Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lk 2

Ajavahemikus 01. oktoober 2002 kuni 31. juuli 2004 esitas hageja rendileandjana kostjale arve nr. 452277 kokku 22 kuu renditasu saamiseks summas 41800 krooni, lisaks käibemaks 7524 krooni, kokku 49 324 krooni. Kostja arvet ei tasunud. VÕS § 271 ja VÕSRakS § 12 lg. 1 alusel taotleb hageja kostjalt rendilepingu järgse tasu väljamõistmist summas 49 324 krooni. Hageja taotleb ka kohtukulude väljamõistmist kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 21/ hagi ei tunnista. Kostja väitel sõlmisid pooled 28. 12. 2000.a. rendilepingu sanatooriumikompleksis „Meri“ ruumide rentimiseks tähtajaga 01. 01. 2010.a.

(19 m ) rentimiseks hageja ettepanekul samaväärsetel tingimustel ja tähtajalisena kuni

lk 3 Kostja sai aru, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe osalise rendilepingu lõpetamise kohta on pooltele siduv- kostja täitis oma kohustuse ruumide vabastamise osas ja hageja kinnitas oma tahet lepingut muuta ruumide rendi eest renditasu ja kõrvalkulude arvete mitteesitamisega ca 2 aasta jooksul. Nii kostja kui hageja tegevus on oma olemuselt vastav ka TsÜS § 68 lõikes 3 sätestatule kaudse tahteavalduse kohta, milline võimaldab käsitleda tahteavaldusena tegu, millest võis järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja möönab, et kirjalikult vaidlusalust kokkulepet ei sõlmitud, kuid selleks puudus ka sisuline vajadus, sest seadus ei sätesta kohustuslikke vorminõudeid rendilepingule ja antud vaidluses tuleks erisättena kohaldada VÕS § 13 lg. 3. Kostja hinnangul on hageja nõue tõendamata, hagile lisatud dokumentaalsed tõendid on puudulikud ja valikulised.

lk 4

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 järgi enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:

lk 5

lk 6 läbirääkimised ja öeldi, et esialgu arveid ei esitata. A. Kumpas hakkas rendiarvete vastu huvi tundma siis, kui R. Kadaja avastas, et hambaravi kabinet on endisel AS Hanvar käsutuses. Küsimusele, kas lahendus on olemas, vastas Pihelgas eitavalt ja ütles, et kokkulepet ei ole veel saavutatud, kuid ta tegeleb sellega. Lepingute allakirjutamine oli juhatuse esimehe pädevuses, kuid lepingueelseid läbirääkimisi võis pidada ka teiste juhatuse liikmetega. Tunnistaja välistab täielikult võimaluse, et 200 000 kroonise summa tasaarvlemise kohta võidi teha suuline kokkulepe. Tunnistaja Aare Pihelgas’e ütluste kohaselt /t.l. 177/ esitas kostja peale apteegi ruumi rendilepingu lõpetamist nõude 200 000 kroonile. Selle kohta ei olnud kokkulepet, ei kirjalikku ega suulist. Summast ei olnud juttu, kuid juttu oli, et mingis osas ei võeta üüri aga millises summas tasaarvlemine toimub, sellest juttu ei olnud. Tunnistaja väitel räägiti sellest ka juhatuse koosolekul, kuid kunagi ei ole olnud juttu konkreetsest summast millega rendileandja nõustuks. Kuni kokkuleppeni otsustati rendiarveid mitte esitada. Kuna jutt on ajavahemikust alates oktoobrist 2002 (kahjunõue 18. 10. 2002 t.l. 38), siis on hageja esitanud kohtule selle perioodi juhatuse koosolekute protokollid /t.l. 107-116/. Protokollidest ei nähtu, et juhatus oleks arutanud AS Hanvar sõlmitud rendilepingust tulenevaid küsimusi või sellega seoses olevaid kokkuleppeid. Kostja poolt esitatud AS Hanvar aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokoll /t.l. 41/ ei tõenda pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Aktsionärid on küll võtnud vastu otsuse, et kahjunõue 200000 krooni kuulub hüvitamisele tasaarvestamise teel kehtiva rendilepingu renditasu arvel. Samas puuduvad andmed selle kohta, kas kohal olnud AS Kuressaare sanatoorium esindaja Aare Pihelgas seda ka aktsepteeris. A. Pihelgas’e enda ütluste kohaselt ei olnud kokkulepet konkreetse summa tasaarvlemise kohta. Arutati küll selle võimalust, kuid lõplik otsustamine pidi toimuma peale seda kui kostja esitab nõude aluseks olevad kuludokumendid. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni otsustati arveid mitte esitada. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et lepingut muudeti suulise kokkuleppega maksete korra muutmise kohta. Selline kokkulepe ei ole tõendatud. Kuna kokkulepet ei saavutatud, ongi hageja esitanud nõude renditasu saamiseks. Kostja väide, et hageja on lepingu osalise ennetähtaegse lõpetamisega põhjustanud talle kahju, ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole oma nõuet tõendanud. Vastuhagi esitamisest kostja loobus. Pooled on aastate jooksul üritanud saavutada kompromissi, kuid see ei ole õnnestunud. Käesolevaks ajaks on hageja seisukohal, et kuna kostja oma nõuet ei ole põhjendanud ja ei ole esitanud kuludokumente, siis ei olda kompromissiga nõus. Nagu selgub esitatud tõenditest, ei ole kostja suutnud oma nõuet ka varasemalt põhjendada . Just seetõttu ei ole poolte vahel sündinud ka kompromissi, sest hageja pidas kostja esitatud nõuet tehtud kulutustele summas 200000 krooni/t.l.38 ja 39/ paljasõnaliseks ja põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud rendilepingu tingimuste muutmise kokkulepe ei ole asja kohtuliku arutamise käigus tõendatud.

lk 7 Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe kostja nõude tasaarveldamiseks renditasu maksmise kohustuse arvel. Lepingu järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale renti, mida ta alates 2002. aasta oktoobrist ei teinud. Tekkinud renditasu võla summas 49 324 krooni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Kohus peab vajalikuks siinjuures märkida ka asjaolu, et kõne all oleva hambaravi kabineti ruumid on jätkuvalt kostja valduses. Hageja ei ole esitanud kostjale kasutatud kommunaalteenuste arveid, sest just kommunaalteenuste tasu arvelt oli hageja tegelikult nõus kostja nõuet tasaarvlema, mis selgub ka kirjast nr. 193 /t.l. 43/. Tsiviilkohtupidamise seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01. 01. 2006. aastani kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku § 60 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamisega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 3500 krooni.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.