Tööõigus › Muud tööõigusasjad

olnud hageja sunnitud otsima oma õiguste kaitseks abi äriühingutelt, kes pakuvad õigusabi. Seega kostja tegevuse tõttu on hageja saanud täiendavat kahju summas 1858,50 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju kogusummas 7858,50 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista esitatud hagi, peab seda põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel. Nõue on aegunud. Väidetav kahju tekitamine leidis aset tööajal, tööandja poolt töötajale üleantud varaga ning tööülesandeid täites. Hageja on leidnud, et tööandja on kandnud töötaja tegevusega kahju suuruses 6000 krooni. Kostja nõustub hageja arvamusega, et nende loetletud faktiliste asjaolude pinnalt on tegemist töösuhetest tuleneva nõudega. Oluline on, et ITLS § 6 lg 1 on imperatiivne säte. Tegemist on nn „õigust kaotava tähtajaga“, s.t selle tähtaja möödalaskmisel ei ole hagejal võimalik oma väidetavat nõuet realiseerida. Hageja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt 16.06.2004, mil hagimaterjalidest nähtuvalt on koostatud arve kindlustusvõtja omavastutuse suuruse kohta. Hagiavaldus on aga esitatud 26.10.2005.a. s.o enam kui 16 kuud hiljem. Nende asjaolude pinnalt leiab kostja, et hageja nõue on esitatud aegunult ning ta taotleb aegumise kohaldamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kohtukulud ning hageja kantud kohtukulud jätta tema enese kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja on oma vastuses asunud seisukohale, et tegemist on töösuhtest tuleneva nõudega ning seoses sellega kuulub kohaldamisele ITLS § 6 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg. Hageja on seisukohal, et selline tõlgendus on väär. Hagi on esitatud VÕS-i alusel, mis samuti laieneb töösuhetele, kuid millele ei kehti ITLS §-s 6 sätestatud aegumistähtaeg. VÕS-ist tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul on aegumistähtaeg sätestatud TsÜS §-is 150 ja see on 3 aastat. Seega on nõue esitatud enne aegumistähtaega ja ei ole aegunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil tegi kostja ettepaneku kohtul teha vaheotsus aegumise kohaldamise küsimuse lahendamiseks kooskõlas TsMS § 449 lg 3. Vastavalt ITLS § 6 lg 1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ja lg 3 tulenevalt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Sama seaduse § 6 lg 4 järgi loetakse nõue tähtajal esitatuks, kui see on töövaidluskomisjonile üle antud või esitatud sideasutusele ärasaatmiseks hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ITLS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Vaidlust ei olnud selles, et OÜ Globex Group ja K.K vahel lõpetati tööleping kostja omal soovil 25.01.2005, mille hageja ka rahuldas. Tõenditest nähtub, et hageja sai teada oma õiguste rikkumisest 16.06.2004, mil on koostatud arve kindlustusvõtja omavastutuse suuruse kohta, mistõttu leiab kohus, et sellisel juhul saanuks ta esitada kahju hüvitise nõude hiljemalt 16.10.2004 so 4 kuu jooksul oma õiguste rikkumisest teadasaamisest. Kuivõrd hageja esitas kahju hüvitise nõude kohtule 27.10.2005, siis leiab kohus,

et hageja on esitanud nõude pärast seaduses sätestatud 4- kuulist tähtaega ning selle tõttu tuleb kohaldada kostja nõudel hagi aegumist. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et kuna hagi on esitatud VÕS-i alusel, siis ei kehti ITLS §-s 6 sätestatud aegumistähtaeg, vaid TsÜS §-is 150 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg. Kohus ei nõustu hageja väitega. Kuna kahju tekkimise ajal olid pooled töölepingulises suhtes, kahju tekitamine leidis aset tööajal, tööandja poolt üleantud varaga ja tööülesandeid täites, leiab kohus, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. TLS § 48 lg 1 p 3 kohaselt oli töölepingu poolte vastastikuseks kohustuseks hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Kuna kahju tekitati kolmandale isikule ehk Sampo Liising AS-ile, on töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena käsitatav ka kolmanda isiku vara kahjustamine. Kui tööandja varale tekitab kahju kolmas isik, kellega tööandjal puudub lepinguline suhe, vastutab see isik VÕS-i järgi. Kui aga tööandja varale tekitab kahju isik, kes on tööandjaga töölepingulises suhtes, vastutab ta kahju tekitamise eest TLS § 48 lg 1 p-s 3 sätestatud töökohustuse rikkumise tõttu. Kuna TLS § 48 lg 1 p-ist 1 tulenenud poolte kohustuse eesmärk oli selgelt sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab, siis ei tule käesoleval juhul VÕS-i kohaldada. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-134-05 otsuses jõudnud seisukohale, et töölepingu seadusest ega ka teistest töösuhteid reguleerivatest seadustest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Arvestada tuleb töösuhte olemust ja töökoodeksis sätestatud töötaja materiaalse vastutuse eriregulatsiooni ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätteid, kus töötaja vastutus on teatud juhtudel piiratud ja tööandjal on töötaja huve arvestades õigus esitada nõue töötaja vastu lühendatud tähtajal. Kui kohus kohaldab aegumist, siis teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata kooskõlas TsMS § 449 lg 3, mis tähendab, et kohus ei pea andma enam hinnangut nõude suurusele ja arvestuslikule õigsusele ning selle kohta esitatud tõenditele. Ka Riigikohus on oma 3-2-1-92-02 otsuses jõudnud sellisele seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 esitatud hagidele varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille § 60 lg 1 järgi siis kui kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja kohtukulud. Kuna kostja ei ole kohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, ei ole tal õigust TsMS § 60 lg 3 alusel kulude hüvitamist nõuda.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.