kohaselt olemasolev tee planeeritava maadevahetuse ja detailplaneeringu tõttu ei säili, ei ole otstarbekas juurdepääsuteed ajutiselt kuni uue planeeringujärgse tee rajamiseni määrata teisiti, kui see praegu on. Ka puudutatud isik I ise nõustub olemasoleva tee kasutamisega. Asjaolu, kas tegemist on pinnase- või kattega teega, ei oma seejuures tähtsust, kuna vaidlust ei ole selles, et väljakujunenud tee on kasutatav liikumiseks nii jalgsi kui eri liiki transpordivahenditega.
53.Õige on kaebaja väide, et ta tõi maakohtus esile, et kui avaldajate tegevuse tulemusel puudutatud isikute plaanid ei realiseeru, siis peaks see olema aluseks 300 euro suuruse juurdepääsutasu määramiseks. Ringkonnakohus selgitab, et juurdepääsutasu suuruse määramisel ei ole aluseks naabritevahelised konfliktsed suhted. Maakohus märgib õigesti, et puudutatud isik I ei toonud esile tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid, kuigi kohus juhtis sellisele vajadusele tähelepanu (kd II tl 69). Samuti ei vaidlustanud puudutatud isik I avaldaja pakutud tasu määramise metoodikat. Puudutatud isik I ei toonud juurdepääsutasu määramise aluseks vajalikke asjaolusid välja ka oma määruskaebuses, leides, et see ei ole vajalik. Ka juurdepääsutee kasutamise eest tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid ning selle sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, st eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
54.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et juurdepääsutasu määramine lähtudes maamaksu suurusest ei ole vastuolus põhiseadusega analoogiliselt AÕS § 1582 ja AÕSRS § 154. Asjaõigusseadus ei sätesta juurdepääsutee talumiskohustuse eest määratava tasu suuruseks maamaksu suurust, nagu viidatud sätete puhul. Juurdepääsutasu määramisel lähtutakse koormatise tegelikust mõjust kinnisasjale. Riigikohtu praktika järgi tuleb juurdepääsutasu määramisel arvestada, millised abinõud on igal üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Tasu üle otsustamiseks tuleb kohtul kaaluda tasu määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid. Seejuures ei või minimaalne hüvitis olla väiksem, kui juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-180-15).
55.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega selle kohta, et juurdepääsu eest määratud tasu on arusaamatu, kuid nõustub sellega, et maakohus lähtus osaliselt ebaõigetest lähteandmetest. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust. Maakohus lähtus juurdepääsutasu määramisel detailplaneeringu järgi planeeritava transpordimaa suurusest 2323m2 (kd I tl 166, määruses ekslikult märgitud 2223m2), nagu pakkusid avaldajad. Asjaolu, et käesoleval ajal Ihasalu põik 7 kinnisasjal transpordimaad ei ole, ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks, arvestades muu hulgas, et detailplaneeringujärgne tee asub põhilises osas samas kohas, kus see on täna. Samuti lähtus maakohus õigesti maa maksustamishinnast 3,83 eurot (Keskkonnaministri 30.11.2001 määrus nr 50 maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine). Maakohus võttis aga ebaõigesti aluseks maamaksumäära 0,7%. Jõelähtme Vallavolikogu 17.11.2016 määruse nr 94 (2017. aasta maamaksu määrade kehtestamise kohta) § 1 kohaselt on hinnatsoonis H0245002 asuva maa maksumäär 1% maa maksustamishinnast aastas ja § 2 kohaselt on loodusliku rohumaa maksumäär kõikides tsoonides 2% maa maksustamishinnast. Ihasalu põik 7 maast on 842m2 muu maa ja 4310m2 looduslik rohumaa. Kuna tasu arvestamisel aluseks võetud maa-ala
asub osaliselt looduslikul rohumaal, leiab ringkonnakohus, et juurdepääsutasu arvestamisel on õiglane aluseks võtta keskmine maksumäär, s.o 1,5% maa maksustamishinnast. Seega kujuneb juurdepääsutasuks (2323m2x3,83 eurot x 1,5%) 133,46 eurot aastas.
56.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega selle kohta, et maakohus lähtus juurdepääsutasu määramisel ebaõigesti asjaolust, et juurdepääsuteed kasutavad väidetavalt veel 7 kinnisasja omanikud. Teiste kinnisasjade omanikud ei ole avaldust juurdepääsutee määramiseks esitanud ja kohus ei tuvastanud, et Vahesauna, Uustalu, Mätta, Raja ja Karjaotsa kinnistute omanikud vajavad oma kinnistutele juurdepääsuks puudutatud isiku I kinnisasja. Tsiviilasja materjalide kohaselt (kd II tl 123-124) on Vahesauna kinnistul olemas ka teine otsene juurdepääs Ihasalu teelt, mille kaudu on juurdesõit ka Vanatalu, Mätta, Raja ja Saueaugu kinnistutel. Saueaugu ja Mäe kinnistud külgnevad Ihasalu teega. Seega tuleb juurdepääsutasu jaotamisel lähtuda esitatud avaldusest ja asjaolust, et esitatud andmetel puuduvad juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistutel. Määratav juurdepääsutasu tuleb seega jagada võrdselt Prii ja Liiva kinnistute omanike vahel ja ühele kinnisasjale langev osa on 66,73 eurot aastas (133,46 eurot/2).
57.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu määruse resolutsioon seaduses sätestatud nõuetele, kuna ei ole täidetav. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud nõue on sooritus-, mitte tuvastusnõue. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti puudutatud isiku I kohustuse anda nõusolek tahteavalduse tegemiseks. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu määruse sõnastust ja kohustab puudutatud isiku I tahteavaldust andma.
58.Kohus jätab TsMS § 667 lg 3 alusel rahuldamata taotluse lahendada määruskaebus kohtuistungil. Kaebaja palus määrata kohtuistungi selleks, et jõuda avaldajatega kokkuleppele. Samas takistab kompromissi sõlmimist puudutatud isiku I keeldumine juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse märke kandmisest. Puudutatud isik I ei ole avaldanud valmisolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks ka oma määruskaebuses. Avaldajad kinnitavad oma vastuses määruskaebusele, et kui kokkulepet kinnistusraamatusse ei kanta, ei ole kompromiss võimalik. Seetõttu ei ole kohtuistungi korraldamine määruskaebuse lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia seisukohast põhjendatud. Ringkonnakohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-le 1, mille kohaselt võivad pooled siiski lõpetada asja menetluse kompromissiga kuni lahendi jõustumiseni.
59.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Reet Allikvere