(Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2006 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-1157 (end.2729-7898/04)
Tsiviilasi
M.Vi () hagi L.P () ,T.P (),T.P (),M.P (),V.Bi () vastu Tallinnas asuva 1⁄2 mõttelise osa väljanõudmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest,kostjate eluruumist väljatõstmiseks.
Kohtuistungil osalenud esindajad
Hageja M.V Hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja M.P Kostjate esindaja advokaat Indrek Veso Kolmanda isiku Tallinna Linna ,Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu ,esindaja Ilo-Hanna Hõrrak
Kohtuistungi toimumise aeg
16.03.2006 a.
menetlusosalised ja nende
Hagi rahuldada. Nõuda välja M.Vile kuuluv 1/2 mõtteline osa Tallinnas , asuvast majavaldusest L.P,T.P ,T.P ,M.P ja V.Bi valdusest Eluruumi mittevabastamisel tõsta L.P,T.P ,T.P,M.P ja V.B välja Tallinnas , asuvast eluruumist teist eluruumi vastu andmata kohtuotsuse jõustumisest 14 kalendripäeva jooksul.
Kohtukulude jaotus
Välja mõista L.Plt 1212 krooni,T.Plt 1212 krooni,T.Plt 1212 krooni ,M.Plt 1212 krooni ja V.Bilt 1212 krooni kohtukulude katteks M.Vi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sai 09.09.1958 a. hageja isa Kalju Soode asuva 1⁄2 mõttelise majaosa omanikuks.Kalju Soode lubas kostja L.Pt ja tema perekonda ajutiselt eluruumi tasuta kasutada alates 1962 aastast kuni L.Pajuste perekond endale eluruumi muretseb.08.02.1999 a. esitas Kalju Soode L.Pajustele teate eluruumi vabastamiseks hiljemalt 31.03.1999 a. 19.08.2002 a. kinkis Kalju Soode vaidlusaluse eluruumi oma tütrele M.Vile.Kuna M.V vajas eluruumi oma perekonna tarvis,esitas ta 18.08.2003 a. L.Pajustele teate eluruumi vabastamiseks ,eesmärgiga sinna ise elama asuda.L.Pajuste oma perekonnaga ei ole eluruumi käesoleva ajani vabastanud.L.Ple ja tema perekonnaliikmetele kuulub mitmeid kinnistuid kuhu on neil võimalik elama asuda,mistõttu puudub neil vajadus majaosa kasutamiseks.Hageja palub temale kuuluv 1⁄2 mõtteline majaosa kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ja kostjad eluruumist välja tõsta.Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu 3560 krooni ja kulutused õigusabile summas 20 768 krooni. Kostjad on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Kolmanda isiku arvamus Kuna kostja L.P näol on tegemist vanaduspensionäriga ja T.P on puudega isik,siis kaasas kohus hageja taotlusel protsessi eestkosteorganina Tallinna Linna .Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kirjalikust vastusest kohtule ilmneb,et Leida ja T.Pl on võimalik taotleda vajadusel Kristiine Linnaosa Valitsuselt sotsiaaleluruumi üürimist. Samas leiab eestkosteorgani esindaja ,et kostjatel on piisavalt vahendeid omandatud kinnistute näol omale teise elukoha leidmiseks.Kolmas isik toetab hagi. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg.1 kohaselt enne 1 juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1 juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele,mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002,kohaldatakse senikehtinud seadust. lg.1 kohaselt annab üks pool vara tasuta ajutiseks kasutamiseks teisele poolele,viimane kohustub selle vara tagastama .
TsK § 282 lg 1 sätestab,kui varaüürileping on sõlmitud tähtaega määramata ,loetakse see sõlmituks määramatuks tähtajaks ja kummalgi poolel on õigus lõpetada leping igal ajal ,teatades sellest teisele poolele ette üks kuu. Hageja on18.08.2003 a. esitanud kostjatele teate tasuta varakasutuslepingu ülesütlemisest ja eluruumi vabastamiseks hiljemalt 15.09.2003. VÕS § 393 lg.1 kohaselt peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama . VÕS § 393 lg.3 kohaselt ,kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist,võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Kostjad on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi ,kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg.1 sätestab,et kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses võib välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab,et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 3560 krooni . TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt poolele ,kelle kasuks otsus tehti ,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjatelt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 2500 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.