2-16-122409/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ning seetõttu ei rakendu tarbijakrediidilepingu sätted. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408). Käesoleval juhul ei ole kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõik VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta. VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna kostja on laenu kätte saanud, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus saada intressi alates laenusumma kandmisest kostja kontole 18.03.2015 (tl 52) kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2015 summas 0.19 eurot. Kuivõrd kostja on hagiavaldusest nähtuvalt hagejale intressi katteks tasunud 70.68 eurot ja põhiosa katteks 19.92 eurot, tuleb hageja nõue kostjalt intressi 60.38 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel arvestada 90.41 eurot (70.49+19.92) võlgnetava põhisumma katteks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhikohustuse täitmist 409.59 euro ulatuses (500-90.41). Nimetatud summalt on hagejal õigus alates 16.12.2015 arvestada viivist. Seega on hageja viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel perioodi 16.12.2015 kuni 12.12.2016 eest 32.61 euro ulatuses. TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 409.59 eurolt alates 13.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 575 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 90 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 215 eurot. Hagi rahuldatakse ligikaudu 76% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 76% kostja kanda ja 24% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 163.40 eurot.