sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.12.2014 – 25.05.2015 eest 11,60 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 50 eurot ja viivise 288,40 eurot osas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Vahur Raignalt riigilõiv 55 eurot ja õigusabikulu 33 eurot, kokku menetluskulu 88 eurot B2 Kapital SIA kasuks.
8.Välja mõista Vahur Raignalt B2 Kapital SIA kasuks tasumata menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Hagiavalduse järgi (tl 2-8) omab PC Finance OÜ internetiportaali www.plusscredit.ee, mille kaudu on füüsilistel isikutel võimalik võtta väikelaenu. Laenu võtmise üldtingimused ja kord on kajastatud portaali www.plusscredit.ee leheküljel. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused on peamiselt reguleeritud lisaks lepingu lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimustele võlaõigusseaduses sätestatud sidevahendi abil sõlmitud lepingute ning laenu- ja tarbijakrediidilepingute kohta käivate sätetega. 31.10.2014 kinnitas Vahur Raigna (kostja) interneti kaudu laenutaotluse. Vastavalt laenutaotlusele soovis kostja saada laenu summas 300 eurot 30 päevaks, mille pealt oli kokku lepitud intress summas 110 eurot. 01.11.2014 aktsepteeris laenuandja laenutaotluse ja väljastas kostjale laenu summas 300 eurot. Vastavalt laenu väljastamise tingimustele ja kostjale edastatud arvele kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi kokku 410 eurot. Kostja on tasunud kokku 185 eurot, mis on arvestatud sissenõudmiskulu ja laenu katteks (sissenõudmisega seotud kulu 30 eurot). Nõude loovutamine B2 Kapital SIA-le (hageja) toimus 25.05.2015. Hageja nõuab vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 ja üldtingimuste p-le 5.2 laenusummalt 300 eurot viivist 0,75% päevas alates 02.12.2014 kuni esimese makse teostamiseni 25.05.2015, kokku 393,75 eurot. Kuna viivisenõue ületab laenusummat, siis käitub hageja heas usus ja vähendab oma viivisenõuet laenusummani 300 eurot. VÕS § 102 järgi peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Pooled leppisid kokku leppetrahvis, mille eesmärk on üldtingimuste p 6.2 järgi võlgniku informeerimise kohustuse täitmisele sundimine. Eeltoodu järgi saab hageja kostjalt nõuda nii kohustuse täitmist kui leppetrahvi summas
50 eurot. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks laenusumma 145 euro, intressi 110 eurot, viivise 300 euro ja leppetrahvi 50 eurot väljamõistmist.
2.Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 30.01.2017 Ametlikes Teadaannetes, vastamistähtajaga 20 päeva (tl 48). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 14.02.2017. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
3.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24).
6.Hagiavalduse järgi on PC Finance OÜ ja kostja vaheline laenuleping sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kokku lepitud leppetrahv, mille eesmärk on üldtingimuste p 6.2 järgi võlgniku informeerimise kohustuse täitmisele sundimine (tl 5). Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Lähtudes laenusummast on teavitamiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahv 50 eurot ebamõistlikult suur. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et üldtingimuste p 6.2 leppetrahvi osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 50 eurot.
8.Hageja nõuab vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 ja üldtingimuste p-le 5.2 laenusummalt 300 eurot viivist 0,75% päevas alates 02.12.2014 kuni 25.05.2015, kokku 393,75 eurot (tl 5).
Kuna viivisenõue ületab laenusummat, siis on hageja vähendanud viivisenõuet laenusummani 300 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 10.05.2016 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 seisukohale, et eelduslikult võib VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus on seisukohal, et üldtingimuste p-s 5.2 kokkulepitud viivisemäär 0,75% päevas ehk 273,75% aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär on 33 korda suurem seaduses sätestatud viivisemäärast (8,15% aastas). Seega tuleb laenusummalt arvestatava viivise arvutamisel lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 11,60 eurot.
9.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma (põhivõlg) 145 eurot, intress 110 eurot ning viivis perioodi 02.12.2014 – 25.05.2015 eest 11,60 eurot. Hagi on õiguslikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata leppetrahvi 50 eurot ja viivise 288,40 eurot osas.
10.Kohus kasutas viivise arvutamisel http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.
viivisekalkulaatorit
11.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 44% kostja kanda ja 56% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud hagiavalduse järgi on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 140 eurot (tl 6). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal riigilõivust hüvitada 55 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 33 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada kokku menetluskulu 88 (55 + 33) eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.