Muud › Muud hagiasjad

on P.N., hagejate vanaisa, kes suri 18.09.1999.a. Aiandusühistu Metsaonnid nimetuseks oli 1996.a. Romaška. Maatükki nr 34 Leesika tänaval (testamendis Sadovaja) aiandusühistus ei ole. Testamendi koostamise ja surma ajal oli P.N. aiandusühistu liige, kuid ei olnud maatükil olevate ehituste omanik. Ta võis omada üksnes osa ühistus, mille ta võis pärandada. Pärast vanaisa surma, siis kui hagejate isa veel elas, ei pretendeerinud M.N. maatükile nr 35 Leesika tänaval aiandusühistus Metsaonnid. Pärast O.N.e surma teatas M.N. aiandusühistu juhatusele oma õigusest maatükile nr 35, milles hagejad said teada aiandusühistu juhatuse liikmetelt. Hagejad leiavad, et P.N.e testament aiandusühistus Romaška Sadovaja tn 34 asuvate ajamaja ja ehitiste edasiandmiseks M.N.ele,samuti kostjale hoonete pärandamine, ning juhul, kui need saavad vallasjaks, on kehtetu. P.N. omas aiandusühistus sihtmakseid. Ehitised maatükil oli kooperatiivi varaja neid ei saanud P.N. pärandada. Kuni oma surmani ei esitanud P.N. avaldust ja ei vormisanud erastamist vastavalt EV aiandusühistute ja ainaduskooperatiivide vara erastamise seadusele.. hagejate isa O.N. kirjutas 19.02.2002.a. aiandusühistuga Metsaonnid akti nr 42 vara vastuvõtu ja üleandmisest erastamise subjektile. Hagejad leiavad, et testament AÜ Romaška Sadovaja 34 asuva vara suhtes oli välja antud P.N.e poolt 03.12.1996.a. seoses faktiliste asjaolude ebaõige esitamisega, set aiamajad, mille olid üles ehitanud kooperatiivi liikmed ning olid nende kasutusel, muud ehitised, hooned, sealhulgas istikud, muud materiaalsed väärtused, mis olid muretsetud ja paigaldatud kooperatiivi liikmete sihtmaksete arvel ja muude maksete arvel, on osamaksud kooperatiivi varaks seni, kuni kooperatiivi vara ei ole erastatud kooperatiivi liikme või muu erastamise subjekti poolt. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks P.N.e testament, mille on tõesanud notar T. B. 03. detsembril 1996.a. reg nr 14894 M.N.ele aiandusühistus Romaška Sadovaja tänaval 34 asuva aiamaja ja muude ehitiste üleandmise osas. Kohtukulud paluvad hagejad välja mõista kostjalt. 24.03.2005.a. on L.N. esitanud kohtule hagi M.N.e vastu testamendi kehtetuks tunnistamise nõudes. 03.12.1996.a. koostas P.N. notariaalselt tõestatud testamendi,m illega pärandas kostjale aiamaja ja teised hooned aiandusühistus Romaška Sadovaja 34. 18.09.1999.a. suri P.N.. 2004.a. aprillikuus esitas kostja notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks, Notar tunnistas hageja isikuks, kel on pärimisõigus P.N.e varale. 24.05.2004.a. esitas hageja notarile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. P.N.e testament kostjale aiamaja ja hoonete üleandmiseks aiandusühistus Romaška, sadovaja 34, aga ka sel juhul, kui pärandatud hooned ja ehitised muutuvad kinnisvararaks, on kehtetu. Pärandus – see on pärandaja vara. Pärandi koostamisel ega ka selle avamise hetkel ei olnud P.N. AÜ Romaška Sadovaja 34 asuvate hoonete omanik. Need ehitised olid aiandusühistu omandiks. Hageja palub tunnistada kehtetuks P.N.e testament, mille on tõesanud notar T. B. 03. detsembril 1996.a. reg nr 14894 M.N.ele aiandusühistus Romaška Sadovaja tänaval 34 asuva aiamaja ja muude ehitiste üleandmise osas. Kohtukulud paluvad hageja välja mõista kostjalt. Narva Linnakohus on 03. juunil 2005.a. liitnud ühte menetlusse L.N.e hagi M.N. vastu ja E.S. ja E.N. hagi M.N. vastu testamendi kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohtuistungil jäid hagejad oma nõude juurde. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses E. S. ja E. N. hagile hagi ei tunnista. Kostja vanaisa P.N., kes oli seaduslik aiandusühistu osaku omanik aianduskooperatiivis Romaška (praegu aiandusühistu Metsaonnid) Sadovaja tn (praegu Leesika), nr 34 (praegu 35), pärandas selle kostjale. P.N.e omandiõigus oli kinnitatud Narva linna rahvakohtu otsusega 05.06.1986.a. nr 2-35. Kostja pöördus notari poole avaldusega pärandi saamiseks ja vormistamiseks. Seega on kostjal seaduslikud õigused aiamaja, sauna ja istikute AÜ Metsaonnid Leesika tn 35 osas. Kohtukulud palub kostja jätta hagejate kanda. Vastuseks L.N.e hagile, kostja hagi ei tunnista. Osak aiandusühistus Metsaonnid oli kostjale üle antud üleandmis akti alusel 20.11.2001.a. Antud akt oli omandi erastamise alusek, mis oli

