Muud › Muud hagiasjad

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu

2-04-364/34 jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue , suri hageja ema S.S (tl 8). Hageja ema S.S ja kostja olid abielus alates 25.12.1971. Kuna S.S testamenti ei teinud, esitas hageja 29.09.1999 Tallinna notar M.R ́le avalduse oma emast jäänud pärandvara vastuvõtmiseks. Avalduse pärandvara vastuvõtmiseks esitas ka kostja. Avalduses märkis hageja, lähtudes kostja poolt esitatud andmetest, pärandvara hulka kuuluvaks Tallinnas Mahtra t 68-70 asuva korteri ja Maardu linnas Murumetsa tee 1 asuva ehitise. Seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus väljastati hagejale ja kostjale 10.11.1999. Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt moodustas pärandvara 1/2 suurune mõtteline osa Tallinnas Mahtra t 68-70 asuvast korterist ja Maardu linnas Murumetsa tee 1 asuvast ehitisest. Eelnimetatud pärandvara oli omandatud kostja ja S.S abielu kestel, mistõttu oli see abikaasade ühisvara. 2003.a selgus, et kostja oli varjanud pärandvara hulka kuuluvat vara. Kostja ja S.S olid abielu kestel omandanud vara, mis koosnes korteriomandist asukohaga Vikerlase 4-3 Tallinn, OÜ Jael osast nimiväärtusega 40 000 krooni ning GÜ Härma osamaksu. Nimetatud vara kohta väljastati hagejale 03.03.2003 pärimisõiguse tunnistus. 26.01.2004 esitas hageja volitatud esindaja Tallinna notarile M.R ́le taotluse järelpäringuks Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse ja Hansapanka eesmärgiga teada saada, kas kostja nimele oli S.S surmapäeval registreeritud sõidukeid ja avatud Hansapangas arveldusarve ja väärtpaberiarve. Samuti palus hageja esindaja andmeid garaažiühistusse Loo kostja nimele registreeritud osamaksu kohta. Kostjale kuuluvate väärtpaberite ja rahaliste hoiuste kohta andmeid notarile ei avaldatud. Vastavalt notar M.R järelpärimisele Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse on selgunud, et kostja nimele on registreeritud: 13.07.1991 sõiduauto VAZ 2105, väärtusega 15 000 krooni, võõrandatud 03.03.1998; 21.12.1995 sõiduauto VAZ 2101, väärtusega 30 000 krooni, võõrandatud 27.04.1999; 01.08.1994 sõiduauto VAZ 21063, väärtusega 30 000 krooni, võõrandatud 28.04.1999; garaažiboks nr 4-16-16 garaažiühistus Loo, alates 1995, väärtusega 40 000, tänaseks võõrandatud. Asjade väärtus kokku 115 000 krooni. Hageja osa pärimisel on 1/4 mõttelist osa kogu varast. Kostja on pärandvara hulka kuuluvad sõidukid ja GÜ Loo osaku hageja nõusolekuta võõrandanud, mistõttu nõuab hageja kostjalt tema nõusolekuta võõrandatud hüvitamist rahas (115 000 jagatud 1/4=28 750 krooni). Hageja palub juhindudes PärS § 2, § 3 lg 2, § 10 lg 1, § 13 lg 1, § 16 lg 1 p 1, § 121 lg 2, § 140, § 141, VÕSRS § 2, AÕS § 74 lg 1 ja 2 tunnistada hageja pärimisõigust järgmisele varale: sõiduauto VAZ 2105, reg märk 113 AFZ; sõiduauto VAZ 2101, reg märk 188 MBD; sõiduauto VAZ 21063, reg märk 657 AAP ja garaažiühistu Loo osamaks, mille alusel oli kasutuses garaažiboks 4-16-16. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks rahaline hüvitis 28 750 krooni ja kohtukulud.

2-04-364/34

2-04-364/34 kogu varast, moodustab hüvitise summa 8750 krooni (35 000 jagatud 1/4), mille kostja on nõus hagejale hüvitama. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

2-04-364/34 tegelikku turuhinda. Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i poolt väljastatud teatises (tl 122) on nimetatud sama marki sama väljalaske aastaga sõiduautode keskmine võimalik turuväärtus. Müügipakkumine ei tõenda, et sellise hinnaga on ka ostja olemas ning seda ostetakse keskmise hinnaga nagu hageja püüab väita. Hagejale ei ole teada sõiduautode tegelik tehniline seisukord pärandi avanemise hetkel. Kohtule sellekohaseid tõendeid hageja poolt esitatud ei ole. Vabandatav ei ole ka see, et pärandi avanemise ajal viibis hageja kinnipidamiskohas ning tal puudus võimalus pärandvara koosseisu kuuluva vara ülevaatamiseks. Hageja ise on oma tegevusega endale piirangud seadnud. Kohus leiab, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljastatud tõend vaidlustatud sõiduautode tehnoülevaatuste kohta ei võimalda määrata autode turuhinda, seega ka pärandvara koosseisus oleva vara hinda. Eelnimetatud tõendid iseloomustavad autode sõidukõlbulikkust ülevaatuse teostamise hetkel. Tehnoülevaatus ei garanteeri, et vana sõiduauto oleks sõidukorras ka järgmisel kuul ning sõiduautode tehniline seisukord ei võiks enne järgmist ülevaatust oluliselt muutuda. Tehnilise korrasoleku eelduseks on regulaarne sõiduki hooldus. Ilmselge on see, et hageja olles kinnipidamiskohas ei saanud osaleda vaidlusaluste sõidukite regulaarsel hooldusel, mis tema kui pärija kohustus on. Üldteadaolev asjaolu on see, et sõidukid amortiseeruvad ajaga ning sõiduauto VAZ 21063 ehitusaastaga 1990 ja sõiduauto VAZ 2105 ehitusaastaga 1991 olid võõrandamise hetkel umbes jääkväärtusega 10-20% ja sõiduauto VAZ 2101 ehitusaastaga 1985 võis olla säilinud jääkväärtusega kuni 5%. Sõiduautode turuväärtus sõltub konkreetse sõiduki väljalaskeaastast, seisundist, pakkumisest turul, ostujõust jne. Üldteada on ka asjaolu, et sõiduauto sõltumata kasutamisest või mittekasutamisest aja jooksul amortiseerub, mistõttu sõiduki turuväärtus langeb pidevalt sõltumata selle hooldamisest. Kohus on veendunud, et sõidukeid ei ole võimalik mingis ajahetkes konkreetses turuväärtuses konserveerida. Kohus on veendunud, et kui käesoleva ajani oleks vaidlusalused sõidukid alles, siis nende turuväärtus otsuse tegemise ajal oleks ainult utiliseerimise väärtus välja arvatud juhul kui valdaja on teostanud sõidukile kapitaalremondi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks osalenud vaidlusaluse pärandvara turuväärtuse säilitamisel. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja väide autode seisukorra ja hindade kohta on jäänud tõendamata, mistõttu ei pea kohus võimalikuks võtta pärandvara maksumuse määramisel aluseks hageja nimetatud hindu.

2-04-364/34 kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega vastavalt. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni vastavalt rahuldatud nõude suurusele (kuni 31.12.2005 kehtinud RlvS § 31 lg 1 lisa 2 kohaselt). Kulud õigusabile jätta poolte endi kanda.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.