Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2006, Tallinn
Tsiviilasi
M.P. hagi U.T. vastu kaasomandis olevate hoonete müümiseks enampakkumisel
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2005. a otsus nr 2-898/2005
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.P. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja M.P. ja tema lepinguline esindaja R.A., kostja U.T. ja tema määratud korras esindaja R.R. ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Häädemeeste Vallavalitsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2005. a otsus osaliselt põhjenduste osas, jättes otsuse põhjendavast osas välja lause: „Tal on mentaalne alaareng.“
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1). Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil ().
1.M.P. esitas Pärnu Maakohtusse 17.03.2003 hagi U.T. vastu kaasomandis olevate hoonete müümiseks enampakkumisel. Pooled omavad mõlemad 1⁄2 suurust mõttelist osa majavaldusest Kabli külas Häädemeeste vallas Pärnu maakonnas. Hageja on esitanud avalduse hoonete aluse maa erastamiseks, kostja on seni keeldunud sellest ning avaldanud, et ei soovi ehitise teenindamiseks vajalikku maad erastada, kuna tal ei ole selleks rahalisi vahendeid. Kostja tegevusetus ja vastuseis maa erastamiseks on seadnud hageja ebasoodsasse olukorda, kuna ta ei saa kasutada oma seaduslikku õigust hoonete teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks. Seega leiab hageja, et põhjendatud ja seaduslik on kostjale kuuluva mõttelise osa sundmüük avalikul enampakkumisel vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 12 lõikele 2. Kostja seisukoht
2.Kostja hagi ei tunnista, kuna ebaõiged on hageja väited, et kostja on keeldunud maa erastamisest kaasomandis olevate hoonete juurde ja et ta ei soovi maad erastada. Kostja on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele maa erastamise avalduse, mis tõendab tema soovi maad erastada. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja poolt pakutud kokkulepped maa jagamiseks ei ole vastuvõetavad, kuna nende tulemusel jääks kostjale väiksem osa majavalduse juurde kuuluva krundi maast ja teised 1⁄2 mõttelises osas kostjale kuuluvad ehitised jääksid hageja erastatavale maale. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse seisukoht
3.Häädemeeste Vallavalitsus leiab, et hagi on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Hagiavalduse põhjendus, et kostja ei ole teinud ja keeldub toimingutest, mis on vajalikud hageja ja kostja kaasomandis olevate ehitiste juurde maa erastamiseks, ei vasta tegelikkusele, kuna kostja on teinud kõik vajalikud toimingud maa erastamiseks. Esimese astme kohtu otsus
4.Kohus jättis 22.12.2005 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis M.P.lt välja riigituludesse riigi õigusabikulu 3811,99 krooni.
5.Pooled on majavalduse asukohaga Kabli Küla Häädemeeste vald Pärnu maakond kaasomanikud kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Kostja on esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 21.11.1997 ja see on registreeritud Häädemeeste Vallavalitsuse sissetulnud kirjade registris nr 192/1-20 all. 18.09.2003 on kostja allkirjastanud maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku. Häädemeeste Vallavalitsuse 27.04.2004 nr 122 korraldusega nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega kaasomandisse. 03.05.2004 piiriprotokollile on kostja alla kirjutanud ja 2620 krooni OÜ-le KLM Maakorraldusbüroo tasunud 02.12.2004. Hageja poolt on see summa tasutud 07.11.2004. Maa erastamise toimik on üle antud Pärnu Maavalitsuse maaosakonda 2004. a detsembris. Kõik need toimingud on tehtud maa ostueesõigusega erastamise korra kohaselt.
6.Eeltooduga on objektiivselt ja vastuvaidlematult tõendatud, et kostja soovib maad erastada. Samasugust kostja soovi kinnitas kohtuistungil ka Häädemeeste vallavanem. Ainuüksi hageja seletusega kostja soovimatuse kohta maad erastada, ei saa seda asjaolu tõendatuks lugeda. Asjaolu, et kostjal on rahalisi raskusi, ei tõenda tema soovi maad mitte erastada. Pigem võib olla see põhjuseks, miks maa
2 (5)
erastamine on veninud. Kostja on töövõimetuspensioni saaja, tal on mentaalne alaareng, töövõimetus 80% ning tema hooldaja on ema M.T.. Seega on igati mõistetav, et kostja poolt asjaajamine ja toimingutest arusaamine on aeganõudev. See on kindlasti mõjuvaks põhjuseks, miks ei ole olnud võimalik kiiresti läbi viia maa erastamist, kuid seda ei saa mitte mingil juhul käsitleda kostja keeldumisena maa erastamisest. Samuti on asjaajamist takistanud poolte omavahelised teravad suhted, mida kinnitab hageja poolt 20.05.2003 hagiavalduses märgitu. Selline pooltevaheline suhe oli kohtule tajutav ka kohtuistungil. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Avaldus hoonete vormistamiseks reaalosadeks ja hoonealuse maa jagamise skeem ei seondu käesoleva asjaga, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
7.M.P. maakohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
8.Kohus jättis hageja ilma võimalusest kasutada õigusabi, kuna jättis rahuldamata M.P. taotluse anda võimalus advokaadiga tema esindamiseks leping sõlmida. Kuna hageja ei oma õigusalaseid teadmisi ning väljendas ka istungil korduvalt, et ta ei orienteeru menetlusnormides piisavalt, siis on tegemist hageja õiguste jämeda riivega.
