Muud › Muud hagiasjad

apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused. 23.09.1996 sõlmisid pooled laenulepingu nr 1, mille p 1 järgi võttis kostja hagejalt laenu 22330 USD, laenulepingule on kostja alla kirjutanud. Vastavalt laenulepingu p 2 ja 3 kohustus kostja tasuma hagejale intresse laenu kasutamise eest summas 700 USD igakuiselt kogu lepingu tähtja jooksul ja tagastama laenu hiljemalt 1997.a detsembriks. Kostja tasus intresse kokku 750 USD. Võlg moodustub hagi esitamise seisuga 68450 USD, millest: 22300 USD on põhivõlg ja 46150 USD on intressid. Intressid on arvestades järgmiselt: intressid 1996.a. kolme kuu eest on 2100 USD (700*60), intressid 2002.a.nelja kuu eest on 2800 USD (700*4). Kostja ei maksa vabatahtlikult võlga ära. 10.04.2002 esitatud hagis palub DK JPilt välja mõista põhivõlana lepingu 23.09.1996 p 1 ja 2 järgi tagastamata jäänud laenusumma 397742,80 krooni (22300 USD*17,836 EEK vastavalt Eesti Panga kursile seisuga 09.04.2002) ning välja mõista 23.09.1996 lepingu nr 1 p 3 alusel intressid laenu kasutamise eest 823131,40 krooni (46150 USD*17,683). Kokku palub välja mõista 1220874 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja esitatud tõendid. Hageja esitas tõenditena laenulepingu nr 1 23.09.1996 ning võlakirja laenu saamise kohta 23.09.1996 (lk 7-9, tõlked 10-11). Hageja selgitas, et kostja kirjutas tekstid ise ning kirjutas nendele alla (t.lk 47). Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kirjalikus vastuses 21.06.2002 (lk 32-34) märkis kostja, et ta ei ole sõlminud laenulepingut nr 23.09.1996 ning ei ole andnud võlakirja nr 1 23.09.96, mille järgi oleks justkui laen saadud, sest kostja ei ole nendele dokumentidele alla kirjutanud, allkirjad on võltsitud. Kuivõrd sellises summas laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikult ning kostja ei ole laenulepingule ja võlakirjale all kirjutanud, siis ei ole poolte vahel sõlmitud tehingut TsÜS § 58 lg 1 ja § 272 lg 1 järgi ning kostjal ei ole kohustusi hageja ees. Kostja esitatud tõendid. Kostja esindas tõenditena väljavõtte oma õigusabilepingust kostja allkirja erinevuse kohta võrreldes laenulepingu ja võlakirjaga, ning kohus määras kostja taotlusel käekirja ekspertiisi ning täiendava ekspertiisi, mille kohta on vastavad aktid DK 0231-03/2769 06.06.2003 (lk 82-84), ja DK-044505/8369 20.12.2005 (lk 155-157), kostja taotlusel kuulas kohus ära eksperdi arvamuse istungil (29.08.2995, lk 139-141) Kohtu põhjendused. Vastavalt vaidlusaluse lepingu ja võlakirja koostamise ajal kehtinud TsK § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingu sätetele, selliste sätete puudumisel tavaliselt esitatavatele nõuetele ja § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine ja lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 272 lg 1 järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama, sama sätte 2. lõike järgi leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning laenuleping üle viie krooni peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt § 273. TsÜS § 92 lg 1 järgi on tehing lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud ning lg 2