märgitud aktis. Kostja vanaisa P.N. oli Sadovaja 34 osaku omanik aianduskooperatiivis Romaška, praegu Metsaonnid. Kostja onu O.N. oli osaku omanik Sadovaja 35. Narva Kohtu otsusega O.N.e (P.N.e poeg) osak oli üle antud P.N.ele. Aiamaa, mis asub aadressil Leesika 35 AÜ Metsaonnid Narva (endine kooperatiiv Romaška) enne katastri plaani koostamist koosnes kahest osast, mis omasid aadresse aianduskoperatiiv Romaška Sadovaja 34 ja Sadovaja 35. Plaani koostamise käigus AÜ Metsaonnid juhtkonna poolt kaks maatükki olid ühendatud üheks kuna kahel maatükil oli üks hoone ühe sissekäiguga ja omanik oli selle otsusega nõus. Vastavalt Narva linna Rahvakohtu otsusega nr 2-35 05.06.1986.a. olid antud maatükid registreeritud P.N.e nimele. AÜ Metsaonnid plaanil on hoonete paaritud numbrid tänava paremal poolel. Aiamaa maatükid aadressil Sadovaja 34 ja 35 ühendati ja uueks aadressiks sai Leesika 35 AÜ Metsaonnid, mis asub paremal Leesika tänava poolel, seoses sellega ühendatud maatüki numbriks jäi 35. O.N. kasutas tasuta osa maad ja ehitisi aianduskooperatiivis Romaškas (AÜ Metsaonnid) suulise kokkuleppe järgi oma isaga, P.N.ega. Peale vanaisa surma, kostja suulisel loal oli O.N.el lubatud kasutada osa maast ja ehitistest. O.N. ei pretendeerinud maa ja ehitiste erastamisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja kohtuistungil jäi oma vastuväidete juurde.

Kohtu seisukoht Pärimisseaduse § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisseaduse § 28 lg 1 sätestab, et isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust ja lg 2 sätestab, et kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud. Pärimisseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib kohus testamendi või selle osa tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 järgi on eksminus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ja lg 2 sätestab, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 alusel võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõtetele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. TsÜS § 92 lg 4 kohaselt loetakse ühepoolse tehingu puhul sama paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et P.N.e testamendi tegemise ajal ja tema surma ajal olis P.N. aiandusühistu Romaška (nüüd aiandusühistu Metsaonnid) liige ja talle kuulus osa aiandusühistus. Vaidlust ei ole, et aiamaja ja hooned aiandusühistus ei olnud erastatud P.N.e poolt ei testamendi tegemise ega tema surma ajal. P.N. on testamendiga aiamaja ning muud ehitised ja rajatised aiandusühistus Romaška Sadovaja tn 34, ning juhul, kui tema poolt pärandatavad ehitised ja

rajatised on muutunud kinnisasjaks, siis ka need, pärandanud M.N.ele. Poolte vahel on vaidlus, et P.N. ei saanud pärandada vara, mis kuulus aiandusühistule. Kohus leiab, et testamendi sisust on selgelt aru saada, et P.N. pidaski oma testamendiga silmas temale kuuluva osa ja sellest tulenevate õiguste pärandamist aiandusühistus Romaška M.N.ele. Osast tulenevate õiguste pärandamisel pidas P.N. kohtu arvates silmas seda, et talle kuulub tema aiandusühistu osast tulenevalt õigus aiamajale ja ehitistele aiandusühistus ja tema tahteks oli anda see osast tulenev õigus M.N.ele. Ka 05.06.1986.a. Narva Rahvakohtu otsusest nähtub, et P.N. pidas enda omaks osamakseid aianduskooperatiivis Romaška, kuna ta on kooperatiivi Romaška liige ja ka maja aianduskooperatiivis on ehitatud tema säästude arvel. Vaidlust ei ole, et testamendi alusel ei ole M.N. saanud aiamaja ja rajatiste omanikuks aiandusühistus Romaška, vaid et M.N.el tekkis õigus maa erastamisele aiandusühistus Romaška. Narva Linnavalitsusele on P.N. esitanud ka maa ostueesõigusega erastamise avalduse AÜ Metsaonnid 19.12.1997.a., mis oli registreeritud 31.12.1997.a. Seetõttu leiab kohus, et testamendis kirjeldatu ei jäta kahltust testaatori tahtes ja seega ei ole kohtu arvates tegemist eksimusega s.o. testaatori ebaõige ettekujutusega asjaoludest, mis annaksid aluse kohtule tühistada testament. Kohus leiab, et P.N.e tahe oli selgelt arusaadav, et aiamaja ja ehitised aiandusühistus Romaška Sadovaja tn 34, mida tema kasutas kui aiandusühistu liige, saaksid peale tema surma M.N.ele. Kohus leiab, et testamendi kehtetuks tunnistamise vaidluses ei oma tähtsust, millal M.N. teatas aiandusühistule oma õigustest aiandusühistus Metsaonnid (endine aiandusühistu Romaška). Samuti leiab kohus, et O.N.e vara vastuvõtmisest ja üleandmisest aktiga nr 42 aiandühistuga Metsaonnid erastamise subjektile või E.S. vastuvõtmine aiandusühistu liikemks ei ole aluseks testamendi kehtetuks tunnistamiseks, mis on koostatud 03.12.1996.a. ja vaidlust ei ole, et P.N.e pärand avanes P.N.e surmapäeval s.o.18.09.1999.a. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §230 lg1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud järgmiseid tõendeid: P.N.e testament, P.N.e surmatunnistus, O.N.e surmatunnistus, E. N. sünnitunnistus, Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna tõend E. S. ja S. S.i abielu kohta, E. S. ja S. S. abielulahutuse tunnistus, E. S. ja S. S. abielutunnistus, E.N.e sünnitunnistus, erastatud vara vastuvõtu-üleandmise akt nr 42, AÜ Metsaonnid päring ja vastus 07.10.2003.a., O.N.e liikmeraamat, AÜ Romaška Sadovaja 35 maatüki plaan, väljavõte juhatuse 24.09.2003.a. istungiprotokollist E.S. vastuvõtmisest aiandusühistu liikmeks, E. S. liikmeraamat, Narva linna rahvakohtu otsus 05.06.1986.a. nr 2-35, pärimisavaldus not reg nr 2060 12.04.2004.a., Narva notar Sergei Nikonovi teated P.N.e pärimisasjas 14.04.2004 nr 252 ja 251, AÜ Metsaonnid tõend 11.07.2004.a., AÜ Metsaonnid erastatud vara vastuvõtmis-üleandmisakt nr 80021878 12.12.1997.a., O.N.e pärijate kokkulepe 10.09.2003.a., Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Geodeesia ja Maakorralduse osakonna tõend 08.04.2005.a. II-4/6212, AÜ Metsaonnid tõend 11.07.2004.a. reg nr 80021878, L. N. pärimisavaldus not reg 3884 24.05.2004.a., P. N. maa ostueesõigusega erastamise avaldus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja palub kohtukuludena välja mõista 1500 krooni tsiviilasja materjalidega tutvumisega seoses ja 1000 krooni hagiavaldusele vastuse koostamise ning 1000 krooni dokumentide tõlkimise eest. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejatelt välja mõista 2500 krooni kohtukulude katteks kostjale. Kuna kohtumenetluse keel on eesti keel, siis ei pea kohus põhjendatuks välja mõista 1000 krooni dokumentide tõlkimise eest.

Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 442, 452-453, 630, 632 .

Kohtunik

Ärakiri õige

Iris Kangur Kohtunik

/allkiri/

Iris Kangur

434-436, 438-439, 441-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.