Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates kohtuotsuse

2-05-24600/34 kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja vahel toimusid müügitehingud, mis fikseeriti arve/saatelehega nr 41309 kogusummas 15 600 krooni maksetähtajaga 28.12.2004 (tl 6), nr 50084 kogusummas 10 929 krooni maksetähtajaga 04.02.2005 (tl 7), nr 50206 kogusummas 18 800 krooni maksetähtajaga 18.03.2005 (tl 8) ja nr 50288 kogusummas 20 600 krooni maksetähtajaga 15.04.2005 (tl 9). Hageja on müügitehingust tulenevalt täitnud oma kohustused ning andnud kostjale üle müügitehingu objektiks olevad asjad – erinevad autotarvikud. Kostja kohustus selle eest hagejale tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele neil näidatud maksetähtajaks. Kostja on oma kohustuse täitnud vaid osaliselt ja jätnud hagejale arveid tasumata hagi esitamise seisuga kogusummas 29 400 krooni (tl 10-13). Kostja kohustus arve mittetähtaegsel tasumisel maksma hagejale viivist 0,5% viivitatud summalt päevas, mis 29.07.2005 seisuga on 37 236,88 krooni (tl 14). Lisaks arvestab hageja seadusest tulenevat viivist 7% aastas ehk 0,019% päevas tasumata võlasummalt, mis 29.07.2005 seisuga on 1 415 krooni. Kokku on viiviste summa 38 651,88 krooni. Hageja loobub seaduslikust viivisenõudest (7% aastas summas 1415 krooni) ja asendab selle lepingulise viivisenõude summaga samas ulatuses s.o 29 400 krooni. 05.01.2001 vastuses kostja vastusele nõustub hageja, et antud ajal kostja põhivõlgnevuse saldojääk hageja ees on 7800 krooni. Kostja rahuldas pärast hagi esitamist kohtule osa nõudest. Hageja nõustub, et poolte vahel toimus tehing ja kostjale esitati hageja poolt arve nr 41309 summas 15 600 krooni 4 autorehvi 385/65 R22,5 müügi eest. Kostja viited rehvi võimalikust purunemisest 2 kuud peale rehvi paigaldamist on antud ajal paljasõnalised. Hageja kinnitab, et olemasolev vastus hagiavaldusele on esimene dokument, kus kostja viitab väidetavale praakkaubale. Hagejale on selgusetu, kes tema esindajatest käis kohapeal kaubaga tutvumas, kellele teatati puudustega kaubast, kellega lepiti kokku kauba väljavahetamine, kes esindajatest nõustus, et tegemist on puudustega kaubaga, kuidas ja missugusel tingimusel sellised kokkulepped fikseeriti jne. Vastavalt VÕS § 102 ja 220 peab võlgnik võlausaldajale teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja seda piisavalt täpselt kirjeldama. Asja materjalidest nähtuvalt teatas kostja sellest alles oma vastusega läbi kohtu. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostja väide rehvide purunemisest on tõendamatu. Kostja ei ole ka piisavalt täpselt kirjeldanud asja mittevastavusest lepingutingimustele, mis annab aluse kahelda kostja väidete õigsuses. Hageja arvates ei sa kostja tugineda VÕS § 101 lg 3 enne kui asjas on tuvastamist leidnud tõendamiseseme seisukohalt määrava tähtsusega asjaolud. Vajalik on selgitada kas on toimunud rehvi purunemine, kas tegemist on hagejalt soetatud rehvidega, kes kannab rehvi purunemise eest vastutust jne. Hagejale ei ole edastatud varasemaid pretensioone, ekspertiise ega muid asjaolusid kinnitavaid dokumente. Kostja on arve nr 41309 summas 15 600 krooni osade kaupa ja viivitusega tasumisel rikkunud lepingut. Isegi kui eeldada, et kostja oleks õigustatud keelduma summa 7800 krooni tasumisest, siis ülejäänud summa s.o 21 600 krooni tasumisega alles oktoober-november 2005 tõestas kostja, et ta oli vähemalt osaliselt arve tasumisega viivituses ja see viivitus ei ole vabandatav. Hageja leiab, et kostja on kogu arve tasumisega viivituses.

2-05-24600/34 Hageja leiab, et tähelepanuta tuleb jätta ka kostja viide garantii kehtivusele. Fakt on see, et müüja ei ole vaidlusaluseid rehve kostja sõidukile paigaldanud. Käesolevaks ajaks ei ole teada, kas on toimunud garantiijuhtum või mitte, kes ja kuidas rehvid paigaldas ning kuidas on toimunud nende ekspluateerimine. Sellised materjalid või informatsioon asjas puudub. Kuni nimetatud asjaolusid kostja tõendanud ei ole siis ei ole põhjust rääkida ka garantiijuhtumist ehk kostja nõudest hageja vastu ning hageja poolsest kohustusest rehvid ümber vahetada või arve ümber vormistada. Kostjal puudub nõue hageja vastu ja ta on õigustamatult jätnud tasumata arve eest 7800 krooni. Vastavalt seadusele ja kohtupraktikale ei ole kostja esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid viivisenõuet välistada või vähendada. 04.04.2006 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu ja hilisemalt esitatud vastuste juurde ning palub juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 100 lg 1 p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 sätetest hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõla 7800 krooni, lepingulise viivise 29 400 krooni ja kohtukulud sh kulud õigusabile. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnes kostja hagejale 29 400 krooni, kuid 25.10.2005 kandis kostja hageja arvele 8 800 krooni (tl 36) ja 04.11.2005 12 800 (tl 35) krooni võlgnevuse kustutamiseks. Võlgnevus hetkel 7 800 krooni. Kostja märgib, et 2004. detsembris müüs hageja kostjale 4 autorehvi veoautole suuruses 385/65 R22, 5, millele esitati hageja poolt 08.12.2004 arve nr 41309 summas 15 600 krooni. Kõik rehvid paigaldati kostja transpordile, kuid 2 kuud peale kauba üleandmist lõhkes kaks rehvi. Vastavalt lepingule oli autorehvide garantiitähtaeg 1 aasta. Kostja teatas ostetud kauba praagist viivitamata hagejale ning peale ülevaatust lepiti poolte vahel kokku ebakvaliteetsete rehvide väljavahetuses kvaliteetsete vastu. Käesoleva ajani ei ole hageja toonud kostjale kahte rehvi maksumusega 7800 krooni, mistõttu kostja keeldub haginõude rahuldamisest nimetatud summas. Kostja leiab, et hageja on tekkinud olukorras samuti süüdi ning palub seetõttu ennast vabastada vastavalt VÕS § 101 lg 3 viiviste tasumisest. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus Kostja kohtuistungile ei ilmunud, istungi ajast ja kohast teadlik. Kohtukutse on 25.02.2006 edasiandmiseks kostja äriruumis püsivalt viibivale töötajale üle antud (tl 50). TsMS § 323 kohaselt loeb kohus kohtukutse kättetoimetatuks. Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei teavitatud. Kostjat on hoiatatud istungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile täiendavalt põhjendanud ega tõendanud. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus muuhulgas kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on sõlmitud müügilepingud, mille kohaselt ostis kostja hagejalt erinevaid autotarvikuid. Kostja on hagejalt kauba kätte saanud vastavalt esitatud arvetele. Hageja

2-05-24600/34 väljastas kostjale arved nr 41309 kogusummas 15 600 krooni maksetähtajaga 28.12.2004 (tl 6), nr 50084 kogusummas 10 929 krooni maksetähtajaga 04.02.2005 (tl 7), nr 50206 kogusummas 18 800 krooni maksetähtajaga 18.03.2005 (tl 8) ja nr 50288 kogusummas 20 600 krooni maksetähtajaga 15.04.2005 (tl 9). Kostja ei ole tasunud arveid täies ulatuses, mistõttu võlgnes hagi esitamise seisuga hagejale 29 400 krooni. Asja menetluse kestel on kostja kustutanud osaliselt võlgnevuse summas 21 600 krooni ning antud ajal on hagejale tasumata 7 800 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas arve nr 41309 alusel müüdud 2 autorehvi 385/65 R22,5 puhul on tegemist lepingutingimustele mittevastava kaubaga ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja kohustuseks oli teatada hagejale kauba puudustest. Hageja vastutuse eelduseks on kostja poolt temale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on kauba lepingule mittevastavusest teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul ja nõudnud puuduste kõrvaldamist. Seega puuduvad andmed, et kostja oleks oma teatamiskohustuse täitnud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kauba lepingutingimustele mittevastavust. Tõendamata on hageja kohustuse rikkumine. Seega kostja vastuväited 7800 krooni mittetasumiseks, kuna ei ole saanud lepingutingimustele vastavat kaupa, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid millest nähtuks, et ta on ostetud kauba praagist teatanud viivitamata hagejale. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik; § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; § 100 järgi loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks kohustuse mittetäitmist või mitte nõuetekohast täitmist ning § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja on võtnud endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda saadud kauba eest. Kostja väide, et lepingu alusel saadud kaup ei vastanud lepingutingimustele on jäänud kostja poolt tõendamata, mistõttu kostjal puudub alus tasumata kohustuse täitmisest keeldumiseks. VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja kohustus arve mittetähtaegsel tasumisel maksma hagejale viivist, milleks on 0,5% viivitatud summalt päevas, mis 29.07.2005 seisuga on 37 236,88 krooni (tl 14). Lisaks arvestab hageja seadusest tulenevat viivist 7% aastas ehk 0,019% päevas tasumata võlasummalt, mis 29.07.2005

2-05-24600/34 seisuga on 1 415 krooni. Kokku viiviste summa 38 651,88 krooni, hageja nõuab viiviseid 29 400 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7 800 krooni ning viivis 29 400 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 4000 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 2940 krooni, s o 5 % hagihinnast, enama väljamõistmist seadus ei näe ette. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kohtu poolt tehtud asja menetlemisel kulud, kokku 128,60 krooni- posti kättetoimetamise kulu.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.