Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord

2-05-16190

Hagejal ei ole õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 250 krooni (kakssada viiskümmend krooni), mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Eesti Energia Aktsiaselts on esitanud 23.08.2005.a Harju Maakohtule hagi E.S.i vastu 2014,20 krooni põhivõlgnevuse ja 676,77 krooni viivise väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 17.03.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist (p.1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p.6). VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 22.02.2000.a elektrienergia ostu-müügi leping nr 24805796, mille lahutamatuks osaks on „Elektrienergia ostu-müügi üldtingimused“. Lepinguga kohustus hageja tagama kostja varustamise elektrienergiaga ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel tähtaegselt tasuma. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud ning võlgneb hagi esitamise seisuga hagejale kasutatud elektrienergia eest 2014,20 krooni.

2-05-16190

Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kohustub kostja maksma hagejale viivist 0,15% õigeaegselt maksmata summalt päevas. Seisuga 22.08.2005.a võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 676,77 krooni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletuskirju ja pretensioone nõudega võlgnevus likvideerida või alustada läbirääkimisi võlgnevuse likvideerimise osas. Viimane pretensioon esitati hageja poolt 15.03.2005.a, kuid kostja pole oma võlgnevust hageja ees likvideerinud. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja põhivõlgnevus summas 2014,20 krooni ning viivised summas 676,77 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 280 krooni hageja kasuks. Kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 48,40 krooni riigituludesse.

Katrin Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.