Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Juri Šalamovi, Sergei Serednitski ja Azat Zijazovi hagi mittetulundusühingu Jalgpalliklubi Narva Trans vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes. Hageja nõue ja selle põhjendus 19.03.2003.a esitatud hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad MTÜ-s Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" alates 01.02.2001.a jalgpalli treenerite-pedagoogidena. Tööle asumisel oli kostjaga saavutatud kokkulepe kõikide töölepingu tingimuste osas, kuid kostja, võttes hagejatelt nende tööraamatud ja lubades nad tööülesandeid täitma, jättis töölepingud kirjalikult vormistamata. Kogu töötatud aja jooksul, kuni viimase ajani polnud kostjal hagejatele mitte mingisuguseid etteheiteid ega noomitusi, samuti poldud neid distsiplinaarkorras käristatud. Kostja on aga omakorda korduvalt rikkunud tööseadusandluse tingimusi: jättis töölepingud kirjalikult vormistamata, viivitas korduvalt töötasu väljamaksmisega, ei tasunud komandeerimiskulusid, ei lubanud korralisele puhkusele (v.a. Sergei Serednitski). 2002.a aprillis esitasid hagejad kostjale nõudmise töölepingute vastavaks vormistamiseks nendega. 2002.a augustis esitas kostja allkirjastamiseks töölepingud selliste tingimustega, mis ei vastanud töölepingu faktilistele tingimustele. Sealjuures kostja märkis hagejate põhipuhkuse pikkuseks - 28 kalendripäeva, samas kui suuline kokkulepe põhipuhkuse pikkuse osas oli - 42 kalendripäeva. Hagejad keeldusid selliste töölepingute allkirjastamisest, nõudes kostjalt selliste tingimuste sissekirjutamist töölepingutesse, millised olid faktiliselt rakendatud ning millised olid kokku lepitud tööle asumisel. 15.10.2002.a Narva linna Spordiosakonna juhataja Igor Solomkini juuresolekul nõudis MTÜ Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" juhatuse liige Nikolai Burdakov hagejatelt korralise puhkuse avalduste esitamist alates 16.10.2002.a. Alludes tööandja korraldusele kirjutasidki Juri Šalamov ja Sergei Serednitski puhkuseavalduse tööandja poolt etteantud kuupäevaga, aga Azat Zijazov, kokkuleppel tööandjaga, alates 28.10.2002.a, kuna pidi enne seda sõitma oma meeskonnaga võistlustele. Siiski, peale seda jättis kostja seadusega sätestatud korras puhkusehüvitise väljamaksmata ja nõudis kirjalikult hagejatelt ilmumist tema juurde 29.10.2002.a nende poolt esitatud puhkuseavalduste läbivaatamiseks ja treeningugraafikute kooskõlastamiseks. Seejuures märkis, et mitteilmumise korral 29.10.2002.a arvestatakse see päev tööluusina. Märgitud kostja nõudmisele esitasid hagejad kostjale ammendava vastuse, viidates mõlema poole seaduslikele õigustele ja kohustustele. Vaatamata sellele määras kostja igaühele hagejatest 29.10.2002.a distsiplinaarkaristuse noomituse näol ilma mõjuvate põhjusteta tööluusi eest, alates kostja poolt määratud puhkuse alguskuupäevast kuni 29.10.2002.a. Vastavad käskkirjad said hagejad kätte posti teel. Distsiplinaarkaristuste määramise

käskkirjad on ebaseaduslikud, kuna tööluusi pole võimalik töötaja poolt toime panna korralisel puhkusel olles. Enamgi veel, käskkirjad on välja antud mittevastava isiku - JK Narva Trans presidendi poolt, samas kui MTÜ-s Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" selline ametikoht puudub. 12.11.2002.a määrab kostja hagejatele veel ühe noomituse oma funktsionaalsete kohustuste täitmatajätmise eest, mis väljendus töödokumentatsiooni määratud tähtajaks mitteesitamises ja tööle mitteilmumises alates 30.10.2003.a kuni 12.11.2003.a. Vastavad käskkirjad said hagejad kätte posti teel. Need käskkirjad on samuti ebaseaduslikud, samadel põhjustel nagu ka eelmised, samuti ka seetõttu, et hagejatele polnud tutvustatud nende funktsionaalseid kohustusi, mille rikkumist kostja hagejatele ette heidab. 