Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

I K on esitanud kohtule hagiavalduse Osaühingu Gratest vastu 12 860.- krooni Osaühingult Gratest tellitud ja mittekvaliteetseks osutunud siseuste maksumuse tagastamise nõudes, 2 360.- krooni mittekvaliteetsete uste ekspertiisitasu ning 1 050.- krooni riigilõivu nõudes. Samuti nõudega kohustada Osaühingut Gratest tagasi võtma I K viimasele Osaühingu Gratest poolt tarnitud mittekvaliteetsed siseuksed. I K esitas kohtule hagi põhjusel, et I K tarbijana tellis Osaühingult Gratest suulise lepingu alusel kuue puidust siseukse (koos lengidega) valmistamise, mis olid ette nähtud paigaldada I K korterisse aadressil: xxx. 2002.a. novembris tellitud uksed tarniti Osaühingu Gratest poolt tarbijale, I K, 30.detsembril 2002.a.. Tellimust ja selle eest tasumist kinnitavad vastavalt Osaühingu Gratest saateleht – arved nr.01 – 12 ja nr.02 – 12, samuti ka Hansapanga makset tõendav kviitung 03.detsembrist 2002.a. ning SEB Ühispanga makseid tõendavad kviitungid 30.detsembrist 2002.a. ja 07.jaanuarist 2003.a.. Eelpool nimetatud dokumentide alusel on Osaühing Gratest I K nõudnud ja I K on Osaühingule Gratest ka maksnud 12 860.- krooni. I K ei olnud valmistatud uste kvaliteediga rahul ning palus Osaühingul Gratest uksed tagasi viia ja vead parandada. Osaühing Gratest viis uksed tagasi, parandas uksi ning tõi uuesti tagasi I K. I K ei rahuldanud uste kvaliteet ka peale parandamist, mille tõttu ta esitas Osaühingule Gratest 25.veebruaril 2003.a. pretensiooni

nõudega viia ära lepingutingimustele mittevastavad uksed ning asendada need uute kvaliteetsete ustega või siis tagastada mittekvaliteetsete uste eest juba tasutud hind, summas 12 860.- krooni. Osaühing Gratest I K pretensiooni ei rahuldanud, mille tõttu pöördus I K oma õiguste kaitseks avaldusega 01.aprillist 2003.a. Tarbijakaitseameti poole. 08.mail 2003.a. toimus Tarbijakaitseameti Ida – Virumaa talituses I K avalduse arutelu, milles osalesid ka Osaühingu Gratest juhatuse liikmed. Protokolli kohaselt ei nõustunud Osaühingu Gratest juhatuse liikmed tarbija, I K, arvamusega ning pidasid vajalikuks tellida ustele ekspertiisi, mida Osaühingu Gratest juhatuse liikmed tõendasid oma allkirjadega protokollil. 29.mail 2003.a. loobus Osaühing Gratest kirjaliku avaldusega ekspertiisi tellimisest väitega, et äriühingul puudub kohustus ekspertiisi tellimiseks. 06.juunil 2003.a. Osaühingu Gratest esindaja ei ilmunud lepingu objektis olnud uste ülevaatamisele tarbija, I K, kodus, aadressil: xxx. Tarbijakaitseameti kirjalikele ettepanekutele 07.juulist 2003.a. ja 11.augustist 2003.a. kohtuvälise lahendi leidmiseks Osaühing Gratest ei reageerinud. 16.septembril 2003.a. tellis Tarbijakaitseamet Osaühingult Ehitusekspert tarbijalepingu objektis olnud ustele eksperthinnangu ning teavitas Osaühingut Gratest, et uste ekspertiis toimub 13.oktoobril 2003.a. tarbija kodus aadressil: xxx ning kutsus Osaühingu Gratest esindajat ekspertiisi läbiviimise juurde tootjapoolsete selgituste andmiseks. Osaühing Gratest oma esindajat ekspertiisi läbiviimise juurde ei saatnud. Ekspertiisi tulemusena esitas Osaühing Ehitusekspert ekspertarvamuse nr.C – 4803, mille p.4.4 kohaselt oli ekspert asunud seisukohale, et ekspertiisiks esitatud Osaühingu Gratest poolt valmistatud siseuksed osutusid mittekvaliteetseteks. Hagiavalduses asusid hageja, I K ja Tarbijakaitseamet ühisele seisukohale, et arvestades asjaolu, et uste valmistaja, Osaühingu Gratest, poolne tööde parandamine ebaõnnestus, siis on tegemist Osaühingu Gratest poolse töövõtulepingu olulise rikkumisega. Selle rikkumise tulemusena omab tarbija, I K, täielikku õigust lepingust taganemiseks ning Osaühingule Gratest uste valmistamise eest tasutud raha tagasinõudmiseks, kusjuures tarbija, I K, ise tagastab Osaühingule Gratest viimase poolt valmistatud mittekvaliteetsed siseuksed. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Osaühing Gratest, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud, millise tegevusega luges kohus tõendatuks, et Osaühing Gratest vaikivalt nõustus hagiga ning loobus vastuväidete esitamisest hagile vastuväidete puudumise tõttu. Osaühingu Gratest poolt saadud hagiavalduse ärakiri koos hagimaterjalidega kätte allkirja vastu 02.jaanuaril 2004.a.. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, I K ning tema lepingulised esindajad: Tarbijakaitseameti õigusnõunik U E ja M J palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning Osaühingult Gratest, kui mittekvaliteetsete siseuste valmistajalt, välja mõista uste hinna summas 12 860.krooni, hageja poolt tasutud riigilõivu summas 1 050.- krooni, aga samuti ka Tarbijakaitseameti poolt tasutud mittekvaliteetsete siseuste ekspertiisi maksumuse, summas 2 360.- krooni, mille Tarbijakaitseamet tasus arvega 04.novembrist 2003.a. Osaühingule Ehitusekspert märkusega „ekspertarvamus korteri, aadressiga: xxx, puidust siseuste kvaliteedi kohta“. Selgitasid kohtule kohtuistungil, et I K soovib tagasi saada Osaühingule Gratest puidust siseuste eest makstud raha ning peale raha saamist tagastab mittekvaliteetsed siseuksed Osaühingule Gratest. Mittekvaliteetsed siseuksed asuvad veel kohtuistungi päeva seisuga I K korteris ning on ette paigaldamata, kui sobimatud. Uste kvaliteeti ei saanudki parandada, kuna nad olid valmistatud siseusteks sobimatust puitmaterjalist. Ukseliistud olid tehtud eri värvi liistudest. Kostja, Osaühing Gratest, oma esindajat kohtuistungile ei saatnud. Kirjalik kohtukutse koos kohtumäärusega 08.augustist 2005.a. (tl.62-63) kätte toimetatud Osaühingule Gratest, tema äriregistris nimetatud aadressile, samuti ka Osaühingu Gratest enda poolt saateleht – arvetel näidatud aadressile, millega seaduse kohaselt loetakse kohtukutse Osaühingule Gratest kätte toimetatuks. Kohtule pole laekunud Osaühingult Gratest kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta või temal muude mõjuvate põhjuste olemasolu kohta, mis takistavad Osaühingu Gratest esindaja osavõttu kohtuistungist. Kohus rahuldas I K ja tema esindajate U E ning M J kohtuistungil esitatud taotluse vaadata tsiviilasi läbi sisuliselt ilma mitteilmunud Osaühingu Gratest esindaja osavõtuta. Tunnistaja, E K, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et just tunnistaja viis läbi temale esitatud Osaühingu Gratest poolt valmistatud puidust siseuste ekspertiisi. Tunnistaja asus kohtuistungil seisukohale, et tootjal on üldse olemas kaks võimalust korrektsete ehitustoodete tootmiseks. Esimeseks võimaluseks on toota toode vastavalt mõnele Euroopa Liidu liikmesriigi poolt välja töötatud standardile või mõnele muule toote kvaliteeti reguleerivale normatiivaktile. Teiseks võimaluseks on tootjale toota toode vastavalt eelnevalt tellijaga kooskõlastatud projektile või muudele tehnilistele tingimustele. Osaühing Gratest ei kasutanud ekspertiisiks esitatud siseuste tootmisel kumbagi võimalust kvaliteetse toote tootmiseks. Ekspertiisi aluseks võeti Soome Vabariigi vastav normatiiv RYL 2000 koos vastava RT kartoteegiga, kuna Eesti Vabariigis vastavad kehivad normatiivid puuduvad üldse. Lõpuks asus tunnistaja seisukohale, et Osaühingu Gratest poolt toodetud siseuksed olid oluliselt suuremate defektidega kui seda lubavad Soome Vabariigi normatiivaktid. Valmistatud siseuksed ei sobi üldse kasutamiseks eluruumides va juhud kui tellija oleks tellinud oma korterile spetsiaalselt sobimatud uksed. Antud juhul tellis tellija keskmistele kvaliteedinõuetele vastavad, tavaliselt –

