Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1/4

2-16-13186

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu saamata jäänud hüvitiste nõudes. Kohus võttis hagi 08.12.2016 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud kostja seaduslikule esindajale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtudokumendid toimetati kostjale ja kostja seaduslikule esindajale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2/4

2-16-13186 Kostjale ja kostja seaduslikule esindajale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati 03.02.2017 (tl 42). Vastuse esitamise tähtajaks oli 06.03.2017. Kostja ja kostja seaduslik esindaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepingu seaduse (TLS) § 19 p 2, 28 lg 1 p 12, 71, 84 lg 1, 100 lg 4 ning ravikindlustuse seaduse § 53 lg 1 ja 4 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6179, 36 eurot netosummas s.h. töövõimetushüvitis ajavahemiku 04.04.2016-13.04.2016 eest 250, 31 eurot, puhkusehüvitis 612, 99 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest 5316, 06 eurot TLS § 100 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 219 lg 6 kohaselt saab kohtu määratud advokaat tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu kohtus töötasu hagi läbivaatamisel. Viru Maakohtu 01.08.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10754 anti hagejale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga ( TsMS § 190 lg 3). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus mõistab kostjalt välja riigi kasuks hagejale määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine

3/4

2-16-13186 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale ja kostja seaduslikule esindajale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, tuleb ka käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord toimetada kostjale ja kostja seaduslikule esindajale kätte avalikult. Kostja ja kostja seadusliku esindaja viibimiskoht on kohtule teadmata. Avaldada vastav teade väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1). Kohus toimetab kohtuotsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra kostjale ja kostja seaduslikule esindajale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loeb selle kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.