9.Kohus küsis eelistungil pooltelt, kas nad on nõus eelistungilt põhiistungile üle minema. Hageja väljendas selgelt oma vastuseisu, mis on ka istungiprotokollis fikseeritud, kuna ta ei olnud valmis põhiistungile üle minema, sest oli kutsutud eelistungile, mitte kohtuistungile. Hageja ei olnud võimeline ilma advokaadi abita enda huve kaitsma ning taotlusi esitama. Seega jäi asi eelmenetluses sisuliselt ette valmistamata ning kohus on jätnud täitmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõikes 1 sätestatud kohustuse ning läinud üle kohtuistungile asja piisava põhjalikkusega ettevalmistamata ning seetõttu teinud sisuliselt motiveerimata otsuse. Pooled ei ole taotlenud eelistungilt kohtuistungile üleminekut, samuti ei saanud kohus kostja puudumise tõttu otsustada kohtuistungile üleminekut. Kohus ei oleks tohtinud eelistungilt põhiistungile üle minna ka situatsioonis, kus hageja vajas esindajat ja seda ka selgelt väljendas. Kohus oleks pidanud määrama uue istungiaja ning andma hagejale võimaluse advokaadi palkamiseks, kelle abiga oleks hageja saanud esitada asjas vajalikud taotlused.
10.Kohus on asunud eksperdi rolli leides, et kostjal on mentaalne alaareng. Selline järeldus ei põhine tõenditel ja seega poleks kohus tohtinud sellist seisukohta kohtuotsuses avaldada. Kohus on tõendamata asjaolule tuginedes hagi rahuldamata jätnud, pidades kostja väidetavat alaarengut vabandavaks põhjuseks kostja tahtmatusele kaasomandis olevate hoonete juurde maad erastada. Seega on otsus sisuliselt motiveerimata.
11.Kohus on rikkunud ka TsMS § 95 lõiget 1, kuna on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja asus vajalikke samme astuma alles peale asjas tehtud esimest Pärnu Maakohtu otsust, kuna alles siis maksis kostja maamõõtjale teenuse eest ja allkirjastas protokolli ning seejärel edastas maamõõdubüroo vajalikud dokumendid maakatastrisse üksuse moodustamiseks.
12.Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et erastamisprotsess ei ole veel lõppenud. Mõlemal poolel on vaja sooritada enne erastamislepingu sõlmimist makseid ja ka leping allkirjastada.
3 (5)
13.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ka kohtukulude osas, kuna vastaspoole esindaja on ise teatanud istungil, et tal ei ole olnud võimalik kostjaga kohtuda ja seetõttu on esindajatasu, mis puudutab kostjaga kohtumisi, ülepaisutatud. Vastustaja seisukoht
14.U.T. ei nõustu apellatsioonkaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse seisukoht
15.Häädemeeste Vallavalitsus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-i 2 alusel tuleb Pärnu Maakohtu otsus tühistada osaliselt põhjenduste osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega otsuse tühistamata osas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6). Ükski apellatsioonkaebuse väide ei ole maakohtu otsuse täieliku tühistamise aluseks.
