Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
13. märts 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-107618
Tsiviilasi
Tvinex OÜ hagi OÜ Nordenlain vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nordenlain määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: OÜ Nordenlain (registrikood: 12213592); esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe Vastustaja: Tvinex OÜ (registrikood: 12242872); esindaja Aleksandra Bolshakova
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Nordenlain määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OÜ Nordenlain kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 360 lg 2).
ASJAOLUD
1.Tvinex OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Nordenlain vastu võla 4473,52 eurot ja viiviste väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas hageja taotlused hagi tagamiseks osaliselt 21. oktoobri 2016 määrusega ja täiendavalt 3. novembri 2016 määrusega.
2.OÜ Nordenlain (kostja) esitas 28.11.2016 vastuse hagiavaldusele ning taotluse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks ja hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Taotluse kohaselt oli hagi ebaõigesti Tartu Maakohtu menetlusse võetud ning käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb TsMS
§ 428 lg 2 alusel lõpetada. Poolte kokkuleppe kohaselt allub vaidlus Leedu Vabariigi Kretinga kohtule.
3.Hageja esitas 06.12.2016 kohtule taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud vastuväite selle kohta, et pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vaidluse lahendamiseks Leedu kohtus. Hageja on seisukohal, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine ning tsiviilasja menetlus tuleks peatada, kuni on selgunud, kas Leedu kohus on pädev antud vaidluse lahendamiseks või mitte. Hageja esitas maakohtule ka tõendi selle kohta, et hageja on 19.12.2016. a pöördunud Leedu kohtu poole sama hagiga sama kostja vastu.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus peatas 22. detsembri 2016 määrusega menetluse, kuni Leedu kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Kohus leidis, et asjas kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades [Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus]. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 p 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse kokkulepete kehtivust hinnata selle riigi õiguse järgi, kus asub kohus, mille alluvuses kokku lepiti. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale tellimused (nt hagi lisa 5). Kostja on osundanud, et tellimuses on toodud kohtualluvuse kokkulepe, mille järgi tuleb vaidlus lahendada Leedu kohtus. Hageja on tellimuse täitnud, s.t kostja pakutud tingimustega nõus olnud. Seega on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mille kehtivust tuleb hinnata Leedu õiguse järgi. Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et hageja on pärast käesoleva hagi esitamist pöördunud sama hagiga kostja vastu Leedu kohtu poole. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse preambuli p 22 näeb ette, et kohus, kuhu esimesena pöörduti, peaks olema kohustatud peatama menetluse kohe, kui on pöördutud määratud kohtu poole, senikauaks kui viimati mainitud kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Tulenevalt eeltoodust tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi peatada asja menetlus Eesti kohtus, kuni Leedu kohus on lahendanud kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse küsimuse. Maakohus leidis, et hagiavalduse lahendamise kohtualluvuse vaidluse tõttu tuleb asjas menetlus peatada ka TsMS § 356 lg 1 alusel kuni vastuse saamiseni Leedu kohtust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja OÜ Nordenlain esitas 11.01.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus tühistada täies ulatuses, lõpetada tsiviilasjas menetlus ning tühistada hagi tagamine (Tartu Maakohtu määrused 21.10.2016 ja 03.11.2016). Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni Leedu kohus on lahendanud kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse küsimuse ning kohustada Tvinex OÜ-d esitama kohtule tõendid selle kohta, et (i) Tvinex OÜ on samadel asjaoludel ja samadel alustel esitanud 19.12.2016 Leedu kohtusse hagi OÜ Nordenlain vastu ning, (ii) Leedu kohtule on antud piisav ja adekvaatne teave ning kõik asjassepuutuvad dokumendi otsustamaks küsimuse üle, kas asi allub erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt Leedu kohtule. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud palub määruskaebuse esitaja jätta Tvinex OÜ kanda.
Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes enne määruse tegemist tagamata võimaluse kostjal esitada oma seisukohad ja vastuväited hageja 06.12.2016 ja 19.12.2016 menetlusdokumentide ning 19.12.2016 menetlusdokumendi lisa nr 1 kohta. Määruskaebuse esitaja osundab ka sellele, et tuginedes tõendile, mille hageja esitas maakohtule oma 19.12.2016 menetlusdokumendi lisana nr 1, ei oleks OÜ Nordenlain hinnangul maakohus tegelikult saanud teha määrust menetluse peatamiseks. Lisast 1 ei nähtu, kas Tvinex OÜ on esitanud OÜ Nordenlain vastu Leedu kohtusse samadel alustel ja samas nõudes hagi nagu see on praegusel hetkel Tartu Maakohtu menetluses. Hageja ei ole suutnud usaldusväärselt tõendada Leedu kohtusse hagi esitamist. Maakohtu 22. detsembri 2016 määrus on sisuliselt põhjendamata ja kohati vastuoluline. Määruse resolutsiooni punkt 1 ja määruse punkt 8 ei ole sisuliselt kooskõlas. Määruse punktist 8 tuleneb selgelt maakohtu tahe peatada käesolevas asjas menetlus, kuni on selge, kas antud vaidlus allub Leedu kohtule. Määruse resolutsiooni punktis 1 on maakohus aga määranud peatada menetlus, kuni Leedu kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Tegemist on kahe täiesti erineva lahendusega. Kui Leedu kohus on otsustanud, et ta on pädev asuma lahendama Tvinex OÜ ja OÜ Nordenlain vahelist vaidlust, tuleb menetlus Eesti kohus lõpetada. Määruse resolutsiooni punkti 1 kohaselt ei saaks menetlust Eesti kohtus lõpetada, kuivõrd kohtumenetlus käesolevas asjas on peatatud kuni Leedu kohus teatab, et tal puudub pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Kui Leedu kohtust sellist teadet ei saabu, siis jääkski menetlus käesolevas tsiviilasjas peatatuks määramata ajaks. Maakohus on määruse tegemisel jätnud täiesti tähelepanuta ja reguleerimata, millisel viisil saavad kohus ja menetlusosalised Leedu kohtust edaspidi informatsiooni selle kohta, kas Leedu kohus peab end pädevaks vaidlust lahendama. Määruse resolutsioon on ebaõige ja vastuolus määruse sisuga, mistõttu määrus tuleks selles osas igal juhul tühistada. Maakohus on määruse tegemisel väljunud hageja poolt taotletu piiridest, eirates sellega TsMS § 5 lg-s 1 sätestatut. Hageja esitas 06.12.2016 kohtule nimelt taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni Leedu kohtult määruse või vastuse (kohtualluvuse osas) saamiseni. Seega on hageja menetluse peatamist taotledes lähtunud ise selgelt eeldusest/võimalusest, et Leedu kohus võib antud juhul asuda Tvinex OÜ hagi menetlema, tehes selle kohta hagi menetlusse võtmise määruse, mitte aga keelduda vaidlust lahendamast. Maakohus on antud juhul hageja taotlust menetluse peatamiseks omavoliliselt kitsendanud, määrates kaevatavas määruses, et menetlus käesolevas tsiviilasjas peatatakse kuni Leedu kohus on teatanud, et ta ei ole pädev antud vaidlust lahendama. Sellega on maakohus määruse tegemisel oluliselt rikkunud võistleva kohtumenetluse põhimõtet. Maakohus on määruse tegemisel ebaõigesti kohaldanud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust, leides põhjendamatult, et preambuli punkt 22 alusel tuleb käesolevas kohtuasjas menetlus peatada. Viidatud määruse preambuli punkt 22 selgitab, et kuritarvituste eest tuleb kaitsta hoopis seda isikut, kelle vastu võidakse pahatahtlikult mitmes liikmesriigis paralleelselt kohtusse hagi esitada. Kõnealuse punkti 22 sõnastusest ilmneb selgelt selline mõte ja eesmärk. Antud juhul ei saa maakohus jätta käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetamata tuginedes pelgalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse preambuli punktile 22.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Tvinex OÜ (vastustaja) palus jätta määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud OÜ Nordenlain kanda. Seisukoha kohaselt kohaldas maakohus õigesti ja põhjendatult Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse punkti 22. Maakohus kaitseski oma määrusega määruskaebuse esitajat tema suhtes
võimaliku kuritarvituse eest, kuna tema vastu mitmes liikmesriigis paralleelselt olid esitatud kaks hagi. Kohtumääruse resolutsiooni sõnastus tuleneb samuti Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse preambuli punktist 22. Kohus ei ole seega väljunud vastustaja taotletu piiridest kohtumääruse tegemisel. Vastustaja leiab, et maakohus tegi 22.12.2016 määrusega menetluse peatamise omal algatusel, mitte vastustaja taotlusel. Kuna menetluse peatamine oli maakohtu seadusest tulenev kohustus, ei olnud maakohus kohustatud küsima poolte seisukohti ja vastuväiteid. Vastustaja esitas Leedu kohtu 27.12.2016. a määruse hagis puuduste kõrvaldamiseks ehk Eesti Vabariigi kohtust tõendite esitamiseks selle kohta, et Eestis käib sama kohtumenetlus poolte vahel (lisa 1).
