Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-1349
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Hageja U.K ) hagi Eesti Ekspressi Kirjastuse AS (registrikood 10004521) vastu kahju hüvitamiseks, avaldatud andmete ümberlükkamiseks ja internetiportaalist artikli kustutamiseks
Esindajad
Hageja esindaja adv A.L, kostja esindaja adv Ü.M
Kinnine kohtuistung
17.02.2006. a
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi jätta rahuldamata. Mõista hageja U.Klt riigituludesse postikulusid 94.20 (üheksakümmend neli krooni 20 senti) krooni (SEB ÜP a/k 10220034800017, viitenumber 2800049777).
Makse selgituses tuleb ära näidata Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, millise menetluses olevas kohtuasjas makse tasutakse ning tsiviilasja number. Hagi asjaolud: Ajalehe ́ ́Eesti Ekspress ́ ́ 07. oktoobri 2004. a esikaanel on väide ́ ́Naispoliitik ostis bordellifirma ́ ́. Samas ajalehes on avaldatud foto hagejast ühes tekstiga ́ ́lõbumaja uus perenaine ́ ́ ja artikkel omanikuvahetustehingust, kus hageja ostjat esindas. Nimetatud tehingu käigus vahetas OÜ Taigerfild (väidetavalt prostitutsiooni vahendanud äriühing) omanikku. Nimetatud artiklis on mööndud, et hageja võis mitte teada, millega OÜ Taigerfild varem tegeles. Juba samal päeval levis väide hagejast kui ``lõbumajafirma`` ostjast ühes viitega kostjale kui teabe algallikale ka internetis. Hageja seisukohad: Hageja kohta avaldatud väide ́ ́naispoliitik ostis bordellifirma ́ ́ ja foto ühes suures kirjas tekstiga ́ ́lõbumaja uus perenaine ́ ́ tekitasid hageja hinnangul lugejates mulje, et hageja on ostnud ́ ́bordellifirma ́ ́ ja on ajalehe ilmumise hetkel ́ ́lõbumaja uueks perenaiseks ́ ́. Sellise mulje tekkimist kinnitavad kõnesoleva materjali interpretatsioonid teistes meediaväljaannetes. Nimetatud väited on hageja arvates väärad, sest hageja ei ole OÜ-d Taigerfild ostnud. Nimetatud osaühingu ostis OÜ Arronwist, keda hageja üksnes esindas. OÜ Taigerfild äriregistrisse kantud tegevusalade hulgas ei kajastu bordellipidamine ning muid andmeid, mis viitaksid sellelaadsele tegevusele ajal, mil viidatud tehing toimus. Hageja ei ole kunagi tegelnud mingi tegevusega, mida võiks oma laadi või iseloomu tõttu omistada lõbumaja perenaisele ja/või bordellipidajale ja/või bordelliomanikule. Seoses kõnesolevate materjalide avaldamisega visati hageja välja erakonnast Isamaaliit, mille naiskogu juhatusse ta kuulus. Mõisted ́ ́bordellifirma ́ ́, ́ ́bordelliomanik ́ ́ ja ́ ́lõbumaja ́ ́ viitavad hageja väidetel otseselt prostitutsioonile ehk tegevusele, milline on Eestis selgelt taunitav ning teatud prostitutsiooniga seonduv tegevus on karistatav kuriteona. Sellest tulenevalt on isiku seostamine bordellifirma ostmisega ja/või tema nimetamine lõbumaja perenaiseks ja/või bordelliomanikuks isiku au ja head nime teotavad. Hageja nimetamine bordelliomanikuks ja lõbumaja perenaiseks tõi talle lisaks erakonnast väljaheitmisele kaasa töökoha kaotuse erakonna ``Isamaaliit`` Pärnu kontoris ning massilisi pärimisi tuttavatelt ja erakonnakaaslastelt. Nende asjaolude tulemusena oli kahjustatud ka hageja füüsiline ja vaimne tervis. Erakonnast väljaheitmine kahjustab väga pikaks ajaks, kui mitte pöördumatult ja lõplikult, hageja kui Eesti kodaniku põhiseadusega (PS § 48) sätestatud õigust kuuluda erakonda, kuivõrd erakonnast bordellipidamise süüdistuse tõttu väljaheidetud isikul puudub tõenäosus teha veel kunagi poliitilist karjääri. Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjalt U.K kasuks temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitusena 200 000 krooni. Samuti kohustada kostjat avaldama ajalehes “Eesti Ekspress” kirjutis selle kohta, et U.K nimetamine bordellipidajaks, lõbumaja
