2-06-4162
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
12. aprill 2006 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-06-4162
Hagi ese
ABL Baltic Seeds AS hagi K. J. vastu 79 001, 60 krooni nõudes. hageja ABL Baltic Seeds AS, registrikood 10666311, asukoht Sulbi küla Sõmerpalu vald Võru maakond, äriregistrijärgne asukoht Kaku küla Lasva vald Võru maakond; esindaja adv Karin Antsov; kostja K. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Pooled ja nende esindajad
rahuldada ABL Baltic Seeds AS hagi K. J. vastu. Välja mõista K. J. lt ABL Baltic Seeds AS kasuks 79 001 (seitsekümmend üheksa tuhat üks) krooni ja 60 senti. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ABL Baltic Seeds AS menetluskulud jätta K. J. kanda. Edasikaebamise kord ABL Baltic Seeds AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. J. võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus on määranud kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja hiljemalt 28.märtsiks 2006 (tl 13-16), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja teatega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kätte toimetatud kostja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 2.märtsil 2006 (tl 19). TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse see kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks alusetu rikastumise teel omandatu tagasinõudmiseks 79 001, 60 krooni. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 14.märtsil 2001 ja 22.juunil 2001 allkirjastatud käsirahalepingud Kaku külas, Lasva vallas asuva Panja kinnistu müümiseks hagejale. Käsirahalepingute alusel on hageja tasunud kostjale ettemaksuna kaks korda 25 000 krooni, kokku seega 50 000 krooni. Kuivõrd hageja ja kostja vahel jäi kinnistu ostu-müügileping sõlmimata kuulub hageja poolt kostjale ettemaksuna tasutud summa 50 000 krooni tagastamisele. Hageja on seisukohal, et kuigi poolte poolt allkirjastatud lepingud on pealkirjastatud käsirahalepingutena, ei saa nimetatud lepingute alusel tasutud summasid siiski käsirahana käsitleda TsK § 212 lg 1 mõttes. TsK § 212 lg 1 sisust tulenevalt saab käsiraha anda üksnes juba tekkinud lepingulise kohustuse täitmise tagamiseks, mitte aga lepingu sõlmimise tagamiseks tulevikus. Kokkulepetest tuleneb aga otseselt, et hageja tasus kostjale 50 000 krooni just kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimise tagamiseks. Kuivõrd käsiraha üheks funktsiooniks on tõendada lepingu sõlmimist, ei ole käsirahaleping kehtiv, kui põhileping, mille sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks käsirahaleping sõlmitakse, ei ole nõuetekohaselt sõlmitud. AÕS § 119 lg 1 kohaselt pidi kinnistu võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Hageja tasutud 50 000 krooni on muutunud käsirahaks TsK § 212 tähenduses üksnes juhul, kui pooled oleksid sõlminud hiljem notariaalses vormis kinnistu ostu-müügilepingu ja oleksid seda selles lepingus kinnitanud. Pooled aga ostu-müügilepingut ei sõlminud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, 2 (3)
et kuivõrd poolte vahel ei sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingut, on kostja omandanud 50 000 krooni hageja arvel ilma õigusliku aluseta. Kuna kostja on saanud kasutada hageja poolt temale makstud raha ilma intressideta, siis on kostja raha säästnud ja peab selle hagejale hüvitama. Eesti Panga statistikaandmete kohaselt on viie aasta keskmine tarbimislaenu intress 12, 8 %. Eeltoodu kohaselt kuulub kostja poolt hageja raha kasutamise eest tasumisele ka keskmine tarbijale antud tarbimislaenu intress 12, 8 % aastas, mille kostja on säästnud. Hageja arvestab alates 22.juulist 2001 intressi 50 000 kroonilt. Kokku on hageja raha olnud kostja kasutuses 1.jaanuari 2006 seisuga 1 654 päeva, mis teeb intressi kogusummaks 29 001, 60 krooni. Neil asjaoludel nõuab ABL Baltic Seeds AS hagis K. J. vastu välja mõista kostjalt 50 000 krooni alusetult omandatud varana ning 29 001, 60 krooni alusetult omandatud vara kasutamise eest tasumisele kuuluva intressina, kokku 79 001, 60 krooni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates TsK §-le 477 lg 1, 5, 6, mille kohaselt isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Alusetult vara saanud isik on kohustatud samuti tagastama või hüvitama kõik tulud, mis ta sai või pidi saama sellelt varalt sellest ajast peale, kui ta sai teada või pidi teada saama vara saamise alusetusest ning nimetatud säte laieneb ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 79 001, 60 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.