Muud › Muud hagiasjad

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja R.S. 20.12.2002 tarbijakrediidilepingu nr 02758/25k, mille alusel väljastati krediidisaajale krediidisumma 30 000 krooni ning lepiti kokku fikseeritud intressimääras 26,6% krediidisummast aasta kohta ning krediidi kulukuse määras 53,68% aasta kohta. Krediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingud kostjate E.T. ja R.R. ga. Käendajate vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 83 940 krooni ning käenduslepingud sõlmiti tähtajaga 01.01.2008. Käenduslepingu punktide 2 ja 2.1 alusel kohustus käendaja täitma krediidisaaja tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused hageja ees 1 nädala jooksul pärast hagejalt kirjaliku nõude saamist, juhul kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Seejuures loetakse käenduslepingu punkti 3 kohaselt kirjalik nõue käendaja poolt kättesaaduks, kui see on hageja poolt saadetud käendajale käendaja poolt näidatud aadressile ning nõude postitamisest on möödunud 3 päeva. Krediidilepingu kohaselt kohustus krediidisaaja tagastama hagejale krediidisumma ning tasuma intressid igakuiste maksetena. Kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu saatis hageja kõigile kostjatele tasumise meeldetuletuskirjad 21.08.2003, 23.09.2003, 30.09.2003, 30.10.2004, 14.11.2003 ning 20.11.2003. Viimases meeldetuletuskirjas hoiatas hageja kostjaid krediidilepingu ülesütlemise ohust ning 18.12.2003 saadetud kirjadega ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles, kuna täies ulatuses oli tagastamata kaks järjestikust maksegraafikujärgset osamakset ning valdavas ulatuses ka kolmas makse. Peale krediidilepingu ülesütlemist sõlmis hageja kostjatele vastutulekuna krediidilepingu kokkuleppe nr 1 kahju hüvitamise ja võla ajatamise kohta, milles leppisid kokku, et käendajad ühinevad lepingust tuleneva võlaga krediidisaaja poolel. Ühtlasi lepiti kokku kostjate kohustuses kahju hüvitamiseks ning maksegraafikus, mille alusel kostjad hakkavad ülesöeldud lepingust tulenevat võlga likvideerima. Hoolimata kokkuleppe sõlmimisest kostjad kokkulepet nr 1 nõuetekohaselt täitma ei asunud, mistõttu oli hageja sunnitud kasutama kokkuleppe nr 1 punktist 3.2 tulenevat õigust ning nõudis koheselt kogu kokkuleppes nr 1 sätestatud tasumata võla maksmist. Vastavasisulised nõudekirjad saatis hageja kõigile kostjatele 25.07.2005. Peale nõudekirjade esitamist on hageja kõigi kostjatega pidanud võla tasumise osas läbirääkimisi, kuid tulemusteta. Esialgu lubasid kostjad tasuda korraga kogu võlgnevuse hiljemalt 19.09.2005, kuid nimetatud kuupäevaks hagejale midagi ei laekunud. 28.09.2005 esitas käendaja E.T. hagejale avalduse käenduslepingu lõpetamiseks. Hageja ei olnud nõus käendajat vastutusest vabastama, pakkudes kostjatega võla tasumiseks kokkuleppe sõlmimise võimalust, millega kostjad kuni käesoleva hetkeni nõustunud ei ole. Keegi kostjatest enam hageja esindajaga ühendust võtnud ei ole. Käesoleva hetkeni ei ole kostjad võlga tasunud. Seisuga 07.11.2005 nõuab hageja kostjatelt kokku 12 677 krooni, sealhulgas 5630,75 krooni tagastamata krediidisumma, 841 krooni tasumata intress, 134,25 krooni viivis, 1381 krooni leppetrahv, 3990 krooni saamata jäänud tuluna kahjunõue ja 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Neil asjaoludel nõuab AS Balti Investeeringute Grupi Pank hagis R.S. , E.T. ja R.R. vastu VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 3, 6 ja lg 2; 108; 113; 115; 142 lg 1; 145 lg 1 ja 2; 158 lg 1 ning 402 alusel solidaarselt 12 677 krooni väljamõistmist. Hageja palub jätta kohtukulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad R.S. ja R.R. ei ole tähtaegselt hagile kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kostja E.T. on kirjalikus vastuses hagi tunnistanud.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus

Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 14.12.2005 ja 14.02.2006 kohustas kohtunik kostjaid vastama kohtule 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 62, 79), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte antud isiklikult kostjatele 23.12.2005 ja 31.03.2006 (tl 71, 87, 88). Kostja E.T. võttis oma kirjalikus vastuses hagile (tl 72) hagi õigeks. Kostjad R.S. ja R.R., kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 lausele 2 lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule krediidilepingu ning selle maksegraafiku; käenduslepingud; 21.08.2003, 23.09.2003, 30.09.2003, 30.10.2003, 14.11.2003 kostjatele saadetud meeldetuletuskirjad; 20.11.2003 kostjatele saadetud ülesütlemise hoiatuse kirjad; 18.12.2003 kostjatele saadetud ülesütlemiskirjad; hageja ja kostjate vahel sõlmitud krediidilepingu kokkuleppe nr 1 kahju hüvitamise ja võla ajatamise kohta ning selle maksegraafiku; 25.07.2005 kostjatele saadetud kogu võla kohese tasumise nõudekirja; käendaja E.T. poolt 28.09.2005 esitatud avalduse; hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 15-60). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on oma kohustuse tarbijakrediidilepingu järgi täitnud, kandes krediidisumma, millest peeti vastavalt tarbijakrediidilepingule kinni lepingu sõlmimise tasu, üle krediidisaaja lepingus nimetatud arveldusarvele. Krediidisaaja on jätnud aga nõuetekohaselt täitmata oma tarbijakrediidilepingujärgse kohustuse tagastada saadud rahasumma ning tasuda kokkulepitud intress. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjatelt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). Vastavalt VÕS §-le 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt tarbijakrediidilepingu punktile 5.5 määrati leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel 18.12.2003 oli krediidisaajal krediidisummast tagastamata 22 456,79 krooni, mistõttu nõudis krediidiandja kostjatelt lepingu ülesütlemisel leppetrahvi 4491,30 krooni (20% × 22 456,79 krooni = 4491,30 krooni). Kogu võla nõudekirja esitamise hetkeks oli nimetatud summast tasumata 1381 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulu, mille tasude hüvitamist nõuab hageja krediidilepingu punkti 8.3 alusel, mis omakorda viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Samuti on kirjade saatmise tasu kajastatud vastavates meeldetuletuskirjades. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 12 677 krooni välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kohtukuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 krooni (tl 9). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.