Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

maksuhalduri nõuet rahuldama. Eeltoodust tulenevalt tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et XxxxOÜ on maksejõuetu ja võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, kohtusse ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing Xxxxpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. XxxxOÜ kohustus maksuhalduri ees on seisuga 09.12.2016. a kokku 75 035,35 eurot, millest põhivõlg on 49 739,28 eurot, intressinõue 276,36 eurot ning arvestuslik intress 25 296,07 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse summas tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 20.05.2015. a (tl 17). Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Võlgniku vara suhtes on alustatud täitemenetlus. Alates 04.12.2014. a ei ole õnnestunud rahuldada maksuhalduri nõuet võlgniku vara arvelt. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks maksukohustuslase registri väljavõtte, täitmisavalduse ja pankrotihoiatuse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on raha arvelduskontol 0,8 eurot ja sõidukid, mille väärtust ei ole ajutisel halduril võimalik täpselt hinnata, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole teada kõikide sõidukite asukoht ega seisukord. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 328 634,61 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2014. a lõpus, mil maksuhaldur pööras täitmisele maksuotsuse. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal, ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ja pankrotikuritegu (KarS § 3841võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja KarS § 385 - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses). Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on raskendatud maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise aja väljaselgitamine. Võlgnik ei ole pärast 2013. aastat registripidajale majandusaasta aruandeid esitanud. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liikmed jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku majandusaasta aruanded on alates 2013. a registripidajale esitamata. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 sätestatud süüteo tunnustele. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente, kuuluvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 1 296 eurot (sh käibemaks). Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 296 eurot ja tehtud kulutuste eest 46,68 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.