19.11.2002.a määras kostja Juri Šalamovile ja Sergei Serednitskile ning 21.11.2002.a Azat Zijazovile käskkirja alusel kõige raskema distsiplinaarkaristuse - töölepingu lõpetamise. Ka need käskkirjad on ebaseaduslikud samadel põhjustel mis eelmised, samuti ka seetõttu, et töölepingut ei saa lõpetada töötaja korralisel puhkusel oleku ajal. Seetõttu, vastavalt individuaalse töövaidlus lahendamise seaduse § 28 lg 2 on töölepingute lõpetamine hagejatega ebaseaduslik järgmistel põhjustel: 1) puuduvad asjaolud, milliste olemasolu võib seadusest tulenevalt olla aluseks töölepingute lõpetamisel, kuna töötajaid ei saa süüdistada mingisuguste kohustuste täitmatajätmises, kui samal ajal need kohustused pole ei töölepingus, ega ka üheski muus dokumendis määratletud. Samuti töötaja ei saa sooritada tööluusi, olles korralisel puhkusel, kuna puhkuse ajaks töölepingu kehtivus peatub ning töötaja vabastatakse kohustusest tööl käia (töölepingu seadus § 54 lg 1, § 55 p 3); 2) Oluliselt on rikutud töölepingu seaduse § 86 p 6 kehtestatud protseduurireegleid töölepingu lõpetamisel, kuna töölepingud on lõpetatud töötaja puhkusel viibimise ajal, mis on seadusega keelatud (töölepingu seadus § 91 lg 1 p 2). Veel üheks vaidlusaluseks momendiks kostja suhtes on hagejate puhkuse pikkus. Hagejad omavad treener-pedagoogi kvalifikatsiooni. Kuni tööleasumiseni MTÜ-sse Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" töötasid kõik kolm hagejat Narva Paemurru Spordikoolis treener-pedagoogidena ning EV Valitsuse 22.01.1993.a määruse nr. 28 alusel on nende põhipuhkus 42 kalendripäeva. Hagejate ülemineku küsimust MTÜ-sse Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" arutati Linnavalitsuse Spordiosakonna ja Narva Paemurru Spordikooli juhtkonna ühisel koosolekul 11.10.2000.a. Koosolekust võtsid osa ka hagejad, kellele pakuti üle minna tööle MTÜ-sse Jalgpalliklubi "NARVA TRANS", kusjuures säiliksid kõik nende olemasolevate töölepingute tingimused ja nende töötasu finantseerimine linna eelarvest. Hiljem toimusid korduvad läbirääkimised Nikolai Burdakoviga antud küsimuses, mille tulemusena saavutati kokkulepe selles, et hagejate töölepingute tingimused jäävad muutmata, sealhulgas ka puhkuse kestus. Samal ajal nõuab kostja, rikkudes sellega kokkulepet ja mainitud EV Valitsuse määrust, 28 kalendripäeva kestvat põhipuhkust. Kostja kandis hagejate arvelduskontodele järgmised summad: Juri Salamov - 7580,60 krooni; Sergei Serednitski 1951,65 krooni; Azat Zijazov - 5503,10 krooni. Makse selgituseks märkis kostja - kasutamata puhkuse kompensatsioon. Kompensatsiooni summa arvestas kostja lähtudes põhipuhkuse kestusest 28 kalendripäeva, mis ei vasta töölepingute faktilistele tingimustele. Hagejad on antud vaidluse lahendamiseks pöördunud Töövaidluskomisjoni. Komisjon rahuldas oma 13.02.2003.a otsusega nr. 9-2N-2/184/185/186-2002 osaliselt töötajate nõudmised, ainult töölepingute lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise osas. Hagejad arvavad, et komisjon eksis, kui ei rahuldanud nende ülejäänud nõudmisi ja on sunnitud pöörduma sama töövaidluse läbivaatamiseks hagiavaldusega kohtusse. Hagejad paluvad: 1) tühistada hagejatele määratud distsiplinaarkaristused nende alusetuse ja ebaseaduslikkuse tõttu; 2) tunnistada töölepingute lõpetamine hagejatega ebaseaduslikuks; 3) seoses hagejate keeldumisega tööle ennistamisest, mõista kostjalt välja kompensatsioon töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest, viiekuulise hagejate keskmise kuupalga ulatuses lähtudes sellest, et kuupalgad olid vastavalt: Juri Šalamov - 6600 krooni, Sergei Serednitski - 4143 krooni, Azat Zijazov - 4693 krooni; 4) mõista kostjalt välja puhkusetasu põhipuhkuse eest kogu hagejate MTÜ-s Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" töötatud aja eest lähtudes puhkuse kestusest 42 kalendripäeva; 5) mõista kostjalt välja puhkusetasu põhipuhkuse

