2.Välja mõista Ilja Lilitškinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 17.12.2014 sõlmitud liitumislepingust nr XXXXXXXX ja järelmaksulepingust nr XXXXXXXX tulenevad võlgnevused summas 343,09 eurot, millest põhivõlg on 273,76 eurot, võlgnevuse sissenõudmiskulu 40 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseintress 29,33 eurot.
3.Mõista Ilja Lilitškinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt 273,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest, 18.10.2016, kuni põhinõude täitmiseni.
8.Välja mõista Ilja Lilitškinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 97,50 eurot.
Tsiviilasi nr 2-16-124329
9.Välja mõista Ilja Lilitškinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 97,50 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 22.02.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
12.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
13.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
14.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolude kirjeldus
15.Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 10.12.2015 kostja vastase nõude põhisummas 450,38 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Tsiviilasi nr 2-16-124329
16.Hagiavalduse aluseks on järgmised kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingud: 17.12.2014 liitumisleping nr XXXXXXXX ja 17.12.2014 järelmaksuleping nr
XXXXXXXX.
17.Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata.
18.Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 454,21 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 45776032 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 450,38 eurot.
19.Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale.
20.Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 30.03.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest kostja on jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest.
21.Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
22.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktist 1 ja punktist 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 15.02.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest järgmiselt:
23.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 410,07 eurot.
24.Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt Ilja Lilitškinilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 450,38 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised summas 410,07 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Põhjendav osa
25.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
Tsiviilasi nr 2-16-124329
26.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
27.Kohus on seisukohal, et tuvastamist on leidnud asjaolu, et Tele2 Eesti Aktsiaselts on sõlminud 17.12.2014 kostjaga, Ilja Lilitškiniga liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr
XXXXXXXX.
28.Esmalt hindab kohus hageja poolt nõutud leppetrahvi põhjendatust. Hagiavaldusest nähtub, et kostja põhivõlgnevus summas 450,38 eurot koosneb järgmistest summadest: järelmaksu osamaksed 210 eurot; teenused 68,76 eurot; leppetrahvid 171,62 eurot.
29.Hageja on kohtule selgitanud, et arves nr XXXXXXXX7 nõutud leppetrahv summas 171,62 eurot tuleneb kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingutest. Antud lepingutest tulenevalt kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 30.03.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata.
30.Kohus on tutvunud Tele2 liitumislepingu lisaga 1 (tlk 36). Nimetatud lisa punktis 7 on pooled kokku leppinud, et klient nõustub, et tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on klient kohustatud tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi poolt valitud paketi kuumaksu korrutis.
31.Kõnealune liitumisleping nr XXXXXXXX (tlk 35) on poolte vahel sõlmitud 17.12.2014 ja tähtajaga 17.12.2016. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja öelnud kõik kostjaga sõlmitud lepingud üles 30.03.2015. Seega jäi lepingu ülesütlemisel lepingu tähtajani veel 20,5 kuud. Tele2 järelmaksulepingust nr XXXXXXXX (tlk 37) nähtub, et klient pidi igakuiselt, Sony Xperia M2 Aqua, eest tasuma 10 eurot. Seega on põhjendatud leppetrahvi suuruseks 10*20,5=205 eurot. Arvest nr 45776032 (tlk 47) nähtub, et Tele2 Eesti AS on summa 210 eurot, juba arvele lisanud, nimetades seda – „järelmaksu osamaksed kokku“.
32.Seega ei ole tõene hageja väide, et leppetrahvi nõue summas 171,62 eurot koosneb sissenõudmiskuludest ja seadme maksumusest. 171,62 eurot ei sisalda seadme maksumust.
33.Hageja võla sissenõudmise kulu nõue (hagiavalduse kohaselt leppetrahvi nõue) tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 17.12.2014 sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8. Üldtingimuste p 4.8 järgi on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26,40% (tlk 66). Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS tüüptingimusest.
34.Kohus leiab, et hageja hinnakirja viidatud säte näeb sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Hinnakirjas toodud tasu suurus ei ole kuidagi seotud mingite reaalsete tegevustega kostjalt võla sissenõudmiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole hagis toonud välja ühtegi Tele2 Eesti AS-i tegevust võla kostjalt sissenõudmiseks. Seega võimaldab hinnakiri nõuda sisuliselt leppetrahvi tuginedes sellele, et kostja on maksetega viivituses.
Tsiviilasi nr 2-16-124329 Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega. Seega on hageja leppetrahvi nõue VÕS § 415 lg 1 alusel tühine.
35.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on leppetrahvi nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel. Seega jätab kohus rahuldamata hageja leppetrahvi nõude summas 171,62 eurot ja järelmaksu osamaksete nõude 5 euro ulatuses.
36.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise (0,15% päevas) summas 410,07 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg 1 sätestatud määras.
37.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid käsitleda koos tüüptingimuste kehtivuse hindamisel VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
38.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
39.Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija, vahel sõlmitud lepingus. Lepingust tulenev leppetrahvi määr on 26,40%.
Tsiviilasi nr 2-16-124329 Lepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.
40.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud leppetrahvi ja viivisemäär ületab enam kui üheksa ja pool korda lepingu sõlmimise ajal VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv ja viivisemäär selle eesmärgi saavutamise.
41.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 4.8 on koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles need näevad ette, et klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, määras 22% + käibemaks. Kohus leiab, et lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, on samuti VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Seadusjärgne viivis telekommunikatsiooni teenuse tasult 68,76 eurot ja järelmaksu osamaksetelt summas 205 eurot on alates 18.06.2015 kuni 17.10.2016 kokku 29,33 eurot (0,022% *273,76*487). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 39% ulatuses.
43.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1100 eurot, sh riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulu summas 925 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus hageja esindamist kohtumenetluses. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
44.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 75 euro ulatuses.
45.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 250 eurot (75 + 175). Kohus jätab hageja menetluskuludest 39% kostja kanda ja 61% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 97,50 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.