Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

2-05-1940 Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (edaspidi „hageja“) esitas 18.05.2005.a Harju Maakohtule hagi R.L.e (edaspidi „kostja“) vastu 337 517,23 krooni võlgnevuse välja-mõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on AS-i LF Finants ja kostja vahel sõlmitud 28.05.1996.a laenuleping nr LF-96/0107, mille alusel kostja sai AS-ilt LF Finants laenu 250 000,00 krooni intressiga 10% laenujäägilt aastas ja tagastamistähtajaga 30.05.2006.a. Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid kostja ja AS LF Finants 07.08.1997.a pandilepingu, mille kohaselt kostja pantis AS-i LF Finants kasuks talle kuuluva korteri asukohaga xxxx. Kostja müüs pandieseme 10.10.1997.a ja tagastas müügisumma ulatuses (75 000,00 krooni) laenu. AS LF Finants loovutas laenulepingust tulenevad nõuded 29.10.1997.a hagejale. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 28.11.1997.a laenulepingu lisakokkulepe, millega vormistati 179 504,00 krooni laenujäägi tagastamiseks uus graafik lõpptähtajaga 31.10.2012.a, intressiga 12% laenujäägilt aastas ja muudel laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja ei täitnud laenulepingust ja lisakokkuleppest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ega tasunud alates kolmandast graafikujärgsest maksest (31.01.1998.a) laenu ega intressi. Vaatamata hageja poolt antud täiendavale tähtajale ei tasunud kostja võlgnevust. Hageja on seetõttu laenulepingu 14.05.2005.a erakorraliselt üles öelnud. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 816 950,07 krooni, millest põhivõlgnevus on 179 119,05 krooni, intressivõlgnevus 158 398,18 krooni, viivised laenult 89 257,89 krooni ja viivised intressilt 390 174,95 krooni. Hageja palub põhivõlgnevuse 179 119,05 krooni ning intressivõlgnevuse 158 398,18 krooni ja kohtukulud kostjalt välja mõista. Kostja on esitanud eelmenetluses kohtule vastuse hagile, millest nähtuvalt ta ei vaidle hagile vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõue õigeks. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sai AS-ilt LF Finants 28.05.1996.a sõlmitud laenulepingu nr LF-96/0107 alusel laenu 250 000,00 krooni intressiga 10% laenujäägilt aastas, millest kostja on tagastanud 75 000,00 krooni ja et AS LF Finants loovutas laenu-

2-05-1940 lepingust tulenevad nõuded 29.10.1997.a hagejale. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 28.11.1997.a laenulepingu lisakokkulepe 179 504,00 krooni laenujäägi tagastamiseks intressiga 12% laenujäägilt aastas. Hageja on esitanud kostja vastu nõude 179 119,05 krooni põhivõlgnevuse ning 158 398,18 krooni intressivõlgnevuse, kokku 337 517,23 krooni väljamõistmiseks. Kostja on hagi samas ulatuses õigeks võtnud. Sellest lähtuvalt loeb kohus nimetatud summa ulatuses tõendatuks kostja võlgnevuse suuruse hageja ees ja hageja õiguse nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. TsMS § 445 lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 18 000,00 krooni ja esitanud taotluse selle kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 18 000,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 tuleb 22,50 krooni postikulud kostjalt riigituludesse välja mõista.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.