puhkusetasu väljamaksmisega viivitatud aja eest Juri Šalamovi ja Sergei Serednitski osas alates 16.10.2002.a kuni töölepingu lõpetamise kuupäevani ning Azat Zijazovi osas alates 28.10.2002.a kuni töölepingu lõpetamise kuupäevani. Kostja vastuväited hagile Oma vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja arvab, et hagejate distsiplinaarkaristuste tühistamise ja hagejatega töölepingute lõpetamise seadusvastaseks tunnistamise nõue on põhjendamatu, kuna: 1) hagejate suhtes distsiplinaarkaristuste rakendamise ja töölepingute lõpetamise aluseks on hagejate poolt TLS §-des 48 ja 50 ettenähtud töötajate kohustuste rikkumine, mis töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu. Hagejate distsiplinaarsüüteo raskust arvestades oli kostjal seaduslik õigus rakendada hagejate suhtes distsiplinaarkaristust töölepingu lõpetamise kujul TLS § 86 p 6 alusel; 2) kostja järgis täielikult protseduurireegleid hagejatega töölepingute lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel - kostja poolt olid hagejatele nõutud tähtaegadel, vormis ja korras määratud distsiplinaarkaristused. Kostja poolt hagejatega vastastikuste töösuhete lõpetamise aluseks TLS § 86 p 6 alusel oli nende poolt nende töökohustuste rikkumine – töökohalt puudumine mõjuvate põhjusteta. Seega, kostjale ette teatamata, lõpetasid Šalamov ja Serednitski oma töökohustuste täitmise alates 16.10.2002. aastast, Zijazov aga alates 28.10.2002. aastast. Pika aja jooksul puudus kostjal info hagejate töölt puudumise põhjuste kohta. Ning alles 23.10.2002. aastal sai kostja informatsiooni selle kohta, et Juri Šalamov ja Sergei Serednitski loevad, et nad on puhkusel, Azat Zijazov aga loeb, et tema korraline puhkus algab 28.10.2002. aastal. Sellise otsustuse põhjuseks toovad hagejad selle fakti, et 15.10.2002. aastal kirjutati nende poolt alla ja anti kostjale üle korralise puhkuse avaldused. Tõepoolest, nimetatud puhkuseavaldused kirjutati kostja juuresolekul 15.10.2002. aastal. Kuid kostja ei esitanud nõudeid hagejate puhkuselesaatmiseks avaldustes nimetatud kuupäevadest alates. 15.10.2002. aastal toimunud kohtumise käigus pakuti hagejatele kirjutada puhkuseavaldused ning esitada need kostjale edasiseks analüüsiks ja iga kostja puhkuse kalendriaegade kohta otsuse vastuvõtmiseks. Veel enam, kostja esitas samal kohtumisel tööandja täiesti seadusliku nõude - hagejatel tööle ilmuda 16.10.2002. aastal kohtumisel kindlaksmääratud tööülesannete täitmiseks. Hagejad ignoreerisid antud kostja nõude. Puhkuseseaduse § 14 kohaselt antakse puhkust tööaasta kestel vastavalt tööandja juures kehtivale puhkuste ajakavale ja puhkuste ajakava võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt 2002.a puhkuste graafikule, olid hagejatele määratud järgmised puhkuste ajad: Juri Šalamov - alates 02.12.2002.aastast, Sergei Serednitski - alates 01.07.2002.aastast, Azat Zijazov - alates 09.12.2002.aastast. Järelikult, puhkuste ajakavas mistahes muudatuste tegemiseks pidid kostja ja hagejad jõudma vastavale kokkuleppele. Kuid seesugust kokkulepet kostja ja hagejad ei sõlminud. Samuti, puhkuseseaduse § 22 kohaselt vormistatakse puhkus tööandja juures kehtestatud korras. Kostja poolt kehtestatud kord töötajatele puhkuste andmise vormistamisel, kui leiab aset puhkuste ajakava