Muud › Muud hagiasjad

Külmikule tehti 13.09.2004.a garantiiremont, mille järgselt töötab külmik kõrgendatud müraga, samuti on jätkuvalt kreenis 5 cm, seda ei viga ole võimalik parandada. 23.09.2004.a esitas hageja kostjale avalduse külmiku ümbervahetamiseks seoses toote müügilepingule mittevastavusega. 05.10.-20.10.2004.a teostas Nora Kasemaa ekspertiisibüroo nimetatud külmiku ekspertiisi kostja tellimusel. Ekspert jõudis järeldusele, et külmkapi defektid on tootmisiseloomuga ja olid olemas müügi hetkel. Kostja ei olnud nõus külmikut ümber vahetama ning hageja pöördus 01.11.2004.a Tarbijakaitseameti poole, kes 13.01.2005.a lahendas kaebuse hageja kasuks, kohustades kostjat külmiku välja vahetama. Kostja sellega ei nõustunud. Hageja möönab, et on osaliselt külmikult kleebise ribakoodiga eemaldanud, kuna see tuli külmiku pesemisel lahti. 31.05.2005.a Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt 8790.00 krooni või vahetada nimetatud külmik samasuguse mudeli vastu ning kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt vastas külmik müümisel lepingu tingimustele: see müüdi allahindlusega, kuna puudus pakend, kuid külmikul defektid puudusid. Kostja ei kinnita, et ekspertiisis käinud külmik on nende juurest 26.05.2004.a hagejale müüdud – tegemist võib olla teise külmikuga, kuna seerianumbriga kleebis on kapilt eemaldatud, samuti selgus mais müüdud külmiku defekt septembris 2004.a. Kostja ei nõustu eksperdi arvamusega. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ostis 26.05.2004.a kostja kauplusest (Paldiski mnt 102, Tallinn) külmiku LG GR-429VJA, tasudes selle eest 8790.00 krooni, samuti selle üle, et nimetatud külmik toimetati hageja korterisse 26.06.2004.a alusel pakituna kilesse alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas 26.05.2004.a ostetud külmik on sama külmik, millele tehti 13.09.2004.a garantiiremont ja millele 05.10.-20.10.2004.a teostas Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisi kostja tellimusel. Külmiku garantiitalongilt nähtub, et selle seerianumber on 403KR00123, külmikust tehtud fotodelt seerianumbrit täielikult tuvastada ei ole võimalik. Hageja möönab, et külmiku pesemise käigus tuli kleebis osaliselt kapilt ära. Kostja ei ole hageja väidet, et 26.05.2004.a ostetud külmik (Viva Elektroonika OÜ jaemüügi arve nr. 3907793) pandi kööki üles 13.09.2004.a ja seni seisis see kiles oodates köögimööbli saabumist ja paigaldust (ostu-müügileping nr 55401, 30.06.2004.a ja saateleht nr 00962, 10.08.2004.a) ümber lükanud. 16.09.2004.a koostatud aktist nr AK503/04 nähtub, et garantiiremont tehti sellele külmikule, mis osteti kostja juurest 26.05.2004.a. Eelnenuga möönab kostja, et tegemist on ühe ja sama külmikuga. Aktis viidatakse ka sellele, et kapilt puudub kleebis seerianumbriga. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 4 kohaselt peab tarbijale antav teave olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Hagejale anti ostetud külmikuga kaasa venekeelsed kasutusjuhendi täiendused ja garantiitingimused, samuti venekeelne garantiitalong. Asjaolu, et hageja emakeeleks on vene keel, ei anna alust talle vaid venekeelsete materjalide esitamiseks. Seega ei saa kostja tugineda asjaolule, et külmikult

