Tsiviilasi nr.2-05-20293
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-20293
Tsiviilasi
X AS hagi K.T. vastu regressnõudena liikluskahju ja kahjukäsitluskulude summas 7 746 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : Kairi Koppel /tl.18/ Kostja : K.T.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning LKS §48 lg.2 pp.2,4 ning TsMS §162, §173, §190, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi K.T. vastu täies ulatuses. Välja mõista K.T. liikluskahju summas kuus tuhat viissada (6 500) krooni ja kahjukäsitluskulud summas üks tuhat kakssada nelikümmend kuus (1 246) krooni; X AS kasuks.
Välja mõista K.T. menetluskuludena hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas viissada viiskümmend (550) krooni, riigituludesse (a/k 10220034796011, viitenumber 2900072699, AS SEB Eesti Ühispank; saaja : Rahandusministeerium). Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (27.03.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 17.07.2004.a. toimus Valga maakonnas X maja ees liiklusõnnetus, milles kostja poolt juhitud H.E.’ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf tagurdas otsa R.M.’ale kuuluvale sõiduautole Volkswagen Passat. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, kes juhtis sõidukit joobes olekus ega omanud vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja poolt juhitud sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Hageja hüvitas kannatanule liikluskahju (sõiduki taastusremondi maksumus jms.) summas 6 500 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 1 246 krooni. Hageja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 6 500 krooni ja kahjukäsitluskulud summas 1 246 krooni. Menetluse käik 17.11.2005.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 05.detsembriks 2005.a.. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.9,10,13,14/ on tõendatud, et hageja on kannatanule (R.M.) hüvitanud liikluskahju (sõiduki taastusremondi maksumus jm. kahju) summas 6 500 krooni ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 1 246 krooni /tl.16/. LKS §48 lg.2 pp.2,4 sätestavad kindlustusandja õiguse esitada regressnõue sõiduki omaniku või valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille valdaja juhtis sõidukit omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või juhtis sõidukit joobes olekus. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et kostjal puudus sõiduki juhtimisõigus ning ta juhtis sõidukit joobes olekus, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanule kahjude hüvitamisest (sõiduki taastusremondi kulude tasumine jm. kulud) ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 7 746 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, tuleb TsMS §190 lg.2 kohaselt riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. Hagi hinnaks on 7 746 krooni, millelt „Riigilõivuseaduse“ (RLS) (RT 76/04-526) §37 lg.1 lisa tabel 2 järgi arvutatava riigilõivu suuruseks on 550 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 550 krooni, riigituludesse. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 27.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.