lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-03-456/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-03-456/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 28 lg 4TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 91 lg 1Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusAÕS § 27TsK § 222TsK § 477TsMS § 117Pärandvara hoiumeetmete rakendamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-03-456

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Reet Allikvere ja Tiit Kollom

Tsiviilasi

V. E. hagi V. K. ja V. K. vastu kulutuste hüvitamiseks ning V. K. vastuhagi kinnistu kasutamise eest hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.09.2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. E. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. märts 2006. a, avalik kohtuistung

Istungil osalenud isikud

V. E., tema esindaja adv Ants Nõmmik, V. K. ja V. K.

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 22.09.2005 otsus osaliselt kohtukulude jaotamise osas. Täiendav ekspertiisitasu ja eksperdi kohtusse kutsumisega seotud kulutused summas 5533 krooni jätta kostjate kanda järgmiselt: Mõista välja V. K.lt 1844 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend neli) krooni ning V. K.lt 3689 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa) krooni OÜ Ehitusekspert kasuks. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Määrata vandeadvokaat Ants Nõmmikule tasuks 4684, 60 krooni V. E. esindamise eest apellatsioonimenetluses. Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu 4684 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend neli) krooni ja 60 senti OÜ Advokaadibüroo Tibar & Partnerid arvele. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.V. E. esitas 29.08.2003 Pärnu Maakohtule hagi V. K. ja V. K. vastu, milles palus asjaõigusseaduse (AÕS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel kostjatelt välja mõista Pärnus XXX asuvale

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-20-4038/87Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 115Kahju hüvitamine

elamule ja ümbrusele ning kõrvalhoonetele tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused summas 433 094 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ning palus välja mõista V. K.lt 43 948, 30 krooni ning V. K.lt 87 896, 70 krooni. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 1995. a korrastama kõnesolevat elamut, mis kuulus tema emale H. P.le. Hageja teostas remonttöid ema heakskiidul ja heas usus ning veendumuses, et maja jääb talle. H. P. pärandaski 26.08.1996 notariaalse testamendiga kogu oma vara, s.h elamu, hagejale. 17.07.1997 muutis hageja ema testamenti V. K. kasuks ning andis talle ka volikirja. 01.10.1998 kinkelepinguga omandas XXX asuvad ehitised V. K., 26.03.1999 kanti ta kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. V. K. teatas sellest hagejale ja kohustas teda kinnistu hiljemalt 01.10.1999 vabastama. 31.05.2002 kanti V. K. kinnistusraamatusse 1/3 mõttelise osa omanikuna. 02.07.2003 tõsteti hageja täitemenetluse korras elamust välja. Maja säilimiseks ja elamiskõlblikuks muutmiseks remontis hageja maja katuse, ehitas uue korstna, remontis toad, teostas välitöid ja hooldas elamu juurde kuuluvat aiamaad. Remondiks vajaliku raha saamiseks võõrandas hageja oma Paides asunud korteri 200 000 krooni eest. Hageja kulutas maja remondiks kõik oma säästud, töötasu ja vara. Kostjate vastuväited, vastuhagi asjaolud ja nõue

