Tsiviilasi nr.2-06-1040
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-1040
Tsiviilasi
X AS hagi E.K. vastu regressnõudena liikluskahju ja kahjukäsitluskulude summas 9 808.35 krooni ning viivise väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : Olavi-Jüri Luik /tl.5/ Kostja : E.K.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §94 ja §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi E.K. vastu täies ulatuses. Välja mõista E.K.’elt liikluskahju summas kaheksa tuhat viissada kakskümmend üheksa (8 529) krooni ja kahjukäsitluskulud summas üks tuhat kakssada seitsekümmend üheksa (1 279) krooni 35 senti ning viivis summas kaks (2) krooni 42 senti päevas alates 08.detsembrist 2005.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni, ning menetluskuludena riigilõiv summas seitsesada viiskümmend (750) krooni; X AS kasuks. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (27.03.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 18.10.2005.a. toimus Tallinnas X ja Y tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles A.R. poolt juhitud kostjale kuuluv sõiduauto BMW 520 sõitis tagant otsa K.A.’ele kuuluvale ja viimase poolt juhitud sõiduautole Ford Mondeo. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjale kuuluva sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, kuid kostjal polnud tasutud kindlustusmakse perioodi eest mil toimus liiklusõnnetus, käsitles kahjujuhtumit hageja. Kannatanule (K.A.) kuuluv sõiduk remonditi OÜ Z Mustamäe poolt ning hageja hüvitas viimasele sõiduki taastusremondi maksumuse summas 8 529 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 1 279.35 krooni. Hageja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 8 529 krooni, kahjukäsitluskulud summas 1 279.35 krooni ning viivis summas 2.42 krooni päevas alates 08.12.2005.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Menetluse käik 19.01.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.29-30/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.11,1214,15/ on tõendatud, et hageja on OÜ-le Z Mustamäe tasunud kannatanu (K.A.) sõiduki taastusremondi maksumuse summas 8 529 krooni /tl.11/ ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 1 279.35 krooni /tl.8/. LKS §48 lg.2 p.6 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, mil toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Asja materjalidega /tl.22/ on tõendatud, et kostjal oli tasumata kindlustusmakse perioodi eest, mil toimus kindlustusjuhtum, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanule kahjude hüvitamisest (sõiduki taastusremondi kulude tasumine) ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 9 808.35 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §113 lg.1 viitega §94 kohaselt loetakse viivise määraks seaduses sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, saades viivise suuruseks 2.42 krooni päevas ning kooskõlas VÕS §82 lg.7 sätestatuga määranud kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks kannatanule kahju hüvitamise daatumi – 08.12.2005.a.. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 2.42 krooni päevas alates 08.12.2005.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni /tl.25/ väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 750 krooni, hageja kasuks.
Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 27.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.