2-02-385/6 - Muud - Muud hagiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

12.mail 2003. a. muutis hageja oma nõuet, paludes tunnistada kehtetuks 21. veebruari 2000. a. tehingu korteriosaku xxx müügiks. Hageja leidis, et korteriosaku ostu-müügitehing oli näiline ja teeseldud, kuna see toimus kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi ning eesmärgiga katta laenulepingut. Kostja on hagejat petnud ja kokkulepet rikkunud, müües korteriosaku edasi kolmandale isikule. Tuginedes tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS §-dele 67 – 70 ja § 112 leidis hageja, et tehing oli kehtetu algusest peale ja seega peavad pooled saadu tagastama. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 21. veebruaril 2000. a. elamuühistu M. osa ostu-müügileping. Kostja andis 22. veebruaril 2000. a. hagejale vastavalt ostu-müügilepingule üle 50.000 krooni ning maksis hageja võlgnevuse EÜ M. ees summas 14.805,05 krooni, mis oli ostu-müügilepingu üheks tingimuseks. Samal päeval sõlmiti poolte vahel Tallinnas, xxx asuva eluruumi üürileping. Selle lepingu kohaselt oli hagejal õigus kasutada eluruumi kuni 21. jaanuarini 2001. a. ja kohustus tasuda eluruumi kasutamise eest kuutasu 2.500 krooni. Üürilepingu lõppemisel hageja keeldus korterit vabastamast ja lubas kostjale, et ostab ühe kuu jooksul üürilepingu lõppemisest kostjalt osamaksu tagasi. Tegelikult hageja oma lubadust ei täitnud ning hoidus kokkusaamisest kostjaga. 2002. a. veebruaris sai kostja teada kommunaalmaksete võlgnevusest vaidlusaluse korteri eest ning otsustas EÜ M. osa müüa edasi A.E.ile. Hageja poolt esitatud maksedokumentide koopiad on tõenduseks selle kohta, et hageja teostas makseid vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingule, mitte vastavalt väidetavale laenulepingule. Kolmandate isikute seisukohad Korteriühistu M. väitel kuulus xxx asuv korter tolleaegsele elamuühistule M.; hagejale kuulus osamaks, mille ta kehtestatud korras võõrandas kostjale. Kõik dokumendid on seaduslikult vormistatud. Kolmas isik A.E. toetas kostja seisukohti. Peale korteriosaku ostu pidas ta läbirääkimisi hagejaga, kes kasutas korterit seadusliku aluseta ja hageja nõustus korteri

Linnakohus leidis õigesti, et kuna vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 273 kohaselt pidi laenuleping summaga üle viie krooni olema sõlmitud kirjalikus vormis, siis ei saanud hageja laenulepingu olemasolu tunnistaja ütlustega tõendada. Seega ei saanud linnakohus ka tunnistaja L.T.i ütluste põhjal teha järeldust laenulepingu olemasolu kohta. Ühtegi kirjalikku tõendit, millest pooltevahelise laenulepingu sõlmimine nähtuks, ei ole kohtule esitatud. Ajavahemiku kohta 26. veebruarist 2000. a. kuni 8. novembrini 2001. a. esitatud maksekorraldused (tl. 14 – 17), mille kohaselt on hageja teinud rahaülekandeid kostjale ja millele hageja on apellatsioonkaebuses viidanud, ei võimalda teha järeldust poolte vahel laenulepingu olemasolu kohta, kuna nendes olevate selgituste kohaselt on ülekanded tehtud pooltevahelise üürilepingu täitmiseks. Viidet laenulepingule ega ka laenu intressidele nendes dokumentides ei ole. Maksekorraldused on kooskõlas üürilepinguga, mille pooled sõlmisid 22. veebruaril 2000. a. ja mis samuti on kohtule esitatud (tl. 11). Vaidlusaluse tehingu tegemise ajal ei olnud elamuühistu osamaksu müügilepingule kehtestatud vorminõudeid, seega võidi müügileping sõlmida ka suulises vormis. Lisaks sellele ei ole aga õige apellandi väide, nagu ei oleks osamaksu müügi kohta kirjalikke tõendeid. Nii nähtub osamaksu müük EÜ M. juhatuse koosoleku protokollist, millega hageja seoses osamaksu üleandmisega ühistu liikmete hulgast välja arvati ja kostja liikmeksvõtmine otsustati (tl. 9) ja mida hageja ei ole vaidlustanud. Tehingu tegemise ajal kehtinud ES § 21 lg. 2 kohaselt oli liikme poolt osamaksu võõrandamise tulemuseks tema õiguste ja kohustuste üleminek osamaksu omandajale, kusjuures see toimus omandaja ühistu liikmeks võtmise kohta otsuse tegemise päevast. Kaudselt nähtub müügilepingu sõlmimine ja osamaksule omandi üleandmine ka poolte vahel sõlmitud üürilepingust (tl. 11), mille sõlmimine oleks arusaamatu, kui hageja õiguslik seisund osamaksu suhtes ei oleks muutunud. Pealegi ei ole ka apellant ise kogu menetluse vältel väitnud, nagu ei oleks osamaksu müügilepingut sõlmitud; apellant on vaid kinnitanud, et müügilepingu sõlmimisel lepiti kokku tema osamaksu tagasiostu õiguses, sellest õigusest on aga põhjust kõnelda, kui hageja osamaksu võõrandas. Ka tehingu teeseldusest on põhjust rääkida üksnes siis, kui tehing sõlmiti. Oma väidet müügilepingu teeseldusest ei ole hageja tõendanud. Kolleegium leiab, et eespooltoodust tulenevalt ei ole hageja olnud oma väidetes järjekindel ning on esitanud asja kohta vastuolulisi väiteid. Tõendeid selle kohta, nagu oleks osamaksu müügileping olnud sõlmitud tagasiostuõigusega, ei ole hageja esitanud. Ainuüksi L.T.i ebakonkreetsetest ütlustest, et tema sai kostjalt korteri remondiks laenu ja et tema sai aru, et hageja sõlmis kostjaga pandilepingu (tl. 137), niisuguseks järelduseks ei piisa. Kostja kinnitas apellatsioonikohtu istungil, et pooltevahelise müügilepingu sõlmimise juures tunnistaja ei osalenud, hageja aga ei lükanud seda väidet ümber ning ka tunnistaja L.T. ei ole ütlusi andes väitnud, nagu oleks ta pooltevahelise müügilepingu sõlmimise juures viibinud. Tunnistaja teadmine pooltevahelisest suhtest oli ebamäärane. Mingeid muid tõendeid ei ole aga hageja tagasiostuõiguse kokkuleppe kohta esitanud. Samas leiab kolleegium, et isegi kui hageja oleks tõendanud oma väidet selle kohta, et osamaksu müügileping sisaldas kokkulepet tagasiostuõiguse kohta, ei annaks see alust pidada müügilepingut teeselduks ja sellest tulenevalt tühiseks, küll annaks see müüjale aluse müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete esitamiseks. Tallinna Linnakohus on kohtuotsuse sissejuhatuses märkinud ebaõigesti hageja isikukoodi. V.N. isikukood vastavalt kohtuistungil esitatud ID-kaardile on ****, kood tuleb otsuses parandada. Apellatsioonimenetluse kohtukuluna taotleb vastustaja apellandilt 3931, 76 krooni õigusabikulu väljamõistmist. Kolleegium leiab, et taotlus on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 ja kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 61 lg. 1 punktiga 2 ning tuleb rahuldada. Reet Allikvere