Muud › Muud hagiasjad

2-05-15642 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Aktsiaselts Puumarket on 01.08.2005 esitanud Harju Maakohtule hagi E.R. vastu võlgnevuse summas 16 747.43 krooni nõudes. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 27.08.2005 isiklikult allkirja vastu kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama. 03.10.2005 on kostja teatanud kohtule, et ei ole kunagi eitanud ega vaidlustanud võla suurust ning selle tasumise kohustust. Kostja on kinnitanud, et tunnistab hagis toodud võla summat, kuid seoses haigusega ei ole tal olnud võimalik kohustust täita. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Nortek Group 27.10.2003 püsikliendi lepingu nr 392-PM, mille kohaselt hageja kohustus müüma OÜ-le Nortek Group kaupu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. OÜ Nortek Group kohustus aga ostetud kaupade eest tasuma vastavalt hageja poolt väljakirjutatud arvele. Hageja on endale võetud kohustused täitnud, kuid OÜ Nortek Group ei ole talle hageja poolt väljastatud arvet nõuetekohaselt tasunud ja võlgneb seetõttu hagejale 9 783.50 krooni.

2-05-15642 Lepingu kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist kuni 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 27.07.2005 on hageja arvestanud viivist summas 4 686.90 krooni. Hageja on andnud võlgnevuse sissenõudmiseks OÜ-le Incure Inkasso Agentuur. Seoses sellega, on hagejal tekkinud kahju summas 2 277.03 krooni, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. OÜ Nortek Group ei ole võlgnevust nõuetekohaselt tasunud ka pärast OÜ Incure Inkasso Agentuur poolt nõude esitamist. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kohustus kostja vastutama OÜ Nortek Group kohustuste täitmise eest. OÜ Incure Inkasso Agentuur on esitanud arve tasumise nõude ka kostjale. Peale nõude saamist kostja tunnistas võlga, kuid seda ei tasunud. Kostja ei ole soostunud võlga tasuma ka konkreetse maksegraafiku alusel. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 16 747.43 krooni, millest põhivõlg moodustab 9 783.50 krooni, viivised 4 686.90 krooni ja tekkinud kahju 2 277.03 krooni. Kohtule 03.10.2005 esitatud kirjalikus vastuses on kostja tunnistanud hagis toodud võla summat ning kinnitanud, et ei ole kunagi eitanud ega vaidlustanud võla suurust ja selle tasumise kohustust. Kohus leiab, et kuna kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja nõude õigeks võtnud, tuleb hageja nõue võlgnevuse nõudes lugeda tõendatuks ning hagi rahuldada. TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 400 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 1 400 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel tuleb 20.70 krooni postikulud kostjalt riigituludesse välja mõista.

Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.