2 – 05 – 260
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja „14“märtsil 2006.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 05 – 260 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: A T avaldus hagita menetluses nõuetega tuvastada A T (isikukood: xxx) teadmata kadumise fakt ning määrata kadunud A T (isikukood: xxx) kuuuluvale kinnisvarale, asukohaga: xxx, hooldajaks Z S (isikukood: xxx); Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Avaldaja: A T (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Muud asjast puudutatud isikud: 1) Z S (isikukood: xxx, esindajad: elukoht: xxx); 2) Ida Politseiprefektuur (asukohaga: Rahu 27, Jõhvi linnas); Lepinguline esindaja ei ilmunud, ilmus volituseta esindaja, Ida – Politseiprefektuuri kriminaalpolitsei inspektor V K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 3) Kohtla Vallavalitsus (asukohaga: xxx; 4) Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, asukoht: xxx), lepinguline esindaja V M (isikukood: xxx); Kohtuistungi aeg:
toimumise „08“veebruar 2006.a.
Kohtuistungist /eelistungist/ osavõtjad:
Kohtuistungi sekretär Laila Üleoja, tõlk Valentina Michelson; avaldaja A T ning muud asjast puudutatud isikud: Z S, Ida Politseiprefektuuri kriminaalpolitsei inspektor V K, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lepinguline esindaja V M;
Avaldus rahuldada osaliselt. Lugeda A T (isikukood: xxx, viimane teadaolev elukoht: xxx) teadmata
kadunuks ja seada tema vara üle sisse hooldus, kus see ka ei asuks ja millest see ka ei koosneks (sealhulgas kinnisasi: xxx koos sinna juurde kuuluva maaga , asukohaga: xxx). Määrata teadmata kadunud A T (isikukood: xxx, viimane teadaolev elukoht: xxx) vara hooldajaks, tema ema, A T, hooldaja, Z S (isikukood: xxx, elukoht: xxx). Ülejäänud osas jätta A T avaldus rahuldamata. Kohtukulude jaotus:
Kõik kohtukulud käesolevas avaldaja, A T, kanda.
tsiviilasjas
panna
Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „14“märtsil 2006.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord:
Vastavalt TsMS §519 võib kohtumääruse peale, millega hooldus seati või selle seadmisest keelduti või millega hooldus lõpetati või hooldajat muudeti, esitada määruskaebuse igaüks, kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu, muu hulgas isiku, kelle varale hooldus seati, abikaasa, sugulased ja hõimlased. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse
teatavakstegemisest hooldajale.
A T esitas kohtule avalduse hagita menetluses nõuetega tuvastada A T (isikukood: xxx) teadmata kadumise fakt ning määrata kadunud A T kuuuluvale kinnisvarale, asukohaga: xxx, hooldajaks Z S (isikukood: xxx) põhjusel, et alates 03.aprillist 2004.a. jäi kadunuks avaldaja, A T, poeg A T (sündinud: xxx). Kadumise päeval viibis kadunud A T maakonnas, vallas, asuvas , aiamajas , mis oli kadunud A T registreeritud elukohaks ning kus A T elas alaliselt. 03.aprillil 2004.a. umbes kella 06.30 paiku helistas kadunud A T avaldajale ning lubas tulla puhkepäevadeks avaldaja elukohta mööblit kokku panema. Kuna kadunud A T puhkepäevadeks avaldaja juurde ei tulnud, siis otsustas avaldaja minna esmaspäeval 05.aprillil 2004.a. ise kadunud A T vaatama külas asuvasse asukohaga: xxx. Kui avaldaja oli jõudnud aiamaja nr. xxx juurde, siis avastas ta, et aiamaja uksed olid lukustamata, igal pool põles valgus, kuid kadunud A T aiamajas ei olnud. Avaldaja ootas aiamajas mitu päeva lootes, et võib – olla tuleb kadunud A T ise koju või annab endast muul viisil märku. Alles 13.aprillil 2004.a. esitas avaldaja Ida Politseiprefektuurile avalduse oma poja, A T, tagaotsitavaks kuulutamise kohta. Avaldaja, A T, teab, et tema pojal ei olnud plaanis kuhugi ära sõita ilma A T teavitamata. Kuni avalduse kohtule esitamiseni ei ole avaldajal, A T, andmeid A T asukoha kohta. Samuti pole A T saanud andmeid A T kohta ei politseilt ega ka teistelt isikutelt. A T jäi maha kinnisasi, aiamaja nr. xx, aadressil: xxx, mis jäi A T äraolekul sisuliselt järelvalveta. A T asus avalduses seisukohale, et A T äraoleku tõttu võib temale kuuluv aiamaja muutuda peremeheta asjaks, kuna keegi aiamaja eest ei hoolitse ega ei hoia seda ka korras. Avaldaja, A T, tervislik seisund on halb, mille tõttu ei ole A T võimeline hoolitsema aiamaja ja sinna juurde kuuluva maatüki eest ning tagama kinnisvara korrashoiu. A T endale on määratud eestkostjaks Z S, kelle A T palub määrata ka A T kuuluva aiamaja nr.xxx hooldajaks. Palub avalduse rahuldada.