5.7. märtsil 2017. a saabus ringkonnakohtule Leedu Vabariigi Kretinga rajooni kohtu 14. veebruari 2017. a kohtulahend koos tõlkega. Nimetatud lahendi kohaselt keeldus Leedu Vabariigi Kretinga rajooni kohus menetlemast Tvinex OÜ hagi Nordenlain OÜ vastu, kuna asja lahendamine ei ole Leedu kohtu pädevuses. Kohus põhjendas, et käesolevas tsiviilasjas puudub rahvusvaheline element (mõlemad pooled asuvad Eesti Vabariigi territooriumil). Kohus keeldus hagi menetlemisest Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 137. artikli 2. osa 2. punkti alusel. Leedu kohus märkis, et praegusel juhul ei oma tähtsust see, et pooled leppisid kokku vaidluste lahendamises Leedu Vabariigis, vaid lähtuda tuleb sellest, et vaidlus tekkis isikute vahel, milles kummalgi puudub rahvusvaheline element. Seetõttu ei ole Leedu kohtu hinnangul Brüssel I määrus (uus redaktsioon) kohaldatav ning vaidlus tuleb lahendada poolte elukoha (asukoha) kohtus. Kohus märkis lisaks, et vaidluse lahendamisega ei tegeleta Kretinga rajooni kohtus ka ökonoomsuse printsiibist tulenevatel põhjustel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on tuginenud sellele, et pooled olid sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, mille kohaselt nendevahelise lepingu täitmisega seotud vaidlused lahendatakse Leedu Vabariigi Kretinga kohtus. Kokkulepped sisalduvad kostja poolt hagejale esitatud tellimuste (I kd tl 96, 98, 100, 102, 104, 106) punktis 7 (ringkonnakohus märgib, et samasisulise kokkuleppe olemasolu ei ole tuvastatav leedukeelsetel dokumentidel tl 108 ja 110). Ainuüksi kohtualluvuse kokkulepe ei muuda ringkonnakohtu arvates vaidlust piiriülese toimega tsiviilvaidluseks, vaid n-ö rahvusvaheline element peaks tulenema vaidluse enda sisust. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus kuulub kohaldamisele üksnes piiriülestes vaidluses ning seda ei saa rakendada riigisisestes vaidlustes, millel puudub piiriülene iseloom (vt Maarja Torga, Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus: kas põhjalik muutus Eesti rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses? Juridica IV/2014, lk 304, 305). Leedu Kretinga rajooni kohus asus oma
14.veebruari 2017. a lahendis seisukohale, et praegusel juhul puudub pooltevahelisel vaidlusel piiriülene iseloom.
6.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 25 lg 1 sätestab, et kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kas: a) kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega; b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või c) rahvusvahelise
kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad. Käesoleva vaidluse pooled on vastavalt eeltoodule (I kd tl 96-106) sõlminud kirjaliku kohtualluvuse kokkuleppe Leedu (Kretinga) kohtu kasuks.
7.Ringkonnakohus märgib, et nii pooled kui ka maakohus on ekslikult leidnud, et kohaldamisele tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse preambuli punkt 22. Kuna Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruses on olemas lis pendens’i reeglid juhuks, kui kohtumenetlus algatatakse kohtus, mille kasuks on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, siis puudub vajadus kohaldada menetluse peatamise alusena preambulit. See ei ole aga toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist maakohtu poolt. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 31 lg 2 sätestab, et ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, kui pöördutakse liikmesriigi kohtusse, kellele on artiklis 25 osutatud kokkuleppega antud erandlik pädevus, peatavad kõik ülejäänud liikmesriikide kohtud menetluse seni, kuni kohus, kuhu pöörduti kokkuleppe alusel, teatab, et tal puudub pädevus kokkuleppe kohaselt. Kuna pooltevahelisest õigussuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks oli poolte kokkuleppe kohaselt pädev Leedu (Kretinga) kohus, siis vastavalt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 31 lõikele 2 oli maakohtul kohustus peatada menetlus seniks, kuni kohus, kuhu pöörduti kokkuleppe alusel, teatab, et tal puudub pädevus kokkuleppe kohaselt. Selliselt on Tartu Maakohus oma 22.12.2016 määruse resolutsiooni punkti 1 ka sõnastanud. Määruskaebuses esitatud väited maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 ja määruse põhjendava osa punkti 8 vaheliste vastuolude kohta on otsitud.