muutmine, näeb ette sissetulnud puhkuseavalduste kohustuslikku viseerimist tööandja esindaja poolt. Antud kord oli hagejatele teada, kuna neile anti juba puhkuseid. Hagejate 15.10.2002. aastal dateeritud avaldused ei olnud aga kostja poolt viseeritud, seepärast hagejate viited nendele kui hagejate töökohustuste täitmisest vabastamise alusele seoses nende puhkusel viibimisega, ei ole õiguspädevad. Hagejate nõue kostjalt puhkusetasu väljamõistmiseks põhipuhkuse aja eest hagejate kogu tööaja eest, puhkuse kestuse arvestusest 42 kalendripäeva, on põhjendamatu. Vastavalt puhkuseseaduse § 9 lg 1 on põhipuhkuse kestus üldreeglina 28 kalendripäeva. Mingeid kostja ja hagejate vahelisi kokkuleppeid hagejatele pikendatud põhipuhkuse andmiseks ei olnud. Hagejate viide Vabariigi Valitsuse 22.01.1993. aasta määrusele (VVM) nr 28 ei ole õiguspädev järgmistel alustel: 1) "Haridus- ja teadusasutuste nende ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust", kinnitatud 22. jaanuaril 1993. aastal VVM nr 28, tunnistati kehtetuks

01.01.2002. aastast alates - 20.11.2001. aasta VVM nr 353; 2) vastavalt 20.11.2001. aasta VVM nr 353 §-le 8 antakse huvialakoolide treener-õpetajatele tõepoolest pikendatud puhkust kestusega 42 kalendripäeva. Kuid hagejad töötasid MTÜ-s Jalgpalliklubi Narva Trans treeneritena, mitte aga treener-õpetajatena, mis tõendatakse sealhulgas ka nende töölevõtmise avaldustega. Peale selle, antud norm laieneb vaid huvialakoolides töötavatele treener-õpetajatele. Seejuures ei ole MTÜ Jalgpalliklubi Narva Trans huvialakool, antud juhul spordikool. Mittetulundusühingu Jalgpalliklubi Narva Trans hagiavaldus Juri Šalamovi, Sergei Serednitski ja Azat Zijazovi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise nõudes. Hageja nõue ja selle põhjendus 21.03.2003.a esitatud hagiavalduse kohaselt töötasid Juri Šalamov, Sergei Serednitski, Azat Zijazov MTÜ-s Jalgpalliklubi Narva Trans jalgpallitreeneritena alates 01.02.2001. aastast. Töösuhted kostjatega lõpetati hageja poolt töölepingu seaduse § 86 p 6 alusel: Juri Šalamovi ja Sergei Serednitskiga alates 17.10.2002. aastast, Azat Zijazoviga alates 29.10.2002. aastast. 12.12.2002. aastal esitasid kostjad Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile ühisavalduse distsiplinaarkaristuste tühistamiseks ning töölepingute lõpetamise seadusvastaseks tunnistamiseks. 19.02.2003. aastal anti hagejale kätte 13.02.2003. aasta Töövaidluskomisjoni otsuse koopia, mille kohaselt kostjate nõudlused rahuldati osaliselt: kostjatega töölepingute lõpetamine Töölepingu seaduse § 86 p 6 alusel tunnistati ebaseaduslikuks, hagejalt nõuti sisse hüvitus töölepingute ebaseadusliku lõpetamise eest kostjate kolme kuu keskmise palga ulatuses üldsummas 41 920,05 krooni: Juri Šalamovile – 18 000 krooni, Sergei Serednitskile – 11 119,95 krooni, Azat Zijazovile 12 800,10 krooni; hagejalt nõuti sisse maksmata jäänud puhkusetasu osa. Hageja poolt kostjatega töölepingu seaduse § 86 p 6 alusel vastastikuste töösuhete lõpetamise aluseks on nende poolt oma töökohustuste rikkumine - töökohalt puudumine ilma mõjuvate põhjusteta. Nõnda, ilma hagejale ette teatamata, lakkasid Šalamov ja Serednitski oma töökohustusi täitmast 16.10.2002. aastast, Zijazov aga 28.10.2002. aastast. Pika aja jooksul puudus hagejal info kostjate töölt puudumise põhjuste kohta. Ning vaid 23.10.2002.aastal sai hageja informatsiooni selle kohta, et Juri Šalamov ja Sergei Serednitski loevad, et nad viibivad puhkusel, Azat Zijazov aga loeb, et tema korraline puhkus algab 28.10.2002. aastal. Viivitamatult saatis hageja kostjate aadressil kirjad nõudega ilmuda tööle 29.10.2002. aastal. 