Tsiviilasi nr 2-06-8668
Kohus
Valga Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Riigi õigusabi asja nr
2-06-8668
Riigi õigusabi asi
M. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus.
tsiviilasjas 2-06-5635
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, m ä ä r a s:
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul.
Asjaolud Riigi õigusabi taotlus M. J. esitas 10.04.2006.a. Valga Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi võlaõiguslikus nõudes.
Kohtu lahendi põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti ning taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. M. J.e esitatud andmete kohaselt viibib taotleja kinnipidamisasutuses ja sissetulekud puuduvad. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Kohus leiab, et M. J. ei ole võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda isegi osaliselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist lähitulevikus, siis ei ole taotluse esitanu võimeline ka osamaksetena hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid, millest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi O. P.
Annemarie Gerassimov kohtunik 12.04.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.