lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-14677/9

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14677/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14677

Tsiviilasi

NŠ hagi VŠ vastu ühisomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NŠ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: NŠ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Kostja: VŠ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.NŠ (hageja) esitas 30.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse VŠ (kostja) vastu ühisomandi lõpetamiseks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.
Hageja palub lõpetada poolte ühisomandi korteriomandi, asukohaga XXX (registriossa nr XXXXXXX) suhtes, jättes korteriomandi kostja ainuomandisse ning mõistes kostjalt hageja kasuks välja omandi kaotamise eest hüvitise 25 000 eurot (perekonnaseadus § 37 lg 1, asjaõigusseadus (AÕS) § 77 lg 2).
3.07.10.2016 kirjaga kohustas kohus kostjat esitama enda seisukoht asjaolu osas, kas kostja on nõus, et ühisomandi lõpetamisel jääb vaidlusalune korteriomand kostja ainuomandisse. 01.11.2016 andis kostja kohtule teada, et vajab täiendavat tähtaega seisukoha esitamiseks. Kohus pikendas 03.11.2016 kirjaga tähtaega ning palus kostjal seisukoht esitada hiljemalt 17.11.2016, kuid kostja enda seisukohta kohtu määratud tähtajaks esitanud ei ole.

Esimese astme kohtu määrus

4.Harju Maakohtu 01.12.2016 määrusega keelduti hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
5.Antud juhul esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna hagis nimetatud kaasomandi lõpetamise viisi ei ole võimalik kohaldada. Kohtul ei ole võimalik AÕS § 77 lg 2 alusel kohustada kostjat saama ühisomandis oleva korteriomandi ainuomanikuks, kuna omandiõigus saab tekkida üksnes isiku nõusolekul. Kostja ei ole kohtule andnud nõusolekut ühisomandis oleva korteriomandi tema ainuomandisse jätmise osas ning kohtul ei ole võimalik eeldada vastava nõusoleku esinemist. Kohtul ei ole seega võimalik menetleda nõuet, kus hageja taotleb ühisomandis oleva eseme jätmist kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat selle eest maksma hagejale hüvitist. Seega ei ole hageja nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning esineb alus keelduda hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest.
6.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus
7.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Juhul, kui kohus määruskaebust ei rahulda, palub hageja alternatiivselt tagastada talle hagiavalduselt tasutud riigilõiv.
8.Hagi esemeks TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses on ühisomandi lõpetamine. Millisel viisil seda teha võib, saab täpsustada kohtumenetluse käigus. Kui materiaalõiguslikud normid ühisomandi lõpetamiseks on olemas, siis peab kohus võtma hagi menetlusse ning juhul, kui kostja keeldub ainuomanikuks saamisest ja hageja ei paku välja teisi AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viise kaasomandi jagamiseks, siis tekib kohtul võimalus jätta hagi rahuldamata.
9.Praegusel juhul oleks kohus pidanud võimaldama hagejal nõude täpsustamist. AÕS § 77 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist ka teiste viisidega. Kohus oleks pidanud tegema määruse puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 alusel, kus oleks andnud hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks. Menetluse edasine käik
10.Kostja määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et hagis välja toodud kaasomandi lõpetamise viisi ei ole võimalik kohaldada, kuna kohtul puudub võimalus kohustada kostjat saama korteriomandi ainuomanikuks, omandiõigus saab tekkida üksnes isiku nõusolekul. Siiski leiab ringkonnakohus, et vastav puudus ei andnud kohtule käesoleval juhul alust keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kohus peab enne hagi menetlusse võtmist selgitama mh välja hageja nõuded. Hageja on esitanud hagi AÕS § 77 lg 2 alusel ning hageja eesmärgiks on lõpetada poolte kaasomand korteriomandile. Selle eesmärgi saavutamiseks on hagejal tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 võimalik taotleda mitme erineva kaasomandi lõpetamise viisi kohaldamist. Kohus oleks

pidanud tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 1 andma hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks, s.o andma hagejale võimaluse esitada AÕS § 77 lg-st 2 tulenev alternatiivne kaasomandi lõpetamise viis, mida kohus saab menetleda juhul, kostja ei anna tahteavaldust korteriomandi omanikuks saamiseks.

14.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja