lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-21424/3

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-21424/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 327 lg 1Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttegaVÕS § 329 lg 1Ülesütlemise vaidlustamise ja lepingu pikendamise kordAÕS § 39 lg 1Valduse lõppemineRaKS § 15 lg 4Ravikindlustuse andmekoguTsMS § 440Hagi õigeksvõtmineTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu pooltVÕS § 311Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-21424

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2006. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-21424

Tsiviilasi

AS Kovanda hagi S.B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja eluruumi tagastamiseks Hageja AS Kovanda (registrikood xxx, asukoht Kallasmaa 3 Maardu 74111 Harju maakond); esindajad Tatjana Šmeljova ja Jüri Asari; Kostja S.B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx 27. märts 2006. a

Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista S.B.lt AS Kovanda kasuks välja üüri ja kommunaalteenuste võlgnevusest arvestatud viivised 1182.84 kr (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks krooni 84 senti).
3.Kohustada S.B.t tagastama AS-le Kovanda xxxx asuv eluruum 3 kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Eluruumi tähtajaks tagastamata jätmisel tõsta S.B. koos temaga elavate isikutega eluruumist välja. Kohtukulude jaotus Mõista S.B.lt AS Kovanda kasuks kohtukuludena välja riigilõiv 480 krooni (nelisada kaheksakümmend krooni) ja õigusabikulud 4720 kr (neli tuhat seitsesada kakskümmend krooni). Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 23.07.20262-26-12811/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20263-26-2121/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20262-26-111240/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20263-26-2121/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-26-7106/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-26-3666/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
VÕS § 312 lg 1Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad
VÕS § 316Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
VÕS § 326 lg 2Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja üürilepingu pikendamine
VÕS § 334 lg 1Üüritud asja tagastamine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS Kovanda esitas S.B. vastu hagi, milles palus: kostjalt välja mõista üürivõlg 3 115.45 krooni ja viivised 1835.45 krooni;

kohustada kostjat ja kõiki temaga koos elavaid isikuid tagastama hagejale eluruum aadressil xxxx 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Eluruumi hagejale tähtajaks tagastamata jätmisel tõsta kostja koos temaga elavate isikutega eluruumist välja. Kohtus seletas hageja, et kostja on põhivõla ära tasunud ja palus viivistena kostjalt välja mõista 1182.84 krooni. Hageja oli nõus pikendama eluruumi üleandmise tähtaega 3 kuuni. Hagivalduse kohaselt kasutas kostja suulise tähtajatu üürilepingu alusel eluruume Xxxs. Kostja ei täitnud üürilepingut nõuetekohaselt ja maksis üüri hilinemisega. Hageja esitas kostjale 25.06.2004 tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse palvega vabastada eluruum ja anda see üle hiljemalt 21.09.2004. Kostja ei ole avaldusele reageerinud ning elab siiani korteris. Hagejal on õigus nõuda kostjalt eluruumi vabastamist. Hageja esindaja selgitas, et annab üüriarved administraatori kätte, kuna majas pole postkaste. Korteriühistul on eraldi postkast, aga kostja ei ole korteriühistu liige. Hageja on viiviste arvutamisel aluseks võtnud 0.002% päevas. Hageja esindaja selgitas, et toimikus (tl 9) asuv väljastusteade käib ettepaneku kohta uue üürilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt tähitult saadetud ülesütlemisavaldus tuli postist tagasi seoses hoiutähtaja möödumisega. Hageja leiab, et ülesütlemisavaldus tuleb lugeda kätte toimetatuks. Hageja viitas VÕS §-le 274; 311 lg 1, 2; 312 lg 1; 334 lg 1; 335; 8 lg 2; 76 lg 1; 113; 271 ja AÕS § 39 lg 1. Hageja esitas kohtule tõenditena üürilepingu ülesütlemise avalduse (tl 5), tähtkirja kviitungi ja väljastusteatise (tl 7-9), korteri 64 üüri ja kommunaalteenuste arvestuse (tl 10-17), õiendi (tl 18), üüriteatised (tl 19-24), intressi arvestuse (tl 25), eluruumi omandiõigust tõendavad dokumendid (tl 79-84), arved (tl 85-889 ja võlgnevuse arvestuse 24.03.2006 seisuga (tl 108). Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

S.B. vaidles hagile vastu. Kostja esitas järgnevad vastuväited:

1.Kostja on endine tööandja eluruumi üürnik. Ta kasutab eluruumi alates 13.06.1988, kui „Eesti Fosforiit“ eraldas talle elamiseks tööandja eluruumi. Kostja töötas Eesti Fosforiidis kuni 19.01.1996, mil tööleping lõpetati koondamise tõttu. Hoone Kallasmaa 3 kuulus Eesti Fosforiidile kuni 1996.a maini, mil see võõrandati hagejale. Võõrandamisel kehtinud üürilepingud jäid endistel tingimustel kehtima. Kostjat ei või tulenevalt VÕS, TsÜS ja RES RakS § 15 lg 4 ja elamuseaduse § 60 lg 4 eluruumist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata. Kostja seletas kohtuistungil, et tal ei ole tõendeid selle kohta, et tegu oli tööandja eluruumiga.
2.Hageja esitatud eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühine. Ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole selgitanud, millisel alusel ja kuidas on arvestatud üüritasu ja tasu kõrvalkulude eest. Kostjal ei ole hagejaga kokkuleppeid üüri suuruse ja maksmise korra või kõrvalkulude ja viiviste kohta. Hageja on esitanud üüriarveid Kadrajevile, kes ei ole olnud selle eluruumi üürnik. Alates 2004. a juulist ei ole ka Kadrajev üüriarveid saanud. Kuni selle ajani sai arveid administraatori käest, aga alates 2004. a juulist administraatoril arveid ei olnud.
3.Viivise nõue on alusetu. Arve tasumisega saab viivitada juhul, kui arve on esitatud ja maksetähtaeg saabunud. Hageja ei ole kostjale arveid esitanud ning kostja ei pea viiviseid tasuma.
4.Kostja ei ole saanud hageja ülesütlemisavaldust ega ole saanud seda vaidlustada. Hageja esitatud kviitungid ei tõenda, et hageja ülesütlemisavalduse kostjale saatis.

Kostja esitas 16.03.2006 täiendava vastuse, mille kohaselt:

1.Poolte vahel puudus kirjalik üürileping ning hageja esitas kostjale arveid üürisummaga 175 krooni kuus. 2004.a juunis sai kostja üürilepingu projekti, kus oli üüri suuruseks märgitud 1500 krooni kuus, millega kostja ei nõustunud. Üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üürileping öeldi üles kostja mittenõustumisel üüri tõstmisega.
2.Hageja lõpetas 2004. a juulis kostjale üüriarvete esitamise, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole täitnud oma kohutusi kommunaalteenustega varustamisel ja tal ei ole õigust viiviseid nõuda.
3.Kostja taotleb üürilepingu pikendamist. Üürilepingu lõpetamisel oleks kostjale ja tema perekonnale rasked tagajärjed. Kostja on vähe kindlustatud, tema netopalk on 4500 krooni kuus ja tema ülalpidamisel on 13-aastane poeg. Kostjal puuduvad võimalused teise üürilepingu sõlmimiseks. Kostja poeg on haige ja kostja ei tea, palju tal on lisakulutusi seoses lapse haigusega. Kostja võttis kohtus omaks, et on tasunud üüri hilinemisega ning oli nõus tasuma viiviseid. Kostja tasus kohtumenetluse kestel ära hageja nõutud põhivõla. Kostja esitas enda väidete tõendamiseks isikukaardi (tl 37-39), kinnituse elamispinna võimaldamise kohta (tl 40-41), tööraamatu koopia (tl 42-43), tõendi (tl 44), passi koopia (tl 45-46), maksekorraldused (tl 47-66), väljavõtte haigusloost (tl 103), töötasu tõendi (tl 104).

HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA TÄIENDAVA VASTUSE OSAS

Hageja leidis, et kostja täiendav vastus on alusetu. Hageja esitas järgmised seisukohad:

1.kostja on loobunud viitamast tööandja eluruumile. Hoone kuuulus Eesti Fosforiidile, kuid korterid ei ole tööandja eluruumidena arvele võetud;
2.üürilepingu ülesütlemine on korraline. Kuna tegemist on tähtajatu lepinguga, ei ole hagejal vaja lepingu lõpetamiseks aluseid;
3.kostja ei ole tõendanud oma rasket majanduslikku olukorda. Hageja ei ole ainuke perekonna ülalpidaja. Kostja oleks pidanud lepingu pikendamise taotluse esitama 2006. a jaanuaris ning selles osas tuleb kohaldada hagi aegumist. Hageja viitas VÕS §-le 329 lg 2;
3.kostja ei ole viidanud esialgses vastuses hagile hea usu põhimõttele.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutab suulise üürilepingu alusel hagejale kuuluvat eluruumi asukohaga xxxx. Kostja on viidanud asjaolule, et ta kasutab vaidlusalust eluruumi tööandja eluruumina, kuid ei ole seda tõendanud. Kostja seletas, et tal ei ole tõendeid selle kohta, et vaidlusalune eluruum oleks tööandja eluruumina arvele võetud. Kohus leiab, et kuigi kostja esitatud tõenditest (isikukaart ja kinnitus elamispinna võimaldamise kohta tl 37-41) nähtuvalt sai ta nimetatud eluruumi Eesti Fosforiidis töötades, ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks tööandja eluruumiga ning sellele peaks laienema elamuseaduse tööandja eluruumi kasutamist reguleerivad sätted. Kostja kasutab eluruumi hagejaga sõlmitud suulise üürilepingu alusel tavalise eluruumina. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Poolte vahel sõlmitud suulise üürilepingu suhtes tuleb kohaldada kehtivat võlaõigusseadust. Kuna kostja tasus kohtumenetluse kestel hagejale üüri- ja kommunaalteenuste võla, jäi hageja lõplikuks nõudeks viivised 1182.84 krooni. Hageja palus kohustada kostjat ja kõiki temaga koos elavaid isikuid tagastama hagejale eluruum aadressil Xxxs 3 kuu jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist. Eluruumi tähtajaks tagastamata jätmisel palus hageja tõsta kostja koos temaga elavate isikutega eluruumist välja.

1.Viivised Kostja ei vaielnud kohtus viiviste väljamõistmise nõudele ega viiviste summale vastu. Kostja võttis omaks, et ta on üüri tasumisega hilinenud ja oli nõus tasuma viiviseid. Seega on kostja hagi viiviste väljamõistmise osas TsMS § 440 kohaselt õigeks võtnud, õigeksvõtt on protokollitud ning kostja ei ole esitanud taotlust protokolli parandamiseks. Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 1182.84 krooni. Kuna kostja on põhivõla tasunud ja hagi viiviste osas õigeks võtnud, jätab kohus analüüsimata poolte esitatud maksekorraldused ja võlgnevuse arvestuse.
2.Eluruumi tagastamine Eluruumi tagastamise nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas poolte vahel suuliselt sõlmitud üürileping on lõppenud. Samuti peab lahendama kostja esitatud lepingu pikendamise avalduse. 2.1 Lepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja soovis esitada kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ja saatis selle kostjale tähitud kirjaga. Hageja esindaja seletustest nähtub, et ülesütlemisavaldus tagastati postiasutusest hoiutähtaja möödumisel. Seega kostja avaldust kätte ei saanud. Kostja väitel ei ole ta ülesütlemisavaldust kätte saanud. Hageja avaldus oli lisatud hagimaterjalidele, mille kostja sai kätte 7.12.2005 (tl 32). Tulenevalt VÕS § 329 lg 1 peab üürnik eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule, kui lepingu lõpetamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ebaõige ja seadusest mittetulenev on hageja seisukoht, et üürilepingu korralist ülesütlemist ei saa kostja vaidlustada. VÕS § 329 ei piira lepingu ülesütlemise vaidlustamist ning ei sätesta, et vaide saab esitada ainult tähtajaliste lepingute puhul või lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Kuna võlaõigusseaduses üürilepingut reguleerivad sätted kaitsevad üürniku, peab vastava erandi puudumisel olema kostjal õigus vaidlustada ka tähtajatu lepingu korralist ülesütlemist. Kostja peab sel juhul tõendama, et leping öeldi üles vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal oli võimalik oma vastuväited esitada hageja algatatud kohtumenetluses. Kostja esitas kohtule 28.12.2005 vastuse, milles leidis, et üürilepingu ülesütlemise avaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole selgitanud üüri ja viiviste arvestamise aluseid. Kohus andis kostjale tähtaja oma vastuväidete täpsustamiseks. 16.03.2006 vastuse täienduses (tl 9697) leidis kostja, et üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üürileping öeldi üles kostja mittenõustumisel üüri tõstmisega Kohus leiab, et nimetatud vastulause on VÕS § 329 lg 1 kohane vaidlustus, mis on esitatud tähtaegselt. Samas ei sätesta VÕS § 327, et üüri ja viiviste nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei nähtu hageja ülesütlemisavaldusest, et leping öeldi üles üüri maksmisega viivitamise tõttu VÕS § 316 alusel. Hageja leidis õigesti, et tähtajatu lepingu puhul on ta õigus leping korraliselt üles öelda VÕS § 311 alusel ilma täiendavaid motiive lisamata. VÕS § 327 lg 1 p 2 kohaselt on üürileandja poolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et üürileandja soovis muuta üürilepingut üürniku kahjuks ja üürnik sellega ei nõustunud. Kostja viitas, et ülesütlemine on hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja soovis kostjaga sõlmida üürilepingut üüriga 1500 krooni kuus. Hetkel maksab kostja hagejale üüri 175 krooni kuus. Kohus leiab, et arvestada tuleb asjaolu,

