2-05-3559
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Katrin Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-3559
Tsiviilasi
Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ hagi I.M.i vastu 8036,20 krooni võlgnevuse ja 4753,50 krooni viivise väljamõistmiseks hageja Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood xxx, asukoht Rae 38, Paldiski, Harju maakond) hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige Aleksander Arhipov kostja I.M. (isikukood xxx, elukoht xxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-05-3559 Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 450,00 (nelisada viiskümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.
Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ (edaspidi „hageja“) on esitanud 22.06.2005.a Harju Maakohtule hagi I.M.i (edaspidi „kostja“) vastu 8036,20 krooni võlgnevuse ja 4753,50 krooni viivise väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 25.01.2006.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a VÕS-is sätestatut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt VÕS 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 pde 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle kohustuse täitmist (p.19 ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p.6). Kostja omandas xxxx asuva eluruumi 08.07.1997.a. Keila Linna Paldiski LOV 04.09.1995 korraldusega nr 98 kehtestatud korra kohaselt tasuvad tarbijad alates sügis-talvisest kütteperioodist soojusenergia eest ME-le „Paldiski Soojus“, kelle õigusjärglane on OÜ Paldiski Soojus.
2-05-3559
20.10.2000.a sõlmisid OÜ Paldiski Soojus ja OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus nõudeõiguste loovutamise lepingu, millega OÜ Paldiski Soojus loovutas talle kuuluvad nõuded OÜ-le Paldiski Kinnisvarahooldus. OÜ-le Paldiski Kinnisvarahooldus kuuluvad nõuded müüdi 17.05.2002.a kirjalikul enampakkumisel Paldiski Linnavalitsusele. Hageja omandas nõuded kostja vastu 11.07.2002.a Paldiski Linnavalitsusega sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia vahendamise ja elamu hooldusteenust. Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Seadus nimetatud lepinguliigile kohustuslikku vormi ette ei näe. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid selle eest tasunud ei ole. Seetõttu on tema võlgnevus hageja ees perioodil nov.1997.a-okt.1998.a 5827,30 krooni ja perioodil juuli 1997.a-veebr.2002.a 2208,90 krooni. Viivist on hageja arvestanud 4753,50 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus ning viivis kokku 12 789,70 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 1050,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. Postikulud 87,50 krooni tuleb kostjalt TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista.
Katrin Saar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.