8.Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja (kostja) väited seoses sellega, kas hageja täitis nõuetekohaselt maakohtu 09.12.2016. a kohtunõude. Olukorras, kus kostja ise tugines sellele, et poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt vaidlus tuleks lahendada Leedu Vabariigi kohtus, tuli maakohtul asuda kohtualluvusega seotud asjaolusid välja selgitama. Kuna menetluse peatamisel Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 31 lg 2 järgi oli tegemist õigusnormi kohaldamisega, ei oma tähtsust, kas menetluse peatamiseks esitas taotluse ka hageja. Kohtul oli õigus menetlus peatada ka poolte taotlusest sõltumata. Samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et enne määruse tegemist ei küsinud maakohus kostja seisukohti hageja esitatud menetlusdokumentide kohta. Menetluse peatamine ei mõjuta poolte tsiviilprotsessiõigusi püsivalt, vaid tegemist on üksnes ajutise abinõuga, mille eesmärk on välja selgitada asja lahendamiseks pädev kohus. Menetluse peatamine teenib käesolevas asjas seega ka menetlusökonoomia eesmärke. Peamiseks eesmärgiks on vältida paralleelsete menetlustoimingute tegemist ning sellega kaasnevaid kulusid erinevate riikide kohtutes.
9.Vastustaja poolt 20.01.2017 esitatud Leedu kohtu 27.12.2016 määrusest hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleneb, et Leedu kohtusse on esitatud hagi samal alusel ja samade poolte vahel, mis on esitatud Tartu Maakohtule. Samuti nähtub Leedu Vabariigi Kretinga kohtu 14.02.2017. a lahendist, et hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse 4196,16 eurot ja viivise 311,65 eurot ning sellele lisanduva jooksva viivise. Millegagi ei ole põhistatud, et tegemist võiks olla mingitel muudel asjaoludel või alustel esitatud hagiga sama hageja poolt sama kostja vastu. Kumbki pooltest ei ole väitnud, et nende vahel oleks veel muid lahendamata tsiviilvaidlusi. Põhjendamata ja otsitud on ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, nagu jääksid menetlusosaliste (määruskaebuse esitaja) õigused kaitseta juhul, kui Leedu kohus jätab teatamata, et tal puudub asja lahendamiseks pädevus erandliku kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt. Juhul, kui
Leedu kohus oleks asunud tsiviilasja lahendama, siis oleks kohaldunud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) artikkel 31 lg 3 ning sellisel juhul oleks Tartu Maakohtul tekkinud alus jätta tsiviilasi läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohtu määruse tegemise aja seisuga on Leedu Vabariigi Kretinga kohus oma
14.veebruari 2017. a lahendis asunud seisukohale, et tsiviilasja lahendamine ei ole Leedu kohtu pädevuses ja asi tuleks lahendada Eesti kohtus. Kohtulahendis märgitu kohaselt oli hagejal õigus lahendi peale edasi kaevata 7 päeva jooksul. Hageja esitas lahendi 7. märtsil 2017. a ringkonnakohtule. Võimalik on järeldada, et hageja ei kaevanud Leedu Kretinga kohtu lahendi peale edasi ning kohtulahend on seega jõustunud. Seega on Tartu Maakohtul võimalik võtta seisukoht, kas tsiviilasjas nr 2-16-107618 on menetluse peatamise alus ära langenud. Ringkonnakohus juhib poolte tähelepanu TsMS §-s 200 sätestatud kohustusele kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning hoiduda õiguste kuritarvitamisest, menetluse venitamisest ja kohtu eksitamisest.
11.TsMS § 360 lg 2 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebuse lahendamisega seotud kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.