Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord

Saata käesolev otsus teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid Pärnu osakond ja Advokatuuri Juhatusele. Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asja sisu kirjeldus Hageja nõuded ja põhjendused, esitatud väited ja tõendid Vastavalt esitatud hagile (tl 1-6), vastusele kirjaliku vastuse kohta (tl 27-28), täpsustatud hagiavaldusele (tl 92-93) ning muudele menetluses esitatud kirjalikele tõenditele ja taotlustele palub hageja J tunnustada tema õigust saada kostja Halinga vallalt kui tema endiselt tööandjalt lõpparvet summas 406.10 krooni (36 töötunni eest) ning tunnustada ka tema õigust saada lõpparve kinnipidamisel keskmist palka ühe kuupalga ulatuses summas 1600 krooni. Lisaks oli hageja nõudeks ka keskmise palga nõue tööraamatu kinnipidamisel, ent selles osas lõpetas kohus menetluse 06.04.2006.a määrusega ja käesolevas otsuses selle nõudega seonduvat ei käsitleta. Hageja nõudeid arutas Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon (töövaidlusasi nr 1740/9.08-02), kes lõpetas nende osas 29.08.2005.a otsusega menetluse seoses aegumise kohaldamisega. Hageja nimetatud otsusega ei nõustu ja on pöördunud vaidluse lahendamiseks käesolevaga kohtusse. Tema väitel töötas ta ajavahemikul 06.-12.06.2001.a Pärnu-Jaagupi Haiglas katlakütjana suulise töölepingu alusel, mille ta sõlmis haigla peaarsti kohusetäitja Leho Tamverega 03.06.2001.a ajutiseks keskkütte kütmiseks haiglale. Hageja töötas katlakütjana ja abitöödel kokku 45 tundi (hagis nõutakse õiguse tunnustamist palga saamisele 36 tunni eest) kuni suulise töölepingu lõppemiseni, tööraamatut hagejale lepingu lõppemisel kätte ei antud. Töösuhet tõendavad hageja väitel ka esitatud katlakütjate töö graafik (tl 12) ning nimetatud graafikut täitunud tunnistaja ütlused. Töösuhe kostjaga aga kestis 31. oktoobrini 2003, sest alles siis sai hageja kostjalt kätte tööraamatu. Hageja esitatud nõuded ei ole aegunud, sest individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 3 kohaselt algab lõpparve ja lõpparve kinnipidamise nõude esitamise aegumise kolmeaastane tähtaeg töösuhte lõppemise päevale järgnevast päevast ehk 1. novembrist 2003.a. Töölepingu lõppemise päevale järgneva kolme aasta jooksul ei esitanud hageja kõnesolevaid nõudeid põhjusel, et ta kontrollis juuni

