Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-2433 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 15.02.2017 pankrotiavalduse, mille kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma võlakohustusi täita. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik juba pikemat aega töötu ja ta ei ole võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees, kuna tema sissetulek koosneb invaliidsuspensionist, mille suuruseks on 246 eurot kuus. Muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Võlgnik on vallaline, lapsi tal ei ole. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 20 997.04 euro ulatuses, kuid võlgnik ei pea reaalseks nende täitmist. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 28.02.2017 määrusega on kohus võtnud XXXX pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik töötu, tema igakuiseks sissetulekuks on invaliidsuspension 246 eurot ja sotsiaaltoetus 27.10 eurot. Muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Võlgniku abielu on lahutatud, lapsi võlgnikul ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt hakkas ta võtma kiirlaene, kuna ei suutnud täita olemasolevaid laenukohustusi. Ajavahemikul 2006-2009.a töötas võlgnik kahes kohas ja ta sissetulek oli piisav, et täita laenukohustusi. 2009. a kaotas võlgnik mõlemad töökohad. Võlgnik põeb XXXX ja tema tervislik seisund XXXX. Võlgnik elab korteris aadressil XXXX, mille üürimakseid ta ei tasu ja kommunaalkulud makstakse riiklikest toimetulekutoetustest. Nimetatud korter kuulub XXXX, kellega võlgnik on sõlminud tasuta üürileping ehk eluruumi tasuta kasutamise leping. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku sissetulekuid. Võlgnikule kuuluv vara on täitemenetluses enampakkumisel võõrandatud. Kuna võlgnikul puudub teadaolev vara ja oma igakuistest sissetulekutest suudab ta rahuldada ainult oma minimaalsed eluvajadused ja arvestades võlgniku võlakohustuste suurust, puuduvad võlgnikul võimalused võlakoormuse likvideerimiseks. Võlgniku suhtes on lõpetatud kolm täitemenetlust, millest vanim oli algatatud 2008.a, käesoleval hetkel on käimas 8 täitemenetlust, millest vanim on algatatud 29.02.2008, kus võlausaldajaks on OÜ XXXX, kes on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et neil ei ole viimasel viiel aastal olnud võlgnikuga lepingulisi suhteid, kuid ei kinnitanud, kas hetkel on neil võlgniku vastu rahalisi kohustusi.

2-17-2433

Võlgnikul puudub teadaolev vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on invaliiduspension 246 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 26 078.90 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku teadaolevast varalisest seisust tulenevalt võlgnike kõigi kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik on üle hinnanud oma maksevõimelisust ja ei ole kohustuste võtmisel arvestanud sissetulekute võimaliku vähenemisega.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub teadaolev vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on invaliiduspension 246 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 26 078.90 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tal puudub igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik

2-17-2433 omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt hakkas ta võtma kiirlaene, kuna ei suutnud täita olemasolevaid laenukohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, kuna võlgnik on üle hinnanud oma maksevõimelisust ja ei ole kohustuste võtmisel arvestanud sissetulekute võimaliku vähenemisega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXXX’le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.