2-05-1735
(hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Katrin Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1735
Tsiviilasi
M.K.’i hagi muutmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja M.K. (isikukood xxxx; elukoht xxxxx hageja esindaja advokaat Raivo Bergson (advokaadibüroo A. Kunila & Ko; Kentmanni 24, Tallinn); kostja E.G. (isikukood xxxx; elukoht xxxxx
esindajad
E.G.
vastu
kinnistusraamatu
kande
2-05-1735 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
M.K. on esitanud Harju Maakohtule hagi E.G. vastu omandiõiguse tunnustamiseks korterile asukohaga xxxxx ning kostja nõusoleku andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ebaõigesti kantud kostja kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks omanikuna. Kostja võttis 05.04.2006 toimunud kohtuistungil hagi õigeks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt asjaõigusseaduse § 65 lg-le 1 võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 06.10.2000.a kostjalt korteri asukohaga xxxx, mille kohta sõlmiti notariaalne korteri ostu-müügi leping. Lepingu kohaselt läks korteri omandiõigus hagejale üle ostu-müügi lepingu allakirjutamisega. Korteri valdus läks hagejale üle 27.10.2000.a, mil hageja asus korterisse elama. Alates sellest ajast on hageja tasunud kõik korteriga seonduvad kulud, sealhulgas ka maamaksu. Notar kohustus esitama poolte vahel sõlmitud korteri ostu-müügi lepingu registreerimiseks Harju Maavalitsuse Infosüsteemide osakonna Hooneregistritalitusele 15 päeva jooksul arvates notariaaltoimingu vormistamise päevast. Sama tähtaja jooksul pidi notar esitama ka Maardu Linnavalitsusele esildise korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise kohta. 2005.a. tekkis hagejal soov korter võõrandada, kuid kinnistusraamatu väljavõttest selgus, et 13.10.2000.a kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduse alusel on korteri omanikuna
2-05-1735 sisse katnud kostja. Kostja on esitanud kinnistamisavalduse korteriomandi seadmiseks pärast korteri võõrandamist hagejale, milleks tal õiguslik alus puudus. Kostja selline käitumine viitab pahatahtlikkusele hageja suhtes. Nimetatud asjaolu ilmnemisel pöördus hageja kostja poole ettepanekuga lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt, kuid kostja reageeris hageja pöördumisele rahalise nõude esitamisega ja nõude mittetäitmisel ähvardas hagejat, kui omaniku õigusega korteriomand võõrandada. Kuna pooltel ei ole õnnestunud vaidlust kohtuväliselt lahendada, on hageja pöördunud nõudega kohtu poole. Menetluse käigus on kostja hageja nõude õigeks võtnud. Seega kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv ja TsMS § 46 p-le 2 ning § 52 p-le 4 õigusabikulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 2 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.08.1999.a. määrus nr. 42 „Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine“ sätestab hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 5 900 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 60 krooni riigilõiv ja 5 900 krooni õigusabikulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel tuleb 180,90 krooni postikulud kostjalt riigituludesse välja mõista.
Katrin Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.