lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-115601/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-115601/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1853
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2, 5ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsÜS § 86 lg 4Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 415 lg 1, 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-618/10

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-115601

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-115601

Tsiviilasi

Egert Kuigo hagi Kaido Kaunissaar vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1398 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

• • •

Kohtuistungi aeg

Hageja: Egert Kuigo Hageja volitatud esindaja: Tanel Riivits (e-post: [email protected]) Kostja: Kaido Kaunissaar (ik: XXX, tegelik viibimiskoht kohtule teadmata)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Egert Kuigo hagi Kaido Kaunissaar vastu võla nõudes.
2.Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja kokku 770,45 eurot (seitsesada seitsekümmend eurot ja 45 senti), millest 500 eurot põhivõlgnevus, 150 eurot kahjuhüvitis, intress 1,88 eurot ja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 118,57 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
VÕS § 421Sätete kohustuslikkus
Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (500 eurot) alates alates hagiavalduse esitamisest 14.11.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).
7.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskuludest 57% kostja kanda ja 43% hageja enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-16-115601

9.Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja menetluskulu 156,75 eurot (ükssada viiskümmend kuus eurot ja 75 senti).
10.Mõista Kaido Kaunissaarelt Egert Kuigo kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt (156,75 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks.

KIRJELDAV OSA

1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse nõuet isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas teadaande 04.01.2017 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Egert Kuigo (hageja) taotleb, et kohus mõistaks Kaido Kaunissaarelt (kostja) OÜ Lusikas ja kostja vahel 10.11.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõlgnevuse 600 eurot,

Tsiviilasi nr 2-16-115601 intress 400 eurot, viivis 200 eurot ja tekitatud kahju 150 eurot. Kostja poolt tasutud 100 eurot arvestas hageja intressivõlgnevuse katteks.

5.Kohus leiab, et kostja ja Lusikas OÜ vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõistes.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
6.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 100 eurot, mille hageja on arvestanud osaliselt intressi katteks. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: (1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; (3) kolmandas järjekorras intressi katteks; (4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Laenulepingu p 2.5.1., mis näeb ette tasumise esmalt intresside katteks, on seadusega vastuolus ja seetõttu VÕS § 421 kohaselt tühine.

Hageja ei ole esitanud nõuet võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 113 lg 5 teise lause lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni alusel. Seega tuleb kogu kostja tasutud 100 eurot arvestada tasutuks põhisumma katteks. Põhivõlgnevus tuleb kostjalt VÕS § 402 ja § 396 lg 1 alusel välja mõista summas 500 eurot (600 - 100 = 500). samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude summas 150 eurot väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et kohtueelsed õigusabikulud ei ole samastatavad VÕS § 415 lg 2 märgitud võla sissenõudmise kuludega, mistõttu tuleb tasutud 100 eurot arvestada just põhivõlgnevuse katteks.

8.Kohus leiab, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lepingu sõlmimise ajal (10.11.2013) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: (1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või (2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sõlmitud lepingus oli üksnes intressimäär 12,58% kuus ehk 150,96% aastas. Samas Eesti panga kodulehel avaldatud keskmine krediidikulukuse määr 2013. aasta novembris 34,44% ehk ligikaudu 4,4 korda väiksem. Kostja ei ole TsÜS § 86 lg-test 2 ja 3 tulenevat eeldust ümber

Tsiviilasi nr 2-16-115601 lükanud. Seega on hageja nõutud intressi tasumise kohustuse korral poolte vastastikkuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelnevast tulenevalt on intressikokkulepe TsÜS § 86 lg-te 1-3 kohaselt tühine. Üksnes asjaolu, et kostja ei nõue intressi tasumist täies ulatuses ning on oma nõuet vähendanud, ei muuda tühist lepingutingimust kehtivaks. TsÜS § 86 lg 4 kohaselt tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Eelnevast tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat intressi VÕS § 94 lg-s 1 märgitud seadusjärgse suuruseni. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäär perioodil 10.11.2013 - 31.12.2013 oli 0,5% aastas, perioodil 01.01.2014 - 30.06.2014 oli 0,25%, perioodil 01.07.2014 - 31.12.2014 oli 0,15%, perioodil 01.01.2015 - 10.11.2015 oli 0,05% aastas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 1,88 eurot.

9.Ka kostja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivise suuruses 2% päevas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära sõltuvalt viivise arvestamise perioodist vähemalt 85 korda. Selline kokkulepe sisaldub hageja tüüptingimustes (tlk 24, p 10) ja on seetõttu Riigikohtu lahendi nr RK 3-2-1-25-16 p 13 kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühine. Viidatud lahendist tulenevalt toob ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks. Eelnevast tulenevalt on hageja ja kostja vaheline viivisekokkulepe tühine ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud ka intressikokkuleppe tühisuse, ei ole võimalik mõista viivist välja ka VÕS § 415 lg 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-120-08, p 12 nimetatud määras (ehk samas ulatuses intressimääraga). Üksnes viivisenõudest osaline loobumine ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks. Kuna põhivõlgnevusest on tasumata 500 eurot ja hageja nõuab viivist alates 11.12.2013, kuulub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 118,57 eurot. Hageja on hagis taotlenud TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista viivis nimetatud määras alates hagiavalduse esitamisest 14.11.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
10.Kuna kohtule ei ole esitatud vastuväiteid hageja ja Lusikas OÜ vahelise nõude loovutamise lepingu kehtivuse kohta ning ilmselgeid lepingu tühisusse asjaolusid tsiviilasja toimikust ei nähtu, mõistab kohus tasumata summas välja hageja kasuks.
11.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 770,45 eurot, millest 500 eurot põhivõlgnevus, 150 eurot kahjuhüvitis, intress 1,88 eurot hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 118,57 eurot. Samuti mõistab kohus välja lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 1350 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt välja

Tsiviilasi nr 2-16-115601 770,45 eurot, mis on 57% nõudest. Samas proportsioonis on kohtu hinnangul õiglane jagada ka menetluskulud, seega jääb menetluskuludest 57% kostja kanda ja 43% hageja kanda.

13.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 450 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning kantud õigusabikulu hagiavalduse koostamiseks 250 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 250 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ning samuti asjaolu, et kohus on juba mõistnud välja hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
14.Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 57% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 156,75 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja