Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

2-05-16000 teha. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispanka või kontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud 17.08.2005.a esitas AS Balti Investeeringute Grupp Harju Maakohtule hagi A.L.i ja O.T.i vastu 8718,59 krooni solidaarselt väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisadega on 02.09.2005.a A.L.ile kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 ja § 28 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 27.09.2005.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul kuni 31.05.2005.a kehtinud TsMS § 168 lg 1 p 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ning kirjaliku vastuse nõue on O.T.ile edastatud töökohta (BLRT Marketex, Kopli 103, 11717 Tallinn) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 323 lg 1 alusel kätte toimetatud. Kuna allkirjakaardil puudub kostjale hagimaterjalide kätteandmise kuupäev, loeb kohus hagimaterjalid kostjale kätteantuks 24.03.2006.a kuupäevaga, mil allkirjakaart saadeti tagasi Harju Maakohtule. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekkimisega seoses kantud mõistlikke kulusid, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist (p 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p.6). VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud

2-05-16000 lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A.L. (edaspidi „krediidisaaja“) 09.07.2004.a tarbijakrediidilepingu nr 04089/26kt, mille alusel krediidisaajale väljastati krediidisumma 10000 krooni fikseeritud intressimääraga 25,16% krediidisummast aasta kohta, krediidikulukuse määras 63,48% aasta kohta ning krediidi brutosummas 12716,28 krooni. Vastavalt tarbijakrediidilepingule määrati leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu kohaselt kohustus krediidisaaja tagastama hagejale krediidisumma ning tasuma intressid igakuiste maksetena. Lepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingu kostja O.T.iga (edaspidi „käendaja“). Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 22516 krooni, käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.08.2007.a. Käenduslepingu alusel kohustus käendaja täitma krediidisaaja tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused hageja ees ühe nädala jooksul pärast hagejalt kirjaliku nõude saamist, juhul kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kostjad oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis korduvalt kostjatele tasumise meeldetuletuskirju. Viimases meeldetuletuskirjas 07.12.2004.a hoiatas hageja kostjaid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise ohust. 28.12.2004.a saadetud kirjadega ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles, kuna täies ulatuses oli tagastamata kolm maksegraafikujärgset osamakset ning osaliselt neljas osamakse. Lepingu ülesütlemiskirjaga nõudis hageja kostjatelt 11884,72 krooni tasumist, mille moodustasid tagastamata krediidisumma 8030,14 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 907,15 krooni, leppetrahv summas 1606,03 krooni, viivis summas 91,40 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1250 krooni. Peale lepingu ülesütlemist on hagejale tasutud 4900 krooni, millest 1250 krooni on arvestatud võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning ülejäänud 3650 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Seega seisuga 16.08.2005.a hagejal kostjate vastu ülesütlemiskirjaga esitatud võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõuet ei ole ning tagastamata krediidisumma suuruseks on 4380,14 krooni. Kuna kostjad ei ole lepingu alusel saadud krediidisummat tagastanud, on viivisenõue suurenenud ning seisuga 16.08.2005.a nõuab hageja kostjatelt viivist kokku 1433,27 krooni. Lepingu ülesütlemisel oli krediidisaajal krediidisummast tagastamata 8030,14 krooni, mistõttu nõudis hageja kostjatelt lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 1606,03 krooni. Peale lepingu ülesütlemist on hageja esindaja võla tasumise osas kokkuleppele jõudmiseks püüdnud mõlema võlgnikuga läbirääkimisi pidada, kasutades selleks ka inkassomenetluse teenuseid, kuid kogu läbirääkimiste ajal on hagejale antud vaid lubadusi, mida tegelikult täidetud ei ole. Inkassomenetlus lõpetati nõude lootusetuks tunnistamise tõttu. Hageja esitas kostjate vastu ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõude summas 392 krooni, mille hageja tasus inkassomenetluse teenuste kasutamise eest. Kuna kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut.

2-05-16000 Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 46 p 1, § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista hageja kasuks 700 krooni riigilõivu ja 92,50 krooni postikulud riigituludesse.

/allkiri/ Hannes Olev Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.