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-05-17597 2001.a eest palgaraha laekumist pangaarvele alles jaanuaris 2005.a ja sai alles siis teada, et lõpparve on temale maksmata. Hagejale küll teatati haigla majandusjuhataja poolt 2001.a septembrikuus töölepingu lõpetamisest, ent ei räägitud palga maksmisest ning hagejale ei tulnud mõttessegi, et palk on temale maksmata. Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidete osas Kostja ei tunnista oma kirjalikus vastuses (tl 15-16), täiendavate tõendite esitamisel (tl 66-67) ja menetluses toimunud istungitel hagi ning palub esitatud nõuete osas kohaldada aegumist. Samuti on kostja seisukohal, et esitatud nõuded ei ole ka sisuliselt põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud pooltevahelist töösuhet hagis nimetatud ajavahemikul. Kostja ei olnud alates 03.05.2001.a hagejale tööandjaks ning Leho Tamvere ei saanud kostja nimel hagejaga juunis 2001.a töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada. Hageja on Pärnu Maakohtule 01.12.2003.a esitatud hagis (tl 68-73) väitnud, et töötas Pärnu-Jaagupi Haiglas töölepingu alusel 10.09.1991 – 31.05.2001 ning Tallinna Ringkonnakohtule samas asjas esitatud apellatsioonkaebuses (tl 77-84) pidanud ennast ajavahemikul 01.06.2001 – 06.07.2003.a töötuks. Nõuete aegumine on põhjendatud ITLS § 6 lõikes 1 nimetatud tähtajaga (neli kuud). Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et tööleping kostjaga on lõppenud alles 31.10.2003.a tööraamatu kätteandmisega. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et 2001.a palga mittelaekumisest sai ta teada alles 2005.aasta jaanuaris. See on vastuolus tema poolt varasemalt (tl 68-73) esitatud hagiavaldusega, milles ta väidab, et soovis 2001.a augustis pangakontolt puhkuseraha välja võtta, kuid selgus, et seda ei ole laekunud. Juba 2004.aasta jaanuaris on hageja aga esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte 01.05.2001 – 30.06.2001 (tl 74-76). Hageja ei ole kostja hinnangul millegagi põhjendanud kuni 01.01.2006.a kehtinud ITLS § 8 lg 4 kohaldamist, sest temal oleks olnud võimalik töövaidlusorgani poole pöörduda ka seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Nimetatud sätet ei saagi antud asjas hageja väidete suhtes kohaldada, kuna taotluse kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks esitas hageja alles 2006.aastal. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldatavad õigusaktid Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 1 sõlmitakse tööleping kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega (sama regulatsioon TLS § 29 2. lauses), sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui tööandja ei maksa töölepingu lõpetamise päeval töötajale välja lõpparvet, on ta TLS § 119 lg 2 kohaselt kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Antud juhul on vaidlus selles, kas hageja väidetud suuline tööleping poolte vahel sõlmiti ja kas hageja tegelikult katlakütjana ajavahemikus 06.-12.06.2001.a Pärnu-Jaagupi Haiglas töötas. Alles töösuhte olemasolu ning hageja õiguste rikkumise tuvastamise järgselt saab kohus käsitleda nõuete võimaliku aegumise kohta esitatut, sest aeguda saab vaid tõeline nõue. Hinnates esitatud tõendeid ja väiteid, on kohus seisukohal, et hageja ei ole oma õiguste rikkumist kohtule tõendanud ja tema väited töölepingu olemasolust, mille temaga 03.06.2001.a sõlmis suuliselt Leho Tamvere, ei ole kohtus kinnitust leidnud. Hageja on küll

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-05-17597 esitanud kohtule väljavõtte „Katlakütjate töö graafikust“ (edaspidi graafik, tl 12) ning tunnistaja A. Laanemetsa ütlused, kuid need tõendid ei veena kohut tegeliku töötamise ja töösuhte olemasolus alljärgnevatel põhjustel: 1) „Katlakütjate töö graafikus“ ei ole märget tööandja kohta, selle täitmist ja puutumust asjasse on selgitanud tunnistaja A. Laanemets; 2) Tunnistaja ei osanud kohtule selgitada, miks hageja ei märkinud graafikusse oma töötunde, kui samal ajal tegid seda nii tunnistaja ise kui väidetav kolmas katlakütja Jaan Veverson (nime taga on märge 12t); 3) Tunnistaja kinnitas küll hageja töötamist graafikus nimetatud aegadel, kuid tulenevalt väidetavast tööajast (18.00 – 06.00) ei puutunud katlakütjad põhitööajal omavahel kokku, mis seab kahtluse alla tunnistaja ütlustega hageja tegeliku töötamise kinnitamise. Tunnistaja mainis lisaks, et sai hageja tööletulemisest teada ülemuse kaudu ning ei mäletanud, kas ta üldse hagejaga esimesel väidetaval tööpäeval (06.06.2001) kohtus; 4) tunnistaja nimetas ülemusena kedagi Raul Reidlat, kes andis vahetuid tööülesandeid, hageja ei ole seda nime üheski käesolevas menetluses tema poolt esitatud menetlusdokumendis maininud; 5) hageja ei soovinud üle kuulata tunnistajana Leho Tamveret, kes väidetavalt temaga töölepingu sõlmis, seega ei ole kohtule teada ka pooltevahelise töölepingu tingimused, eelkõige palgatingimused (TLS § 26 lg 1 p 6). Palgatingimustes kokkuleppimine on töölepingu oluline tingimus ning hageja tuginemine kuni 31.05.2001.a poolte vahel väidetavalt olnud töösuhte palgatingimustele on oletuslik. Järgnevale tööõigussuhtele ei rakendu eelneva tööõigussuhte tingimused. Tunnistaja A. Laanemetsa sõnul nähti L. Tamveret haigla juures väga vähe, mis samuti muudab küsitavaks tema (haigla esindajana) ja katlakütja vahelise vahetu suulise töölepingu sõlmimise. Hageja põhjendused L. Tamvere tunnistajana ülekuulamata jätmiseks (hageja ei usalda tunnistajat) ei ole tõsiseltvõetavad – igal tunnistajal on kohustus rääkida kohtus tõtt ning selle kohustuse eiramisel võib kaasneda kriminaalvastutus; 6) sisuliselt ei ole eelnevate punktide käsitlust arvestades hageja suutnud kohtule tõendada ka faktilist tööle lubamist TLS § 28 lg 2 mõttes; 7) hageja on varasemates kohtuvaidlustes korduvalt selgitanud, et tema töösuhe Pärnu-Jaagupi Haiglaga kestis kuni 31.05.2001, pärast mida läks ta majandusjuhataja sõnade kohaselt puhkusele (tl 68-69). Siit saab teha järelduse, et vähemalt kõnesolevas hagiavalduses (esitatud detsembris 2003) on hageja arvamusel, et töösuhe kostja hallatava Pärnu-Jaagupi Haiglaga jätkus ka suvekuudel 2001.a, mis on jällegi vastuolus käesolevas asjas esitatud uue suulise töölepingu sõlmimise väitega. Ilmselt on hageja saanud majandusjuhatajast valesti aru, sest kohtule esitatud puhkuse (vallandamis-) lehe kohaselt on hagejale 30.05.2001.a makstud välja lõpparve 1705 krooni. Lisaks on hageja Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 21173/2003 esitatud apellatsioonkaebuses otsesõnu väitnud, et ajavahemikus 01.06.2001 – 06.07.2003.a oli ta töötu (tl 83, alt 11. rida). Kohtule jääb nimetatud tõendite põhjal mulje, et hageja ei tea ka ise täpselt, kellega, millal ja millistel tingimustel temal 2001.aastal tööõigussuhted olid ning on asunud erinevates menetluses valima endale nõuete esitamiseks kasulikumaid positsioone.