1.Kostjad tunnistasid hagi 26 962 krooni ulatuses. Ekspertarvamuse kohaselt olid teostatud töödest vajalikud katuse parandamise ja korstnapitside remondi tööd ning tööd ruumides 3, 7, 8, 9, 10 ja 11. Hageja ei vallanud vaidlusalust elamut heauskselt ja kasutas omavoliliselt ruume, mida tema kasutusse ei olnud antud. Elamule teostatud kulutuste hüvitamine sõltub sellest, kas tegemist oli vajalike, kasulike või toreduslike kulutustega. Hageja poolt esitatud teostatud tööde ja kulutuste loetelu on meelevaldne ning töid ja nende maksumust esitatud tõendite põhjal pole võimalik kontrollida. V. K. on Pärnus XXX asuva kinnistu 1/3 mõttelise osa omanik alates 23.04.2002 ning tal puudub sisuline ja juriidiline puutumus hagiavalduses esitatud asjaoludega, mistõttu tuleb hagi tema vastu jätta rahuldamata.
2.V. K. esitas 16.12.2003 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel välja kinnistu kasutamise eest hüvitis 152 100 krooni. Kuna hageja ei vabastanud kinnistut hiljemalt 01.10.1999, tõsteti ta 02.07.2003 täitemenetluse korras elamust välja. V. K. sai kinnistu omanikuks juba 01.10.1998 kinkelepingu alusel. Hageja kasutas õigusliku aluseta perioodil 01.10.1998 - 01.10.1999 elamu ruume nr 1-6, kuure nr 2 ja 3 ning garaaži nr 4. Kinnisvara üürihindadest lähtuvalt tuleb osundatud ruumide puhul 1998. a üürihinnaks lugeda 1200 krooni kuus ja 1999. a üürihinnaks 1500 krooni kuus. Seega on hüvitise suuruseks 1998. a eest 3600 krooni (3 x 1200) ja 1999. a eest 13 500 krooni (9 x 1500), kokku 17 100 krooni. Alates 01.10.1999 kuni väljatõstmiseni 02.07.2003 kasutas hageja kogu kinnistut õigusliku aluseta, v.a katusekorrus, mida kasutas V. K.. Üür esimese korruse kasutamise eest on 3000 krooni kuus, mis teeb kinnistu kasutuse tasuks 45 kuu eest 135 000 krooni.
3.18.04.2005 täpsustas kostja oma vastuhagi, lähtudes Pärnu Maakohtu 21.06.2000 otsusest, millega tuvastati, et uus omanik V. K. on igal juhul lõpetanud hagejaga vara kasutamise lepingu. Lepingu lõpetamise ja ruumide ning kinnistu vabastamise päevaks oli hiljemalt 01.10.1999, kuid hageja kasutas kogu kinnistut kuni 02.07.2003. Seega kasutas hageja perioodil 01.10.1999 - 02.07.2003 kinnistut õigusliku aluseta ja kostjal on õigus nõuda hagejalt sel ajal kehtinud TsK § 222 alusel kohustuse mittetäitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja säästis eelnimetatud perioodil üürina 135 000 krooni, mis on tõendatud kinnisvarabüroo Ober-Haus hinnanguga. Nõue, mis tuleneb vara alusetust kasutamisest hageja poolt perioodil 01.10.1998 - 01.10.1999, on 17 100 krooni. Pärnu Maakohtu 21.06.2000 otsusega tuvastati, et ruumid nr 4, 5, 6 ja kinnistu territoorium olid õigusliku

aluseta hageja kasutuses. Seega säästis hageja TsK § 477 lg-te 5 ja 6 järgi üüri summas 17 100 krooni. Vastuväited vastuhagile