17.Õige on apellandi väide, et kohus ei ole viidanud vastuolus TsMS § 227 lg-le 2 ja § 231 lg-le 4 tõendile, millega on tuvastatud kostja mentaalne alaareng. Samas ei ole see rikkumine toonud kaasa ebaõiget lahendit. Kostja mentaalne alaareng ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt oluline asjaolu ning seetõttu tuleb jätta Pärnu Maakohtu otsusest välja järgmine lause: „Tal on mentaalne alaareng.“
18.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohus rikkus protsessiõigusnorme, mis viis väära kohtuotsuse tegemiseni. Hageja esitas hagi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 alusel ehitise mõttelise osa müümiseks enampakkumisel. Hagi esitamisel esindas hagejat vandeadvokaat kuni tsiviilasja Pärnu Maakohtule tagasi saatmiseni. 17. oktoobril 2005.a teatas hageja kohtule esmakordselt, et tal ei ole esindajat (tl 164). Viimane istung Pärnu Maakohtus toimus 8. detsembril 2005.a, kus hageja esitas kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, et leida endale esindaja. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud esile ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud hageja leida endale esindajat 8. detsembri 2005.a istungiks, kuigi kutse istungile oli ta kätte saanud 8. novembril 2005.a (tl 181). Kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 3 kohaselt oli kohtu ülesanne tagada tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbi vaatamine ning lahendamine (sama põhimõte ka kehtiva TsMS §-is 2). Vastavalt TsMS § 68 lg-le 2 oli kohtu kohustuseks tagada, et protsessiosaline oma õigusi ei kuritarvitaks ega venitaks protsessi. Kolleegium leiab, et maakohus, juhindudes viidatud sätetest, jättis õigustatult hageja esitatud taotluse istungi edasilükkamiseks 8. novembril 2005.a rahuldamata, sest käesolevas asjas on tegemist lihtsa tsiviilasjaga, kus tuvastamisele kuulub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 järgi üksnes see, kas kostja soovib või ei soovi pooltele kaasomandina kuuluvate ehitistealuse maa erastamist; hagejal oli vajadusel piisavalt aega enne 8. detsembri 2005.a istungit endale advokaat leida; hageja nimel oli kuni Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2005.a otsuseni teinud kõik kohtutoimingud tema advokaat.
4 (5)
Apellatsioonkaebuses ei ole hageja märkinud, et hageja advokaat oleks saanud maakohtus teha hagi rahuldamiseks veel mingisuguseid täiendavaid toiminguid. Apellant ei ole märkinud, et oleks olnud võimalik ja vajalik käesolevas asjas olulise asjaolu (kostjapoolne ehitisealuse maa erastamise mittesoovimine) tuvastamiseks esitada veel tõendeid. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja advokaat oleks saanud esitada asjakohaseid taotlusi või avaldusi, mis oleks võinud viia teistsuguse kohtuotsuseni. Tulenevalt eeltoodust ei ole kolleegiumi arvates hageja õigusi esimese astme kohtus rikutud, mis oleks aluseks Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamisele.
19.Apellant leiab, et kohus on protsessiõigusnorme rikkunud sellega, et ta läks eelistungil põhiistungile üle ilma hageja nõusolekuta. Vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 võib kohus ka ise (poolte nõusolekuta) kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna. Seetõttu ei ole poole nõusolekuta eelistungilt põhiistungile üleminemine protsessiõigusnormi rikkumine.
20.Apellatsioonkaebuses väidetakse, et maakohus on rikkunud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kohustust asi niisuguse põhjalikkusega ette valmistada, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil Samas ei ole esile toodud ühtegi olulist asjaolu, mille kohus on jätnud välja selgitamata. Samuti ei ole viidatud sellele, et oluliste asjaolude tõendamiseks oleks saanud hageja veel esitada täiendavaid tõendeid ja nende tõendite esitamisel oleks kohus võinud teha teistsuguse otsuse. Seetõttu on paljasõnaline apellandi väide, et eelmenetluses jäi asi sisuliselt ette valmistamata. Kuna käesolevas asjas olid kõik tähtsad asjaolud (kostja soov maa erastamiseks) välja selgitatud ja mõlemad pooled võtsid eelistungist osa, siis võis maakohus TsMS § 169 lg 5 alusel asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna.
21.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus ei ole oma otsust piisavalt motiveerinud. Pärnu Maakohus on oma otsuses viidanud tõenditele, millega on tuvastatud kostja soov maa erastamiseks. Samuti on kohus viidanud asjakohasele õigusnormile (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2) ja põhjendanud, miks ei kuulu selle sätte alusel hagi rahuldamisele.
22.Asjakohatud on apellandi väited, et kostja astus vajalikke samme maa erastamiseks pärast asjas tehtud esimest Pärnu Maakohtu otsust. Samuti ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamiseks oluline, kas erastamisprotsess on lõppenud või mitte. Seaduses ei ole sätet, mis annaks hagejale õiguse nõuda nende asjaolude olemasolul kostja mõttelise osa müümist enampakkumisel.
23.Kolleegiumi arvates on maakohtu otsusega kostjalt välja mõistetud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud (kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1).
M. Merimaa
A. Tänav
V. Lips
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.