puudus osaliselt markeerimiskleebis toote mudeli nimetuse ja seerianumbri tähistusega, mille säilimist toote kasutusjuhendi täiendused soovitavad, kuna kostja ei andnud hagejale külmikuga kaasa juhendi täiendusi ja garantiitingimusi eesti keeles. 05.10.2004.a tellis kostja Nora Kasemaa ekspertiisibüroolt hageja külmikule (LG GR429VJA), mis on ostetud 26.05.2004.a hageja käest ekspertiisi eesmärgiga tuvastada defektid ja määratleda nende tekkimise põhjused. Ka nimetatud tellimusest nähtub, et kostja pidas ekspertiisi antavat külmikut samaks, mille temalt hageja ostis 26.05.2004.a. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks mitu ühesugust külmikut. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et külmik LG GR-429VJA (seerianumbriga 403KR00123), mille hageja ostis 26.05.2004.a kostjalt on seesama külmik, millele tehti garantiiremont ja mis esitati ekspertiisiks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas defektid külmikul olid enne selle müümist hagejale või tekkisid müümisjärgselt hageja juures. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil ning tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Tulenevalt TKS § 11 lg-test 1, 2 ja 4 on kaup puudusega, kui see ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele, seda on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta. Hageja ostis 26.05.2004.a kostja käest külmiku LG GR-429VJA, tasudes selle eest 8790.00 krooni. Külmik müüdi allahinnatuna, kuid nii ostutšekil kui ka garantiitalongil puuduvad viited puudustele. Seega hageja eeldas, et külmik on seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga sh töökorras. Kuigi kostja kinnitab, et müüs hagejale töökorras külmiku, mis oli vaid seetõttu allahinnatud, et oli partiis viimane ning pakend puudus. Kostja ei ole vaidlustanud, et külmik transporditi hageja koju pakituna kilesse, paigutatuna alusele. Eelnenut kinnitatavad ka tunnistajad Aleksei Semjonov ja Kristo Kuusik, kes töötasid tollel ajal kaupluses, kust hageja ostis 26.05.2004.a külmiku. Vastavalt VÕS § 218 lg-le 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 220 lg 1 kohaselt tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

Hageja ostis külmiku 26.05.2004.a, see toimetati temani 26.06.2004.a. Asjaolu, et külmik ei olnud töökorras, selgus hageja sõnul 13.09.2004.a, samal päeval tegi kostja külmikule ka garantiiremondi. Kuna külmiku üleandmisest hagejale kuni külmiku mittevastavuse ilmnemisest lepingutingimustele ei olnud möödunud kuut kuud, siis tuleb eeldada, et külmik ei vastanud lepingutingimustele ehk ei olnud töökorras selle hagejale üleandmise ajal. Hageja teatas kostjale õigeaegselt külmiku lepingutingimusetele mittevastavusest teadasaamisest. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Hageja küll möönab, et külmik seisis juba kaupluses vildakalt, kuid ta eeldas ning seda kinnitasid ka müüjad, et külmiku saab jalgadest püstiseks reguleerida. Sama kinnitab tunnistaja Nikolai Kovalenko. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis külmiku ostmisel, et see ei ole töökorras ning ostis teadlikult mittetöötava külmiku. Seda kinnitavad ka tunnistajad Aleksei Semjonov ja Kristo Kuusik, kelle sõnul ei olnud külmikul väliseid defekte. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et müüja vastutab asja lepingutingimustele vastavuse eest. VÕS § 222 lg 1 (31.12.2005. aastani kehtinud redaktsiooni kohaselt) võib juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Külmikule tehti 13.09.2004.a garantiiremont, mille järgselt töötab külmik kõrgendatud müraga, samuti on jätkuvalt kreenis 5 cm, seda ei viga ole võimalik parandada. 05.10.20.10.2004.a teostas Nora Kasemaa ekspertiisibüroo külmiku ekspertiisi kostja tellimusel. Ekspertiisi käigus ekspert välisel vaatlusel tuvastas, et külmiku korpusel, paremal alumisel poolel on täheldatav pais 10 cm kõrgusel, kapil on tuntav korpuse kalle, kuid vinte ei anna reguleerida, kuna need on telje keskme suhtes nihkes. Tagumise seina avamisel ekspert tuvastas, et liikuv rull koos raamiga on läbi vajunud ja puudutab juhtimisrelee korpust; relee kaitsekaas on maha võetud, relee ei asetu kohale, juhtmete otsad on rohmakalt ühendatud, relee on väliskaitseta; kompressor on nihkes ja asub nurga all, liikuva rulli läbipaine suunas, mistõttu võib tekkida kõrgem müranivoo. Ekspert jõudis järeldusele, et garantiiremont on tehtud ebakvaliteetselt ning külmkapi defektid on tootmisiseloomuga ja olid olemas müügi hetkel. Kostja ei tellinud eksperdiarvamusega mittenõustumisel uut ekspertiisi. Tuginedes eelnenule asub kohus seisukohale, et külmik ei vasta lepingutingimustele ning hagejal on õigus nõuda kostjalt selle parandamist või asendamist. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, tunnistajate ütlustega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude: kostjalt 8790.00 krooni saamiseks või külmiku LG GR-429VJA ümbervahetamiseks samasuguse mudeli vastu. Kohus rahuldab esimese nõude ja kohustab kostjat tasuma hagejale 8790.00 krooni, kuna kostja kirjast nr. 150/04 22.11.2004 nähtub, et hagejale müüdud külmik oli viimane, mistõttu kostjal ei ole võimalik külmikut ümber vahetada samasuguse mudeli vastu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700.00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Tulenevalt TsMS § 52 lg 5, 54 lg 1, 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 124.40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooletele hagiavalduse, selle lisade ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.