4.Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta selle rahuldamata. V. K. ei ole kordagi hagejalt hüvitist nõudnud. Hageja valdus oleks olnud pahauskne, kui ta oleks jätnud elamu vajaliku hooleta. Seega on põhjendamatu hüvitise nõue perioodi 01.10.1998 - 01.10.1999 eest. V. K. ei ole põhjendanud, et tal oleks olnud võimalik üürida elamu välja vastuhagis märgitud üürihindadega. Hageja kasutas elamu esimese korruse korterit, tal puudus ligipääs elamu teisele korrusele, mida kasutas V. K., ja katusekorrusele. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ning osaliselt vastuhagi. Kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kokku 131 845 krooni, s.o 87 896, 70 krooni V. K.lt ja 43 948, 30 krooni V. K.lt, ning hagejalt V. K. kasuks 128 250 krooni. Kohtukuludena mõistis kohus hagejalt välja muuhulgas ka ekspertiisitasu 2766, 50 krooni.
6.Kohus tuvastas, et hageja asus vaidlusalusesse elamusse elama 1995. a kokkuleppel endise omaniku H. P.ga, kasutades eluruume tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja teostas elamus remonttöid ning esitas hagi tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kostjad nõustusid tasuma 26 962 krooni. Sel ajal kehtinud AÕS § 27 liigitas asjale tehtud kulutused vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks. Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi, on AÕS § 28 lg l järgi õigus nõuda omanikult nende hüvitamist, kui kulutuste tegija ei ole asja oma valdusse saanud kuriteoga. Kohtu määratud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on elamule tehtud kulutusi kogusummas 131 845 krooni. Hageja nõudis kulutuste hüvitamist ajavahemiku 1995. a – märts 1999 eest (toimiku lk 7-13). Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et hageja oli pahauskne valdaja. Hagejat ei saa lugeda nimetatud perioodil pahauskseks valdajaks, sest V. K. esitas 01.07.1999 nõude eluruumide vabastamiseks hiljemalt 01.10.1999 (toimiku lk 23), mil hageja sai teada, et V. K. on majavalduse omanik. Endine omanik ei nõudnud eluruumide vabastamist. AÕS § 28 lg 4 järgi ei ole pahausksel valdajal õigust nõuda omanikult asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamist, kuid on lõike l järgi õigus nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Ekspertarvamusega on tõendamist, et hageja poolt elamule tehtud kulutused summas 131 845 krooni olid vajalikud ja sellega säilitati asja või kaitsti seda täieliku hävimise eest (toimiku lk 109-169, 210-217). Tunnistaja A. S. ütlused, et hageja poolt teostatud remonttööd on ebakvaliteetsed, ei oma asjas tähtsust, kuna ekspert on tööde mahu ja maksumuse kindlaks teinud ning ekspertarvamuses ei ole arvestatud mittekvaliteetsete ehitustöödega (toimiku lk 122-123). Seega tuleb V. K.lt välja mõista kulutustest 2/3, s.o 87 896, 70 krooni ja V. K.lt 1/3, s.o 43 948, 30 krooni.
7.V. K. lõpetas hagejaga tasuta vara kasutamise lepingu, kohustades eluruum hiljemalt 01.10.1999 vabastama. Hageja kinnitas hagiavalduses, et sai selle teate kätte. Seega kasutas hageja eluruumi perioodil 01.10.1999 - 02.07.2003 õigusliku aluseta (toimiku lk 63-65, tsiviilasja toimik nr 2-144/2000 lk 98-100). Tulenevalt TsK § 222 lg-test l ja 2 ning VÕS § 115 lg-st l ja § 128 lg-test 2 ja 4 leidis kohus, et vastuhagi puhul on tegemist tasuta varakasutuslepingu rikkumisest tuleneva kahju, s.o saamata jäänud üüritulu hüvitamise nõudega (vara ei antud lepingu lõppemisel omanikule üle). Vaidlust ei ole selles, et perioodil 01.10.1999 - 02.07.2003 kasutas hageja vaidlusaluse elamu kogu esimest korrust, kus asub kaks korterit. Seda kinnitas hageja kohtuistungil (toimiku lk 330). Kostja poolt esitatud kinnisvarabüroo Ober-Haus hindamisaktist nähtub, et kogu esimese korruse välja üürimise

korral oleks antud perioodil üürihind 2850 krooni kuus (1500 + 1500 = 3000 x 0,95 (vakantsus 5%), mis teeb 45 kuu eest 128 250 krooni, millise summa mõistis kohus hagejalt V. K. kasuks välja. Kuna tegemist on kahju hüvitamise nõudega, siis ei oma asjas tähendust hageja väited, et temalt ei ole eelnevalt ruumide kasutamise eest üüri nõutud. Kostja nõuet perioodil 01.10.1998 - 01.10.1999 ruumide nr 4, 5 ja 6 õigusliku aluseta kasutamise eest hüvitise 17 100 krooni saamiseks pidas kohus põhjendamatuks ja jättis rahuldamata, kuna V. K. lõpetas eluruumi tasuta kasutamise lepingu ja nõudis eluruumi vabastamist hiljemalt 01.10.1999 ning eelnevalt ei olnud hagejale eluruumi vabastamise nõuet esitatud. Ka ei olnud hageja kohustatud ei seaduse ega lepingu alusel sel perioodil üüri tasuma. Apellatsioonkaebuse põhjendused