perenaiseks ja bordellifirma ostjaks ajalehe “Eesti Ekspress” 07.10.2004 ja 21.10.2004 numbrites oli vale. Kohustada kostjat kustutama internetiportaalist www.ekspress.ee artikkel ́ ́Lõbumaja uus perenaine ́ ́ (lõppnõue on vastavas osas esitatud toim lk 66). Kostja seisukohad: Kostja Eesti Päevalehe AS vaidles hagiavaldusele vastu, ning leidis, et viidatud artiklis kirjeldati tegelikkuses toimunud sündmusi. Nimetatud väljendite kasutamine ei saanud kostja arvates põhjustada hagejale sellist moraalset kahju, mida peaks hüvitama rahas ning mille põhjustajaks oleks olnud kostja. Eesti Ekspressi poolt avaldatud väljend ́ ́naispoliitik ostis bordellifirma ́ ́ ei ole vale. Tegemist on faktiväitega. Hageja ei vaidlusta seda, et OÜ Taigerfild pidas külalistemaja Infant, mille varjus tegutseti bordellipidamisega ja see oli selle osaühingu ainus tegevus. Samuti ei vaidlusta hageja ka seda, et tema esindas OÜ-t Arrontiwist selle juhatuse liikmena OÜ Taigerfild ostmisel. See, kas antud juhul toimus OÜ Taigerfild ostmine U.K poolt isiklikult või oli ta ostja juhatuse liikmeks, ei oma antud asjas sellist tähendust, mis lubaks viidatud lauset pidada ebatõeseks. Osaühingu juhataja on äriühingu seaduslikuks esindajaks. U.K oli OÜ Arrontwist ainus juhatuse liige (tänaseks on nimetatud osaühing likvideeritud ja selle osaühingu dokumentide hoidjaks on U.K). Juhul, kui antud väljendi avaldamine põhjustas U.Kle mittevaralist kahju nagu ta väidab, siis ei olnud selle põhjustajaks mitte Eesti Ekspressi, vaid U.K ise, kes vastava teo toime pani. Kostja arvates tuleb arvestada, et tegemist on kõnealuse artikli pealkirjaga. Antud juhul on kasutatud seda väljendit väärtushinnanguna, mitte faktiväitena, kuigi ka faktiväitena oleks see väljend õige. Asjaolud , mille põhjal on sellist väärtushinnangut kasutatud, on toodud vaidlusaluses artiklis ning U.K ei vaidlusta ühtegi neist asjaoludest. Kostja arvates pidanuks hageja olema kursis, millega OÜ Taigerfild tegeleb. Väide, et OÜ Taigerfild b-kaardil polnud tegevusala ́ ́bordelli pidamine ́ ́, ei ole tõsiselt võetav vabandus. Lisaks ostu sooritamisele OÜ Arrontwist juhatajana, otsustas U.K teostada ka kõrgemat võimu OÜ-s Taigerfild, kui otsustas 12.08.2004. a bordelli pidava OÜ Taigerfildi registreerida Pärnumaal Surju vallas Metsaääre külla, kus asuvad ka kõik teised U.K poolt juhitavad äriühingud. Samuti otsustas U.K nimetada OÜ Taigerfild juhatajaks uue isiku – Jüri Petrenko. U.K, olles bordelli pidanud osaühingu Taigerfild osaniku OÜ Arrontwist juhatajaks, omas vastavalt Äriseadustiku §-le 168 lg 2 pädevust võtta vastu kõiki bordelli pidanud osaühingu juhtimist puudutavaid otsuseid. Kostja arvates on väärtushinnang - “lõbumaja uus perenaine” igati kohane väärtushinnang, sest U.Kl oli kõige suurem võim bordelli pidanud osaühingu juhtimisel. Varalise kahju teket ei ole hageja kostja arvates tõendanud ning selle suurus on liialdatud. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude nõuet kostja ei esitanud. Kohtuistungil rõhutas hageja, et lehelugeja ei pruukinud vaidlusalust artiklit läbi lugeda ning seega oli artikli pealkirjal ja fotol avaldatud selgitusel lugeja jaoks iseseisev toime. Asjaolu, et vaidlusaluses artiklis puudub väljend ́ ́U.K peab lõbumaja ́ ́, võttis hageja omaks. Kohtu põhjendused:
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15.10.2004. a määrusest ( haldusasi nr 23/1067/2004, toim lk 95 kuni 98) järeldub üheselt, et OÜ Taigerfild tegeles prostitutsiooni vahendamisega. Seoses eeltooduga alustas Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talitus 22.04.2004 kriminaalmenetluse KarS § 268 lg 1 tunnustel. 10. juunil 2004 teostatud läbiotsimise käigus leiti hulgaliselt tõendeid, mis viitavad sellele, et OÜ-le Taigerfild kuulunud külalistemajasbaaris Infant tegutses alates 1999. aastast bordell. Seoses eeltooduga tunnistas Kristiine Linnaosa vanem oma 23. augusti 2004 korraldusega nr 222 OÜ-le Taigerfild väljastatud kauplemisloa kehtetuks. Eeltoodud kogumis hinnates on veenvalt tõendatud, et OÜ Taigerfild osa ostmine tähendas sisuliselt äriühingu ostmist, mille faktiliseks tegevusalaks oli bordelli pidamine. Seega vastas bordellifirma ostmine faktilistele asjaoludele. Samuti peab kohus andmete kontrollimist VÕS § 1047 lg 2 mõttes piisavaks. 