29.10.2002. aastal ei olnud kostjad oma töökohustusi täitma asunud, kuid saatsid hagejale kirja, milles osutasid, et nad viibivad korralisel puhkusel ning sellele vastavalt on vabastatud mistahes töökohustuste täitmisest. Sellise otsustuse põhjuseks tõid selle fakti, et 15.10.2002. aastal kirjutasid nad ja andsid hagejale üle korralise puhkuse avaldused. Tõepoolest, kostjate kirjas nimetatud puhkuseavaldused olid kirjutatud hageja juuresolekul 15.10.2002. aastal. Kuid hageja ei esitanud nõudeid kostjate puhkuselesaatmise kohta avaldustes nimetatud kuupäevadest alates. 15.10.2002. aastal toimunud kohtumise käigus pakuti aga kostjatele kirjutada puhkuseavaldused ning esitada need hagejale edasiseks analüüsiks ja iga kostja puhkuse kalendriaegade kohta otsuse vastuvõtmiseks. Veel enam, hageja esitas sellel kohtumisel tööandja täiesti seadusliku nõude - kostjatel tööle ilmuda 16.10.2002. aastal kohtumisel kindlaksmääramiseks tööülesannete täitmiseks. Nagu varem nimetatud, kostjad ignoreerisid antud hageja nõude. Pärast kohtumist 15.10.2002. aastal Juri Šalamov ja Sergei Serednitski tööle enam ei ilmunud. Azat Zijazov täitis oma töökohustusi kuni 28.10.2002. aastani. Seejuures, puhkuseseaduse § 14 kohaselt antakse puhkust tööaasta kestel vastavalt tööandja juures kehtivale puhkuste ajakavale ja puhkuste ajakava võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt 2002.a puhkuste graafikule, olid kostjatele määratud järgmised puhkuste ajad: Juri Šalamov - alates 02.12.2002.aastast, Sergei Serednitski alates 01.07.2002.aastast, Azat Zijazov - alates 09.12.2002.aastast Järelikult, puhkuste

ajakavas mistahes muudatuste tegemiseks pidid hageja ja kostjad jõudma vastavale kokkuleppele. Kuid seesugust kokkulepet hageja ja kostjad ei sõlminud. Samuti, puhkuseseaduse § 22 kohaselt vormistatakse puhkus tööandja juures kehtestatud korras. Hageja poolt kehtestatud kord töötajatele puhkuste andmise vormistamisel, kui leiab aset puhkuste ajakava muutmine, näeb ette sissetulnud puhkuseavalduste kohustuslikku viseerimist tööandja esindaja poolt. Antud kord oli kostjatele teada, kuna neile anti juba puhkuseid. Kostjate 15.10.2002.aastal dateeritud avaldused ei olnud aga hageja poolt viseeritud, seepärast kostjate viited nendele kui kostjate töökohustuste täitmisest vabastamise alusele seoses nende puhkusel viibimisega, ei ole õiguspädevad. Pärast korduvaid pöördumisi kostjate poole nende töökohustuste täitmise taasalustamise nõudes, rakendas hageja kostjate suhtes järgmisi distsiplinaarkaristusi: - Juri Šalamovi suhtes: • 29.10.2002.aasta käskkirjaga nr 29/2 määrati distsiplinaarkaristus noomitusena; • 12.11.2002.aasta käskkirjaga nr 12/1 määrati distsiplinaarkaristus noomitusena; • 19.11.2002.aasta käskkirjaga nr 21/1 määrati distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamisena TLS § 86 p 6 alusel; - Sergei Serednitski suhtes: • 29.10.2002.aasta käskkirjaga nr 29/3 määrati distsiplinaarkaristus noomitusena; • 12.11.2002.aasta käskkirjaga nr 12/2 määrati distsiplinaarkaristus noomitusena; • 19.11.2002.aasta käskkirjaga nr 21/2 oli määratud distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamisena TLS § 86 p 6 alusel; - Azat Zijazovi suhtes: • 29.10.2002.aasta käskkirjaga nr 29/4 määrati distsiplinaarkaristus noomitusena; • 12.11.2002.aasta käskkirjaga nr 12/3 määrati distsiplinaarkaristus noomitusena; • 19.11.2002.aasta käskkirjaga nr 21/3 määrati distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamisena TLS § 86 p 6 alusel. Nagu nähtub kostjate distsiplinaarvastutusele võtmise ajalisest järjestusest, hageja, vaatamata võimalusele, arvestades ülesastumiste raskust, rakendada