8.Hageja V. E. palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada osas, millega vastuhagi osaliselt rahuldati ja osas, millega temalt mõisteti välja eksperditasu 2766, 50 krooni. Apellandi arvates puudusid vastuhagi rahuldamiseks seaduslikud põhjendused. Kohus rahuldas vastuhagi ainuüksi kinnisvarabüroo hindamisakti alusel. Hindamisaktis pole tuvastatud, et kostja oleks vastavas ulatuses materiaalset kahju saanud. Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale üürinõuet, mistõttu on selle välja mõistmine alusetu. Hageja vastuväited vastuhagile jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta. Apellandi arvates on temalt täiendava eksperditasu väljamõistmine ebaõige, kuna tal oli seaduslik õigus esitada eksperdile kohtuistungil täiendavaid küsimusi. Apellatsioonkaebuse vastus
9.V. K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kohus ei mõistnud hagejalt välja üüri. Vastuhagis ei nõutud üüri, vaid saamata jäänud tulu ning sellest seisukohast on maakohus ka lähtunud. Kuna hageja ei andnud vara lepingu lõppemisel V. K.le üle, siis oligi selles hageja poolt toimepandud rikkumise olemus. Hageja ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hindamisakti kohta ega omapoolset kalkulatsiooni saamata jäänud tulu arvestamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kohtukulude jaotamise osas, jaotades ümber täiendavad ekspertiisikulud ja eksperdi kohtusse kutsumisega seotud kulud, ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta otsuse põhjendusi. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
11.Maakohus leidis õigesti, et hagejal ei olnud õiguslikku alust kostja vara kasutamiseks ning ta peab sellega tekitatud kahju hüvitama. Jõustunud kohtuotsusega tunnistati hageja õigus Pärnus XXX asuvaid ruume kasutada lõppenuks. Kuna kohtu poolt viidatud ajavahemikus puudus hagejal õigus vaidlusaluseid eluruume kasutada, siis kuulus hagi vastavas osas rahuldamisele. V. K. määratles kahju suuruse saamata jäänud üüriga, mille puhul ei omanud tähtsust, et ta ei olnud eelnevalt hagejalt üüri nõudnud. Apellandi sellekohased väited ei ole õiged. Asjaolu, et kohus arvestas vastuhagi rahuldamisel spetsialisti arvamusega, ei ole protsessiõiguse rikkumine. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt kehtinud TsMS § 117 lg-st 3 on poolel õigus esitada kohtule asja tundva isiku või asutuse

arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina. Kohus ei rajanud otsust oletustele. Vastuhagi osalisel rahuldamisel kohaldas kohus seadust õigesti. Kohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Hagejal lasus kohustus pärast eluruumi tasuta kasutamise õiguse lõppemist ruumid vabastada, mida ta ei teinud. Kahjude alla mõistab seadus ka saamata jäänud tulu. Kahju suuruse täpne määratlemine ei ole sageli võimalik, mistõttu tuuakse välja arvestuslik kahju. Kostjal ei olnud võimalik tõendada, et ta oleks just sellise hinnaga ja igal juhul saanud vaidlusalused ruumid üürile anda. Nimetatud asjaolu aga ei välista kahju hüvitamise nõude õiguslikku alust ega võimalda väita kahju suuruse tõendamatust. Vastuhagi on reeglina suunatud põhihagi tasaarvestamisele, mistõttu ei saa seda kostjale ette heita, nagu apellant seda kaebuses soovib.

12.Kohus pidas põhjendatuks täiendavat ekspertiisitasu ning eksperdi kulutusi seoses kohtusse tulekuga ja istungil osalemisega summas 5533 krooni, kuid kulude jaotamisel ei arvestanud, et need puudutasid vaidluse seda osa, milles oli kohtuotsus tehtud hageja kasuks. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul alust mõista nimetatud kulusid välja hagejalt ning need tuleb ümber jaotada. Ekspertiisiga seotud täiendavad kulutused 5533 krooni tuleb tervikuna välja mõista kostjatelt: 1844 krooni V. K.lt ja 3689 krooni V. K.lt.
13.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse põhiosas rahuldamata, jätab ta apellandi esindamise kulud riigi kanda. Hagejale oli määratud riigi arvel esindaja ning ta vabastati täielikult õigusabi kulude kandmisest. Hagejat esindas vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes osales ka apellatsioonimenetluses, mille eest tal on õigus saada tasu. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on selle suuruseks 4684, 60 krooni. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 21 lg-le 1 ja § 23 lg-le 1 ning justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 § 1 lg-le 1 ja § 12 lg-le 1 kuulub taotlus rahuldamisele ning eelnimetatud summa tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Tibar & Partnerid arvele. Sama määruse §-st 6 tulenevalt maksab tasu välja Eesti Advokatuuri juhatus.

Ü.Jänes

R.Allikvere

T.Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja