! !" #$ % &
&
(#)%*#++ #$ % (#)%*# ' '" "
' "'" +
#$ +( /$ *#+ *#+
'"!
+ ,,,,, ..% ! ''' ,,,,,,, ,,,,,,
//2++ %$/-0 $1//2
&
'
,,,,,, &
,,,,,,,6
,6 #$ % '"!
' "'"
*3 &
& : !!
: 99 &
;6 &
'! 83
& &
$
8& &8
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.
Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 17.06.2002 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 971.25 krooni, hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 16.02.2006.a. Kostja on olnud viivituses 1045 päeva ja viivisevõlg hageja ees on 1522.43 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, vähendab hageja viivist põhivõla summani, s.o 971.25 krooni. lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt lg 2- le on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist vastavalt § 113 lg 1-le. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1942.50 krooni, millest rahaline põhikohustus moodustab 971.25 krooni ning viivis 971.25 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, arved, üldtingimused, volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest alates 01.01.2006.a. jõustunud lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 28.02.2006.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil xxxxxx. Nimetatud aadressilt tuli hagimaterjal tagasi märkega “elab xxxxx”. Ida PP Rakvere PO andmetel elab T R aadressil xxxxxxx linn. Kohus saatis 27.03.2006 kostjale eelnimetatud aadressil hagimaterjali ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 21.04.2006. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 29.03.2006.a., mille kohta on ta andnud allkirja. lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.
Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
M.Roots
Ärakiri õige Nooremreferent
M.Kaegas
Kohtuotsus jõustus 12.juunil 2006.a Nooremreferent
M.Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.