normaalsed siseuksed. Osaühingu Gratest poolt valmistatud siseuksed oleksid sobinud oma kvaliteedilt, kas mõnele kuurile või muule ehitisele – mitteeluruumile, mille ehitamise protsess ei eelda ehitusloa olemasolu.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud oma nõuet järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Hansapanga maksekorraldusega (8tl.12) ja SEB Ühispanga kviitungitega (tl.13-14). Saateleht – arvega nr.01 – 12 ja nr.02 – 12 (tl.14-15). I K pretensioonide ja avaldustega Osaühingule Gratest (tl.17-19). Tarbija avalduse arutelu protokollidega 08.maist 2003.a. ja 06.juunist 2003.a. (tl.20-22). Tarbijakaitseameti Ida – Virumaa Talituse kirjalike ettepanekutega nr.4 – 25 07.juulist 2003.a. (tl.23-24) ja nr.2 – 26 25.juulist 2003.a. (tl.25) Osaühingule Gratest tarbija ahistamise vabatahtlikuks lõpetamiseks ja tarbijale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Tarbijakaitseameti kirjaliku teatega nr.1 – 9 / 409 25.septembrist 2003.a. Osaühingule Gratest (tl.27) selle kohta, et I K avalduse alusel algatatud menetluses toimub Osaühingu Gratest poolt valmistatud puituste ekspertiis 13.oktoobril 2003.a. algusega kell 11.00 I K elukohas, aadressil: xxx. Osaühingul Gratest paluti saata oma esindaja ekspertiisi läbiviimise juurde ning ühtlasi ka teatati, et Osaühingu Gratest poolt oma esindaja ekspertiisi tegemise juurde mittesaatmine ei takista ekspertiisi läbiviimist kutsel näidatud ajal ja kohas. Osaühingu Ehitusekspert poolt koostatud ekspertarvamuse nr.C – 4803 (tl.28-54) kohaselt puudus tellija ja tööde teostaja vahel kirjalik leping kuue siseukse valmistamise kohta. Töid on teostatud (uksi on valmistatud) ainult suusõnalise kokkuleppe järgi, mille tõttu jäi ekspertidele selgusetuks, mida täpselt I K poolt telliti ning millistele tingimustele (uste kuju ja möödud, pinnaviimistlus, kasutatav materjal, kvaliteediklass ning nõuded kvaliteedile jne.) peab I K üleantav valmistoodang vastama. Uste valmistaja, Osaühing Gratest, ei esitanud tellijale, I K, (või siis äriühingul ei olnudki neid olemas, mille tõttu ei saanudki esitada) Osaühingu Gratest poolt valmistatud (valmistatavate) uste standardit, kirjeldust ning tehnilisi andmeid, mis tõendaksid Osaühingu Gratest poolt valmistatavate uste kui ehitustoodete nõuetele vastavust nagu seda näeb ette Vabariigi Valitsuse määrus nr.230 13.septembrist 1996.a. „Ehitusmaterjalide ja – toodete nõuetele vastavuse tõendamine“. Eksperdid asusid lõpuks seisukohale, et Osaühingu Gratest poolt valmistatud siseuksed on ebakvaliteetsed ja ei sobinud kasutamiseks korterelamus. Valmistaud uksed tuleb Osaühingul Gratest asendada uute ja nõuetekohaste ustega või selle võimatuse korral tuleb Osaühingul Gratest tagastada tellijale tema poolt makstud raha summas 12 860.- krooni. Kohtule kohtuistungil esitatud arvega nr.069C 04.novembrist 2003.a., mille järgi maksis Riigi Tarbijakaitseamet Osaühingule Ehitusekspert ekspertiisitasu summas 2 360.- krooni aadressil Sinivoore 3 – 26, 30327, Kohtla – Järve linnas asuvate