et poolte vahel ei olnud üldse sõlmitud kirjalikku lepingut ning seega on hageja poolne lepingu sõlmimise soovimine mõistlik. Pooled seletavad, et hageja saatis kostjale tähitud kirjaga üürilepingu projekti (tl 7-9), kuid kostja ei kirjutanud sellele alla. Kostja ei ole näidanud, et ta oleks soovinud hagejaga uue üüri hinna suhtes läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Kostja ei näidanud, et ta oleks üldse kuidagi reageerinud lepingu sõlmimise ettepanekule. Seega ei saa kohus asuda ka seisukohale, et üürilepingu lõpetamine on tulenevalt VÕS § 327 lg 1 p 2 vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud sätte rakendamine eeldab ka kostja poolt hagejaga suhtlemist, mingite ettepanekute tegemist. Seega tuleb asuda seisukohale, et lepingu ülesütlemine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Pooltevaheline üürileping on korraliselt üles öeldud. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte koos hagimaterjalidega 7.12.2005. Tulenevalt VÕS § 312 lg 1 tuleb üürilepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 3 kuud. Seega lõppes poolte vahel sõlmitud leping 07.03.2006. 2.2 Lepingu pikendamise taotlus Kostja esitas 16.03.2006 taotluse üürilepingu pikendamiseks VÕS § 326 lg 2 alusel, kuna üürilepingu lõpetamisel oleks kostjale ja tema perekonnale rasked tagajärjed. Hageja leiab, et nimetatud taotluse osas tuleb kohaldada aegumist. Kohus asub seisukohale, et kostja esitatud taotlus ei ole esitatud tähtaegselt. Eluruumi üürilepingu pikendamise taotlus on iseseisev taotlus, mis tuleb esitada VÕS § 329 lg 1 kohaselt 30 päeva jooksul. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 07.12.2005, kuid esitas nimetatud taotluse alles 16.03.2006, s.t seaduses sätestatud tähtaega järgimata. Kohus kohaldab TsÜS § 143 alusel kostja taotluse suhtes aegumist. VÕS § 334 lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kohus luges eeltoodu alusel pooltevahelise üürisuhte lõppenuks, on kostjal kohustus eluruum hagejale tagastada. Hageja esindaja oli kohtuistungil nõus, et kostja tagastab eluruumi 3 kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 06.12.2005. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 480 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulud 4720 krooni.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-7343/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja