2-05-1477
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. mai 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-05-1477
Tsiviilasi
Tartu linna hagi X vastu 3980,10 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
hageja Tartu linn (Raekoda, 51003 Tartu); hageja lepinguline esindaja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu); kostja X
summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada. Antud juhul ei ole kostja X elukoha aadress kantud registrisse ega kohtule muul viisil teatavaks saanud. Kohus tegi 20. veebruaril 2006.a ja 27. veebruaril 2006.a väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikult teatavaks Tartu linna esitatud hagi X vastu. Teadete avaldamisega kohustas kohus kostjat kirjalikult kohtule vastama. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmisel, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldad hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus kohustas kostjat kohtule vastama kirjalikult 14 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates. Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kostja määratud tähtpäevaks kohtule kirjalikult vastanud ei ole. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse VÕS § 76, 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi X vastu 3980,10 krooni nõudes. Hageja on taotlenud, et kostja kannaks temalt väljamõistetud võlgnevuse Tartu Elamuhalduse ASi arveldusarvele 221018332387 Hansapangas või 10220023049012 SEB Eesti Ühispangas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 60 lg 1 alusel hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni ja kostjale menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest hageja poolt 19. detsembril 2005.a tasutud riigilõiv 200 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohtule esitatud hageja kohtukulude nimekirjast nähtub, et hageja on kandnud antud asjas õigusabikulusid summas 638,40 krooni. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulud summas 199 krooni. Kokku moodustavad hageja kohtukulud 679 krooni. Hageja on taotlenud, et kostja kannaks temalt väljamõistetud kohtukulud Tartu Elamuhalduse ASi arveldusarvele 10220023050014 SEB Eesti Ühispangas.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.