ja Osaühingu Gratest poolt valmistatud ekspertarvamuse andmise eest.

puidust siseuste kvaliteedi kohta

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §116 sätteid, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. VÕS §635 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija), aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §-des 620-626, § 628 lg.2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus – või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS §641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida

töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Vastavalt VÕS §647 sätetele loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS §647 lg.1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. VÕS §649 kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS §655 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS §655 lg.1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. VÕS §657 kohaselt on tarbijatöövõtu puhul tellija kahjuks „Võlaõigusseaduses“ lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu seesuguse majandustegevuse tulemusena, kohaldatakse Eestis elukohta omava tellijaga sõlmitud tarbijatöövõtulepingule „Võlaõigusseaduses“ sätestatut, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ning kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna kostja, Osaühingu Gratest, kanda. Osaühingult Gratest tuleb I K kasuks välja mõista 12 860.- krooni põhivõlga, mille moodustub mittekvaliteetsete puidust siseuste maksumus, ja 1 050.- krooni riigilõivu. Peale selle tuleb Osaühingult Gratest välja mõista Tarbijakaitseameti kasuks ekspertiisitasu, summas 2 360.- krooni, kes tellis ja maksis Osaühingu Gratest poolt valmistatud mittekvaliteetsete puidust siseuste ekspertiisi. Osaühing Gratest vabatahtlikult mittekvaliteetse toodangu valmistamist ei tunnistanud ning nõudis, asja läbivaatamisel Tarbijakaitseameti poolt, puidust siseustele ekspertiisi tegemist. Kohtuistungil uuritud tõenditega luges kohus tõendatuks, et I K ja Osaühingu Gratest vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping puidust siseuste valmistamiseks. Kvaliteedi tingimuste osas kokkulepet ei olnud, kuid I K selgitas lepingu sõlmimisel Osaühingu Gratest esindajale, et soovib tellitavaid siseuksi kasutada oma linnakorteris. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta loetakse töö mittekvaliteetseks kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus luges tõendatus, et I K oli seaduslik alus oodata Osaühingult Gratest, et viimase poolt valmistatavad siseuksed vastaksid tavaliselt linnakorteris kasutatavate siseustele kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kohtule esitatud ekspertiisiaktiga ja tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et antud juhul ei vastanud Osaühingu Gratest poolt valmistatud siseuksed neile tavalistele tingimustele, vaid vastasid tingimustele, mida kasutatakse näiteks puukuuri ukse puhul. Tarbijatöövõtulepingu puhul kehtivad aga veelgi rangemad nõuded. Tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Gratest rikkus oluliselt tarbijatöövõtulepingut, kuna töö parandamine ebaõnnestus ning Osaühing Gratest õigustamatult keeldus töö edasisest parandamast ning samuti keeldus Osaühing Gratest ka uue töö tegemisest, mille tõttu oli Irina Kononok ́il täielik õigus tarbijatöövõtulepingust taganeda Osaühingu Gratest poolsete lepingutingimuste rikkumiste tõttu ning nõuda Osaühingule Gratest makstud raha tagastamist, aga samuti ka Irina Kononok ́ile tarbijatöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.