koheselt kõige karmimat distsiplinaarkaristust töölepingu lõpetamise kujul, andis kostjatele võimaluse töö jätkamiseks. Kuid kostjad antud võimalust kasutada ei soovinud. Seega, hageja leiab, et kostjatega töölepingute lõpetamine oli põhjendatud ja seaduslik, kuna: 1) töölepingute lõpetamise aluseks oli kostjate poolt TLS §-des 48 ja 50 ettenähtud töötajate kohustuste rikkumine, mis töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu, mille raskust arvestades oli hagejal seaduslik õigus rakendada kostjate suhtes distsiplinaarkaristust töölepingu lõpetamisena TLS § 86 p 6 alusel; 2) hageja järgis täielikult protseduurireegleid kostjatega töölepingute lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel - hageja poolt olid kostjatele nõutud tähtaegadel, vormis ja korras määratud distsiplinaarkaristused. Hageja palub: 1) tunnistada kostjatega töölepingute lõpetamine seaduslikuks; 2) tunnistada hageja õigust mitte maksta kostjatele hüvitist kostjate kolme kuu keskmise palga ulatuses üldsummas 41 920,05 krooni: Juri Šalamovile - 18 000 krooni, Sergei Serednitskile – 11 119,95 krooni, Azat Zijazovile 12 800,10 krooni; 3) sisse nõuda kostjatelt hageja kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Kostjate vastuväited hagile Oma vastuses kostjad hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt esitab hageja esindaja hagis valesid andmeid, ei osuta asja kõigile oludele, aga tema poolt osutatud asjaoludele annab hageja

endale kasuliku, kuid tegelikult vale hinnangu. Nii on hagis näidatud, et Šalamov ja Serednitski hakkasid alates 16.10.2002.a, aga Zijazov alates 28.10.2003.a ilma eelneva etteteatamiseta mitte täitma oma töökohustusi ja hageja ei olevat omanud teavet kostjate töölt puudumise põhjuste kohta ja alles pärast 23.10.2002.a sai teada, et kostjad on puhkusel. Edasi osutab kostja esindaja hagis, et 15.10.2002.a tegi hageja kostjatele ettepaneku kirjutada puhkuseavaldused ja lisab need avaldused hagile. Need kaks osutatud asjaolu käivad üksteisele vastu. Veelgi enam, kostjatele mitte ei "tehtud ettepanek", vaid hageja nõudis neilt puhkuseavalduste kirjutamist hageja poolt näidatud kuupäevadega. Seda Šalamovi, Serednitski ja Zijazovi hagis avaldatud asjaolu võib kinnitada tunnistaja Igor Solomkin. Edasi, oma järelduste kinnitamiseks viitab kostja esindaja kehtivale puhkusegraafikule. Paraku, rikkudes puhkuseseaduse paragrahvi 15 1g 1, hagile lisatud puhkusegraafik ei olnud teatavaks tehtud kostjatele 2002.a. jaanuari jooksul. See ei olnud kostjatele teatavaks tehtud ka kogu aasta vältel. Töötajate allkirjade puudumine puhkusegraafikul kinnitab seda asjaolu. Kostjad nägid esmakordselt seda dokumenti alles pärast hageja vastuse saamist Töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele. On ilmne, et puhkusegraafik ilmutati hageja poolt tagantjärele oma seisukoha põhjendamiseks. Vastasel korral jääb mõistmatuks, miks hageja oktoobri keskel tegi kostjatele ettepaneku kirjutada puhkuseavaldused, kui oli kehtiv puhkusegraafik, mille järgi Šalamov ja Zijazov pidanuks puhkusele minema alles detsembris, aga Serednitski oli juba puhkusel olnud juulis. Viidates puhkusegraafikule, hageja esindaja räägib iseendale vastu. Hageja esindaja viide korrale, mis oli hageja poolt töötajate puhkusele laskmiseks sisse seatud, on veel vähem põhjendatud, kui keerutamine puhkusegraafikuga. Nii kinnitatakse hagis, et selline kord on sisse seatud kostja poolt ja tuuakse ära ka see korraldus., mis puudutab puhkusegraafikut. Paraku ei korda ega mingit muud tööandja korraldust selles asjas kohtule ei esitatud. Kinnitus selle kohta, et kostjatele on selline kord