Muud › Muud hagiasjad

2-05-3542 asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt müüb hageja vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldusele nr 105 Paldiski linnas soojusenergiat. Soojusenergia müügi tariifi kehtestas kuni 01.10.2000 Paldiski Linnvalitsus. Alates 01.10.2000 kuni 01.11.2001 kooskõlastas müügi tariifi Energiaturu Inspektsioon ja alates 01.11.2001 kinnitas müügi tariifi Soojusenergia OÜ. Kuna enne korteriühistute moodustamist ei olnud võimalik iga korteriomanikuga eraldi soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmida, on soojusenergia tarnimine toimunud ilma lepingulise aluseta, sh ka kostjale. Kostjale soojusenergia tarnimise kulude näol on tegemist kostja korterile tehtud kulutustega. Need kulutused on kasulikud ja vajalikud, kuna hoiavad korteri soojana ning võimaldavad seda sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja on kostjale soojusenergiat tarninud ajavahemikul 01.11.1998 kuni 01.02.2003. Selle perioodi eest on kostjale väljastatud arvetest tasumata 1 314.25 krooni. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja kostjalt alusetu rikastumise läbi omandatud summa 1 314.25 krooni hüvitamist. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 03.02.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 kohaselt kätte antud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 13.02.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul kuni õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja oma vastuväidete esitamiseks, kuid kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitada vara alusetu säästmisena tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Säästetud kulutused tuleb kostjal hagejale TsK § 477 lg 1 ja 3 järgi hüvitada. Alates 01.07.2002 pooltevahelistele suhetele kohaldatava võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

2-05-3542 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja tarnis ajavahemikul 01.11.1998 kuni 01.02.2003 kostjale kuulunud korterile Sadama 15-9, Paldiski õigusliku aluseta soojusenergiat, mis oli kostja jaoks vajalik ja kasulik kulutus. Need kulutused on kasulikud ja vajalikud, kuna hoiavad korteri soojana ning võimaldavad seda sihtotstarbeliselt kasutada. Esitatud arvetest on tasumata 1 314.25 krooni. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 105 krooni riigilõiv hageja kasuks ning 18.10 krooni postikulud riigituludesse.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.