2-02-123
Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-02-123 (endine 2/583-3503/02)
Tsiviilasi
NP hagi EM vastu eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: NP Kostja: EM Kostja esindaja: volik alusel E-GR
Asja läbivaatamine
19. aprill 2006. a
Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja korteri asukohaga omanik a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Müüja registreeris ennast korterist välja, kuid kostja on välja registreerimata. Alates a elab kostja oma abikaasaga. Kuna kostjal puudub vaidlusaluse eluruumi kasutamise õigus, palub hageja tunnistada kostja eluruumi asukohaga kasutamisõiguse kaotanuks. Kostja vastus Kohtule . a esitatud vastuses palub kostja menetlus lõpetada, kuna puudub vaidlusküsimus. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu . a kohtumäärusele nr on kostja loobunud kõigist nõudmistest eluruumi ja selle omaniku suhtes. Kohtule a ja . a esiatud vastuste kohaselt on kostja eluruumi kasutamise õiguse kaotanud ning on seda ka ise tunnistanud. Kohtuistung Kohtuistungil . a jääb hageja haginõude juurde. Kostja esindaja seletuse kohaselt saaks hageja rahvastikuregistris ka ise muudatuse teha. Kostja on igasugustest nõudmistest loobunud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub alates . a korter asukohaga registreeritud hagejale kuuluvasse korterisse. Kostja elukoht on .
. Kostja on
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on eluruumi omanik. Hageja väitel keeldub kostja enda eluruumist välja registreerimisest. Kostja vastuväite kohaselt puudub tal selleks seadusest tulenev võimalus. Kostja on Tallinna Ringkonnakohtu . a kohtumäärusega nr loobunud vaidlusaluse eluruumi ostu-müügilepingute tühiseks tunnistamisest ja oma üürniku õiguste taastamisest. Rahvastikuregisti seaduse (al 21.07.2005. a) § 45 lg 1 p 2 alusel rahvastikuregistisse kantud elukoha aadressi võib muuta ruumi omaniku õigustatud nõudmisel ja p 3 alusel kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana. Sama seaduse § 46 lg 5 alusel omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86) sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris ning lg 6 järgi jõustunud kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana, muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 4 sätestatuga, tuleb poolte kohtukulud jätta nende endi kanda, kuna hagejal oli rahvastikuregistri seaduse (kuni 20.03.2005 kehtinud redakts) § 46 alusel võimalik teha elukoha aadressiandmete muutmine juba 2004. a. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse kättetoimetamise kulud summas 30.80 krooni.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.