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-05-17597 Ülaltoodut silmas pidades tuleb jätta hagi rahuldamata väidetava tööõigussuhte tõendamatuse tõttu. Aegumise vastuväiteid seega kohus ei käsitle. Menetluskulud Hageja palus menetluskuluna kostjalt välja mõista tasu riigi õigusabi korras esindaja osutatud õigusabi eest, kostja palus välja mõista esindajale tasutu. Tunnistaja A. Laanemets taotles sõidukulude summas 34 krooni väljamõistmist. Kohus peab 2005.aastal saabunud asjades kõik menetluskulud jaotama koheselt asja menetlust lõpetavas lahendis vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele (tulenevalt TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätetest), seega tuleb õigusabikulude osas lähtuda kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 sätetest. Kohus leiab, et arvestades asja sisu ja esitatud tõendeid, on kostja kantud kulutused esindaja osutatud õigusabile põhjendatud ja vajalikud, küll aga ei võimalda kohaldatav seadus välja mõista suuremat summat kui 5% hagi hinnast. Sisuliselt on tegemist hinnaga haginõuetega kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 ja 8 mõttes ning seega tuleb hagejalt kostja kasuks hagi rahuldamata jätmise tõttu välja mõista (1600 + 406.10) x 0,05 = 100.31 krooni. Hageja taotletud riigi õigusabi osutaja tasu tuleb jätta riigi kanda, kuna hagejale on kohtu 29.11.2005.a määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta seda hilisemalt hüvitada (riigi õigusabi seaduse § 8 p 1). Riigi õigusabi tasu taotluses esitatud summad ja koefitsient on kooskõlas justiitsministri määrusega kinnitatuga ning menetluse raskusastme ja istungite kestusega. Riigilõivu tasumisest oli hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 1 alusel vabastatud ja see jääb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 ja hagi rahuldamata jätmise tõttu välja mõistmata Samas tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kohaselt hagejalt kui isikult, kelle kahjuks otsus tehti, riigituludesse välja mõista asjas riigi kanda kogunenud posti- ja kohtukutsete kättetoimetamise kulud kogusummas 88.40 krooni. Tunnistaja taotlus sõidukulude väljamõistmiseks on põhjendatud esitatud sõidudokumendiga (bussipilet Pärnu-Jaagupi – Pärnu hinnaga 17 krooni) ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud menetlusosalistele kulutuste hüvitamise korraga (VVm nr 322 22.12.2005 viitega VVm nr 453 22.12.2000). Hageja on tunnistajatasuna tasunud kohtu selleks ettenähtud arvele 13.04.2006.a 400 krooni, millest 34 krooni tuleb kanda üle tunnistaja näidatud pangakontole ning ülejäänud osas hagejale tagastada kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 55 alusel. Kuna tunnistajal on nimetatud sätte järgi õigus tasu saada pärast oma kohustuse täitmist, tuleb selles osas tunnistada otsus viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1 alusel.

Toomas Talviste Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.