järgi kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla tehingu teinud isikud, lg 3 järgi võrdsustatakse lihtkirjaliku vormiga poolte allkirjadega kirjavahetus. TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, § 61 lg 1 järgi on tehingud oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning § 62 lg 1 ja 2 järgi väljendatakse tahet kõne kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Selleks, et kostjal oleks hageja ees märgitud laenulepingust ning võlakirjast 23.09.1996 tuleneva kohustus maksta tagasi laen ja sellelt tasu, peab olema hageja ja kostja vahel tehing, mille puhul oleks kostja väljendanud oma tahet vastavalt TsÜS § 62 lg 2 järgi selliselt, et on kas § 92 lg 1, 2 ,3 järgi vahetanud kirju, millele on kostja oma tahteavaldusel laenukohustuse võtmisele ja tagasimaksmisel alla kirjutanud või sellele tehingule, antud juhul laenulepingule nr 1 23.09.1996 ja võlakirjale nr 1 23.09.1996, alla ise kirjutanud. Märgitud laenulepingu nr 1 23.09.1996 p 1 järgi võttis kostja hagejalt laenu 22330 USD. Vastavalt laenulepingu p 2 ja 3 kohustus kostja tasuma hagejale intresse laenu kasutamise eest summas 700 USD igakuiselt kogu lepingu tähtja jooksul ja tagastama laenu koos tasuga hiljemalt 1997.a detsembriks. Võlakirja nr 1 23.09.1996 (lisa 23.09.1996 laenulepingule nr 1 juurde) järgi on JP DKilt saanud raha 22300 USD kasutamiseks äri- ja majanduslikel eesmärkidel. Mõlemale dokumendile on väidetavalt alla kirjutanud JP. Kohtus selgitusi andnud kostja kinnitas, et tema ei ole märgitud laenulepingule nr 1 23.09.1996 ning võlakirjale 23.09.1996 alla kirjutanud. Kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisiaktist nr DKL 023103/2769 selgub, et eksperdil ei olnud võimalik tuvastada, kas laenulepingule ja võlakirjale on alla kirjutanud kostja ise oma allkirja moonutades või on allkiri võltsitud teise isiku poolt. Kohtuistungil arvas ekspert H. R , et täiendava võrdlusmaterjali saamisel on võimalik anda täpsemat arvamust vaidlusaluste allkirjade kohta. Täiendekspertiisi käigus tehtud ekspertiisiaktist nr DK-0445-05/8369 20.12.2005 nähtub, et nii laenulepingule nr 1 23.09.1996 kui võlakirjale 23.09.1996 ei ole tõenäoliselt kostja alla kirjutanud ning see on teise isiku poolt kirjutatud jäljendades J. P allkirja. Hinnates kostja selgitusi ning käesolevas tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisitulemusi, leiab kohus, et kostja on käesolevas vaidluses tõendanud, et tema ei ole alla kirjutanud vaidlusalusele laenulepingule nr 1 23.09.1996 ja võlakirjale 23.09.1996 , st kostja ei ole väljendanud tahet sellise lepingu sõlmimiseks ning tal ei ole ka sellist hageja poolt viidatud tsiviilkohustust lepingust ja võlakirjast hageja ees tekkinud. Seega on kostja oma tõenditega ümber lükanud hageja seletused, selgitused (antud enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 92 lg 2 järgi) sellest, et kostja on alla kirjutanud lepingule, võlakirjale. Vaidluses ei oma tähtsust kes kirjutas ja kus lepingu tekst kirjutati, kuivõrd käesolevas vaidlus omab tähendust vaid asjaolu, et kostja ei ole lepingule ega võlakirjale alla kirjutanud. Eeltoodu tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtukulud.

TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda ning TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb hagejalt kostja kasuks välja tuleb kostjale viimase poolt kantud õigusabikulude katteks hagi rahuldamata jäetud osast 5%. Kostja õigusabikulud on vastavalt esitatud arvetele nr 22907 5900 krooni ja nr 20622 7080 krooni, kokku seega 12980 krooni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja õigusabikulude katteks välja tegeliku järgi vastavalt 12980 krooni, mis on vähem kui lubatav viieprotsendiline määr hagihinnast (5% 1220874-st on 61043,70). Kostja on kandnud ekspertiisi määramisega seoses kohtukulusid 3000 krooni (tasutud maksekorraldusega 466 09.01.03 kohtu deposiiti 3000 krooni, selgitus : ekspertiis nr 2/5/231-3059/02), mis tuleb kooskõlas § 60 lg 1 järgi hagejalt kostja kasuks välja mõista ja kuivõrd ekspertiiside maksumus kokku oli 3960 krooni, siis tuleb TsMS § 54 lg 4 järgi kostjalt täiendavalt riigituludesse nõuda käekirjaekspertiisi kulude katteks 960 krooni.

Hageja oli osaliselt vabastatud ja seda hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vastavalt määrusele 07.05.2002. Hageja tasus riigilõivu 17000 krooni (esialgselt tasus 2000 krooni ning vastavalt määrusele veel 15000 krooni). Hagihinnalt 1220874 krooni oli lõiv 55000 krooni. TsMS § 64 lg 2 järgi tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejalt riigituludesse välja mõista osaliselt tasumata jäetud lõivu osa, so 38000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.