Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jõgevamaa

Kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ( Kalevi t . 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Hageja OÜ Revalfi taotleb hagiavalduses tema ja kostja vahel sõlmitud üürilepingute olemasolu kohta märgete tegemist kinnistusregistri vastavatesse registriosadesse. Samas palub hageja lugeda tuvastatuks kostja kohustus anda nõusolek eelnimetatud märgete tegemiseks. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20.aprilliks 2006, teatades määrusega ka vastamata jätmise tagajärjed. Kostja kohtule kirjalikult ei ole vastanud. Hagiavaldus koos lisadega ja määrus on kostjale kätte toimetatud 01.04.2006 (tl. 14). See on TsMS § 407 järgi alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kuna otsus üürilepinguga tagatud õiguste kinnistusraamatusse sissekandmise kohta on tagaseljaotsus, jätab kohus TsMs § 444 lg.1 alusel otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 324 lg 1 sätestab: Kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Asjaõigusseaduse § 621 lg 2 kohaselt tehakse jõustunud kohtuotsuse või –määruse alusel kinnistusraamatu kanne jõustunud kohtulahendi ärakirja alusel. VÕS § 324 lg.1 sätestab: kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Võlaõigusseaduse § 324 lg 1 kohaselt on hagejal OÜ-l Revalfi õigus nõuda kostjaga sõlmitud üürilepingute kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Kohtuasjas esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja OÜ Finetrading ja hageja OÜ Revalfi on 1. oktoobril 2003.a. sõlminud kaks eluruumi üürilepingut (tl.5 ja 6), millede alusel kostja andis ja hageja võttis üürile eluruumi, asukohaga Jõgeva linnas Tellise 1-4, korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 1668835, ja eluruumi, asukohaga Jõgeva linnas Aia 31-76, korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 1537335. Nimetatud mõlemad üürilepingud on sõlmitud tähtajaliselt ja tähtajaga kuni 1. oktoober 2009.a., ning õigusega pikendada üürilepingut järgmiseks perioodiks. Kinnistusraamatuseaduse § 341lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 2 p 1 järgi on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 sätestab: puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab: Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 594 järgi kui kande tegemiseks on vaja mitme isiku avaldust või nõusolekut, asendab seda vähemalt ühe isiku avalduse või nõusoleku olemasolu korral ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud teiste isikute kohustus kande tegemisele kaasa aidata või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Tulenevalt Kinnistusraamatuseaduse §341 lg 1 nõudest, on kinnistusraamatusse hageja õiguste kohta märke tegemiseks vajalik kostja kui puudutatud isiku nõusolek. Hageja väitel pole kostja siiani, vaatamata korduvatele taotlustele, nõusolekut märke tegemiseks andnud. Kohtule pole tõendatud ka vastupidist. Kuna hageja taotleb kinnistusraamatusse märgete tegemist kohtuotsuse alusel, siis pole Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 kohaselt kostja nõusolek nõutav. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt võib jõustunud kohtuotsus asendada kostja tahteavaldust hageja õiguste kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Kostja ei ole kohtule vastanud, mis annab TsMS § 407 lg.1 alusel kohtul lugeda, et kostja on hageja esitatud asjaolud õigeks võtnud ja väljendanud sellega nõusolekut kande tegemiseks. See on TsMS § 111 lg.1 kohane nõusolekuavaldus. Poote vahel on olemas õigussuhe- eluruumi üürileping, mis annab hagejale aluse nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõuded on seaduslikud ning põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Tuleb teha kanne kinnistusregistri vastavasse registriossa üürilepingu olemasolu kohta. TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel tuleb tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks ja kanne tuleb teha kohtuotsuse jõustumist ootamata viivitamatu täidetavuse alusel tulenevalt TsMS § 594.

Kohtunik Ü.Raag

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.