Muud › Muud hagiasjad

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 06.04.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt loodi KÜ XXX13.08.1999. a. Kostja on korteri asukohaga XXX Tallinnas omanik. Hageja on esitanud kostjale arveid kommunaalteenuste osutamise eest perioodil okt 1999 kuni jaan 2005. a, kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seisuga jaan 2005. a oli kostja põhivõlgnevus summas 5 381.90 krooni. KÜja OÜ Õigus ja Kord vahel on sõlmitud partnerleping. Seoses sellega, et nimetatud võlgnevus on antud sissenõudmiseks OÜ-le Õigus ja Kord on hagejal tekkinud lisakulutusi summas 799.10 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 5 381.90 krooni ja tekitatud kahju hüvitamiseks 799.10 krooni. Kohtule 29.03.2006. a esitatud vastuse kohaselt on kostja võlgnevus hagejale 2 966.45 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevus summas 2 966.45 krooni ja tekitatud kahju eest 4 849.10 krooni. Tekitatud kahju moodustavad õigusabikulud vastavalt arvetele nr 85/05 ja 60006. Kostja vastus Kohtule 10.06.2005. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja võlgnevus hagejale oli 3052 krooni. Kostja on hagejale tasunud 28.10.2000. a 1 000 krooni, 12.12.2002. a 1 000 krooni ja 26.12.2004. a 1 000 krooni. Kostjal on tasumata arve nr 469, kuid selle tähtaeg on 31.05.2005. a. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja pretensioon kostja vastu. Eelistung Eelistungil 11.01.2006. a jääb hageja haginõude juurde. Kostja hagi ei tunnista, võlgnevust ei tohiks olla. Kostja vastuväite kohaselt ei ole raamatupidamine kõiki kostja poolt tasutud summasid arvesse võtnud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korter asukohaga XXXTallinnas. Elamus XXXon moodustatud 13.08.1999. a korteriühistu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et KÜ XXXosutab ja vahendab liikmetele kommunaalteenuseid ning esitab oma liikmetele kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise eest arveid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil okt 1999. a kuni jaan 2005. a summa 2 966.45 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele

vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Raamatupidamise väljavõtetest nähtub võlgnevuse suurus ning osutatud teenuste hind. Kostja vastuväite kohaselt on hageja välja selgitanud vaid kahe viimase aasta maksed. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte alates oktoobrist 1999. a. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 4 849.10 krooni. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud kahju hüvitamise arvestusega. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 61 sätestab õigusabi eest tasumise, seega ei saa hageja õigusabikulusid lisada kahju hüvituse arvestusse, vaid kohus mõistab need teiselt poolelt välja sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt hinnaga hagi puhul kuni 5 protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt arvete mittetasumine tekitas hagejale lisakulu seoses võla sissenõudmise üleandmisega OÜ-le Õigus ja Kord. Kohtule esitatud partnerlepingu kohaselt on summa 799.10 ning see kahju kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatuga, tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 560 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 188.28 krooni. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 128.60 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.