Avaldaja, A T, palus kohtuistungil avalduse rahuldada, kuna tema poeg, A T, on kadunud juba üle kahe aasta. A T selgitab kohtule, et alguses elas A T Kohtla – Järve linnas, kuid korter, milles A T elas, tuli maha müüa võlgade katteks. Peale korteri mahamüümist elas A T aiamajas nr. xxx , asukohaga: xxx. Kadunud A T kuritarvitas alkohoolseid jooke, mille tõttu ei tahtnud avaldaja temaga koos elada. Avaldaja elas eraldi aadressil: xxx. Asus seisukohale, et pärast A T
kadumist jäi tema vara järelvalveta, mille tõttu palub tunnistada A T teadmata äraolijaks ning määrata A T omanduses oleva vara hooldajaks Z S. Muu asjast puudutatud isik, Z S, selgitas kohtuistungil, et ta on määratud A T hooldajaks ning ta elab koos A T 3 – toalises korteris aadressil: xxx. Z S nõustus kohtuistungil hakkama ka kadunud A T vara hooldajaks, kuna ta aitab A T niigi. Z S teab, et A T kuritarvitas alkohoolseid jooke ja oli alkoholijoobe seisundis agressiivse käitumisega, mille tõttu ei olnud A T võimalik temaga koos elada. A T koos abikaasaga ehitas omal ajal selle aiamaja ja jättis selle hiljem pojale elamiseks. Kuidas A T seal aiamajas elas, seda ei teadnud täpselt keegi. Aeg – ajalt käis A T seal oma pojale süüa viimas. Kadunud A T ei töötanud kusagil. Z S teab, et 03.aprillil 2004.a. lahkus A T kodunt ning ei ole kuni kohtuistungi päevani tagasi tulnud. Ka ei ole saadud kelleltki andmeid A T asukoha kohta. Z S arvates ei ole võib – olla A T enam elus. Palub avalduse rahuldada. Muu asjast puudutatud isiku, Ida Politseiprefektuuri, volituseta esindaja, kriminaalpolitsei inspektor V K selgitas kohtuistungil, et 13.aprillil 2004.a. tegi A T politseile avalduse A T kadumise kohta. Politsei andmetel A T ei töötanud. A T kirjutas oma suvila A T nimele. Viimane kontakt A T oli A T telefoni teel 03.aprillil 2004.a.. Politsei on uurinud, kas A T on sattunud haiglasse, kuid otsingud ei ole andnud tulemusi. Samuti ei ole politsei leidnud A T laipa. Piirivalveametist vastati politseile, et A T ei ole Eestist lahkunud. Ka ei ole A T toime pannud kuritegu. Politseil on andmeid selle kohta, et keegi ei tahtnud A T tööle võtta, kuna A T kuritarvitas alkohoolseid jooke. Palub A T avalduse rahuldada, kuna politsei arvates on A T tõesti teadmata kadunud ning politseil puuduvad andmed selle kohta, kus võiks A T viibida ja milline on tema käekäik. Palub A T taotluse rahuldada. Muu asjast puudutatud isiku, Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, lepinguline esindaja V M selgitas kohtule kohtuistungil, et A T ise vajab abi kõikides kodutöödes. A T abistab Z S, kes elab A T koos samal aadressil. A T endal on raskusi isegi oma vara hooldamisega, mille tõttu pidas eestkosteasutuse esindaja õigeks, kui teadmata kadunud A T vara hooldajaks määrataks Z S, kes hooldaks kadunud A T vara A T eest. Palus avalduse rahuldada. Tunnistaja A M ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et kadunud A T oli tunnistaja vennapoeg. Tunnistaja teab, et kadunud A T müüs oma korteri aadressil: xxx võlgade katteks ja kolis nimetatud korterist välja. Tunnistaja aitas kadunud A T kolida. Osa mööblist viidi aadressile: xxx. Teine osa mööblist ja asjadest viidi , kus elas kadunud A T ise. Kolimise päevale järgmisel päeval pidi tunnistaja kadunud A T uuesti kokku saama selleks, et panna kokku kapp. Kui tunnistaja kadunud A T suvilasse järgi läks, siis olid kõik uksed lahti ja tuled põlesid. Kõik A T riided olid suvilas alles. A T ise oli kadunud. Tunnistaja teab,
et kadunud A T kuritarvitas alkohoolseid jooke. Kui alkoholi oli, siis oli kadunud A T ka palju joomakaaslasi. Kadunud A T elas põhiliselt ema kulul, kes aitas teda. Tunnistaja M S ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja tunneb kadunud A T ammu. Tunnistaja teab, et kuni 1995.aastani töötas kadunud A T Aktsiaseltsis xxx. Kadunud A T hakkas juba töötamise ajal kuritarvitama alkohoolseid jooke, mille tagajärjel lagunes ka perekond ning A T läks naisest lahku. Viimasel ajal kadunud A T ei töötanud üldse. Tunnistaja teab, et A T on kadunud. Viimati nägi tunnistaja A T märtsi kuus, kuid millisel aastal, seda tunnistaja täpselt ei mäleta. Tunnistaja N F ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on näinud A T ainult eemalt nii umbes 300 meetri kauguselt suvilas, kui A T viibis aiamajas. Lähemalt tunnistaja A T ei tundnud. Tunnistaja teab, et A T oli naisest lahku läinud, samuti teab tunnistaja, et praeguseks ajaks on A T kadunud. Kuhu A T kaduda võis, seda tunnistaja ei tea. Sõpru tunnistaja A T ei näinud. Samuti ei olnud tunnistaja teadlik sellest, kas A T tarvitab alkohoolseid jooke või ei tarvita.
Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Ida – Viru Maakonna Hooneregistri registreerimise tunnistusega nr.2128 15.märtsist 1999.a. (tl.5) ja Ida – Viru Maakohtu Kinnistusameti kinnistamisotsusega 24.jaanuarist 2000.a. (tl.6), mille kohaselt kuulus kadunud A T omandusse kinnisasi – elamumaa asukohaga: xxx, suurusega xxx , millel asus aiamaja, majandushoone, kasvuhoone ja veevõtukoht. Ida – Viru Maavalitsuse tõendiga (tl.7) selle kohta, et A T isikukoodiga: xxx sündis xxx. linnas, tema isaks on S T ja emaks avaldaja A T. Kohtla – Järve Linnavalitsuse korraldusega nr.113 25.jaanuarist 2005.a. (tl.8), mille kohaselt on A T hooldajaks määratud Z S (isikukood: xxx). Määruse kohaselt kohustub Z S abistama A T toimingutes, millega A T ise toime ei tule. A T poolt kohtule esitatud täiendava avaldusega (tl.18-22). Aktiga 30.jaanuarist 1999.a. (tl.23), mille kohaselt oli kinnisasja asukohaga: xxx valdajaks A T. Kohtla – Järve Linna Elanikeregistri tõendiga nr.29 22.märtsist 2005.a.(tl.26), mille kohaselt registreeriti A T välja aadressilt: xxx 28.märtsil 2004.a. seoses tema elama asumisega . Vallavalitsuse õiendiga nr.16 – 3.3 / 713 02.maist 2005.a. (tl.57), mille kohaselt on A T valla territooriumilt välja kirjutatud alates 25.aprillist 2005.a. aadressile xxx, mille tõttu peab Vallavalitsus vajalikuks kaasata käesolevasse tsiviilasja muu asjast puudutatud isikuna Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna õiendiga nr.IDA9.1 – 20.54 / 11511 03.maist 2005.a. (tl.60), mille kohaselt on A T teadmata kadumise fakti kohta
alustatud tagaotsimistoimik nr.0404123. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna poolt olid kontrollitud A T kadumise asjaolusid, kuid positiivseid tulemusi teadmata kadunud A T asukoha kindlakstegemisel ei ole saadud.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsÜS §17 sätteid, mille kohaselt loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Vastavalt TsÜS §18 võib teadmata kadunud isiku varale kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma. TsMS §516 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub: 1) teadmata kadunud isikule; 2) isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Kohus määrab äraolija varale hooldaja ka siis, kui isik on andnud käsundi või volikirja oma asjade ajamiseks, kuid on ilmnenud asjaolud, mis annavad põhjuse käsund või volitus tagasi võtta. Hoolduse seadmise määruses märgitakse isik, kelle varale hooldus seatakse, samuti isik, kes määratakse hooldajaks. Hoolduse seadmise määrus annab hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. Hooldaja kulude hüvitamisel kohaldatakse piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja kulude hüvitamise kohta sätestatut.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A T avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks,
et A T kuulub omandiõiguse alusel kinnisasi, asukohaga: xxx. Kohus luges tõendatuks, et kinnisvara omanik A T tuleb lugeda teadmata kadunud isikuks, kuna tema viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Kohus pidas vajalikuks seada huvitatud isiku, A T, avalduse alusel teadmata kadunud isiku, A T, varale hoolduse, kuna see on teadmata kadunud isiku A T enda ja tema ülalpeetava (pensioniealise ema) A T huvides. Kohus luges tõendatuks, et A T kuuluva kinnisasja, asukohaga: xxx, hooldajaks tuleb määrata Z S, kes on samal ajal ka A T enda hooldajaks. Ülejäänud osas tuleb avaldus jätta rahuldamata.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.