12.08.2004. a ostis OÜ Arrontwist, kelle juhatuse liikmeks oli hageja U.K, OÜ Taigerfild osa, saades selle ainuosanikuks. Tulenedes 12.08.2004. a ainuosaniku otsusest, millel on hageja allakiri, muudeti OÜ Taigerfild asukohta, kusjuures uueks asukohaks sai Metsaääre küla Surju vald Pärnu maakond (toim lk 57) . Samuti kutsus ainuosanik tagasi senised juhatuse liikmed, valis uueks juhatuse liikmeks Jüri Petrenko ja kinnitas uue põhikirja. Kohus märgib, et Jüri Petenko on OÜ-d Taigerfild ka mainitud haldusasjas esindanud (toim lk 90). 18.02.2005. a kutsus ainuosanik Jüri Petrenko tagasi, määrates uueks juhatajaks Raul Pindi. Ka sellel ainuosaniku otsusel on hageja allkiri. Vastavalt Äriseadustiku §-le 180 lg 1 juhataja juhib ja esindab osaühingut. Järelikult ei piirdu juhataja tegevus üksnes äriühingu esindamisega, vaid ka selle juhtimisega. Seda hageja antud juhul ka tegi, teostades faktilist võimu OÜ Taigerfild suhtes. Seega ei ole äriühingu juhataja tegevus äriühingu tegevusest selliselt eristatav nagu hageja seda hindab. Ühtlasi asub kohus seisukohale, et artikli sõnakasutus ei saagi olla identne juriidiliste terminitega. Kõnekeeles tähendab perenaine isikut, kes juhib, korraldab ja vastutab, samastudes piisaval määral hageja tegevusega. ́ ́Lõbumaja perenaine ́ ́, samuti ́ ́poliitik ostis bordellifirma ́ ́ on artikli kontekstis kujundid, vastates faktilistele asjaoludele. Kohus möönab, et kujundid on halvustavad, võides artikli seletavast sisust olenemata iseseisvalt mõjuda. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kujundeid kasutati ja artikkel kirjutati seoses hageja aktiivse poliitilise tegevusega. Poliitik kui avaliku elu tegelane on endale vabatahtlikult võtnud ajakirjanduse
kõrgendatud tähelepanu riski, mis laieneb ka eraelule. Samuti eeldab poliitikas osalemine kõrgendatud vastutust ning taluvuskohustust. Lisaks sellele kohus märgib, et TsÜS § 35 järgi peavad äriühingu juhtorgani liikmed tegutsema vajaliku hoolega. Kohus nõustub kostja poolt esiletoodud seisukohaga, mille järgi peetakse äriühingu ostmisel vajalikuks hoolsuseks seda, kui ostja viib läbi ostetava äriühingu due diligence. Selle käigus kontrollitakse täielikult ostetava äriühingu seisukorda ning kõiki võimalikke riske. Juhul, kui ostja vajalikku hoolt üles ei näita, siis ta peab arvestama tagajärgedega, mille saabumist ta ette näha ei osanud. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et õigusvastasus ning hageja vastutus kui kahju hüvitamise eeldused puuduvad. Seega jääb hageja nõue kahju hüvitamiseks, samuti ümberlükkava kirjutise avaldamiseks rahuldamata. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisega hoidumist. Õigusvastasuse, kui kahju tekitamise eelduse puudumise tõttu ei ole võimalik hageja nõuet viidatud artikli internetiportaalist kustutamiseks rahuldada. Samas kohus märgib, et hageja kasvatab üksi kolme last, kusjuures võimalused tööturul on ahenenud (toim lk 83 kuni 85). Kohus avaldab lootust, et kostja nimetatud artikli kohtu sekkumiseta kustutab. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus jääb rahuldamata. Muuhulgas kohus mainib, et nõutava kompensatsiooni suurus oli liialdatud. Kohus möönab, et avaldatu omas suurt kõlapinda ning ajalist jätkuvust. Hageja tervisekaardi väljavõttega on tõendatud, et avaldatu tekitas hagejale tervisehäireid (toim lk 68). Samas on Riigikohus leidnud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (kohtuasi nr 3-2-1-17-05). Seega on kompensatsiooni mõistlik suurus kohtu hinnangul 1⁄4 nõutud summast. Tõendeid, mida kohus ei ole eraldi analüüsinud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMSRS § 3 alusel kuni 01.01.2006. a kehtinud seaduse redaktsioonist. TsMS § 60 lg 1 alusel jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda, sest hagi jäi rahuldamata. Hageja postikulud tuleb TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.