teada, kuna nendele võimaldati puhkused, on paljasõnaline, kuna Šalamovile ja Zijazovile kogu tööaja kestel üldse puhkust ei võimaldatud, seda enam väljaspool graafikut, aga Serednitski puhkusele saatmisel juulis 2002.a. ei rakendatud mingit puhkuse võimaldamise korda. Sellisel kujul olid kostjad igal juhul puhkusel ja vastavalt ei saanud tekitada tööluusi, kuna sellel ajal tööleping peatatakse ja töötaja on oma tööülesannete täitmisest kõrvaldatud. Kostjate karistamiseks alust ei olnud. Töölepingud on katkestatud töötajate puhkusel viibimise ajal, mis on seadusega keelatud. Oluliselt on rikutud protseduurireegleid kostjate töölepingute katkestamisel TLS § 86 p 6 alusel. Hageja esindaja ei osuta sellele asjaolule, et kõik käskkirjad distsiplinaarkaristuste rakendamiseks on välja antud mittevastava isiku - JK Narva Trans presidendi - poolt, samal ajal, kui MTÜ-l Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" sellist ametikohta ei ole. Ainuüksi see asjaolu teeb need käskkirjad ebaseaduslikeks. Ei mittetulundusühingute seadus ega MTÜ Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" põhikiri ei näe ette presidendi olemasolu ja volitusi. Mitte mingeid dokumente põhjendamaks, kes on JK Narva Trans president ja kas tal on distsiplinaarvõim, kohtule ei esitatud. Ülaltoodu alusel, juhindudes kehtivast seadusandlusest, leiavad kostjad, et töölepingud nendega on katkestatud ebaseaduslikult ja sellest järelduvalt MTÜ Jalgpalliklubi "NARVA TRANS" hagiavalduse rahuldamisest tuleb keelduda. Hageja kantud kohtukulud paluvad kostjad kanda hageja arvele, samuti mõista temalt välja kostjate kantud kohtukulud. Kostjate kantud kohtukulude loend esitatakse kohtuistungil. Narva Linnakohtu 17.04.2003.a määrusega liideti ühte menetlusse Juri Šalamovi, Sergei Serednitski ja Azat Zijazovi hagi mittetulundusühingu Jalgpalliklubi Narva Trans vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes ning mittetulundusühingu Jalgpalliklubi Narva Trans hagiavaldus Juri Šalamovi, Sergei Serednitski ja Azat Zijazovi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise nõudes. Kohtuotsuse põhjendused

Kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistajate Juri Barajevi, Aleksandr Kuznetsovi, Oleg Kurotškini, Igor Solomkini, Valentina Orlova ütlused, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, kohus tuvastas järgmist. Asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et poolte vahel olid tööalased suhted alates 01.02.2001.a. Tööle asumisel töölepinguid kirjalikult ei sõlmitud. Töösuhete olemasolu pooled ei vaidlusta. TLS 28 lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötajate jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Sama paragrahvi lõike 3 näeb ette, et töölepingu vormistamata jätmise või nõuetevastase vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 29.10.2002.a. määrati Juri Šalamovile, Sergei Serednitskile ja Azat Zijazovile distsiplinaarkaristusteks noomitus selle eest, et nad 16.10.29.10.2002.a. puudus töölt (tl 14-19). 12.11.2002.a. määrati samadele isikutele distsiplinaarkaristusteks noomitus oma funktsionaalsete kohustuste mittetäitmise eest ja tööle mitteilmumiste eest 30.10-12.11.2002.a. (tl 20-25). 19.11.2002.a. käskkirjaga nr 21/1 määrati Juri Šalamovile distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 kohaselt töödistsipliini jämeda rikkumise pärast alates 17.10.2002.a. (tl 26-27). 21.11.2002.a. käskkirjaga nr 21/2 määrati Sergei Serednitskile distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 kohaselt töödistsipliini jämeda rikkumise pärast alates 29.10.2002.a. (tl 28-29). 21.11.2002.a. käskkirjaga nr 21/3 määrati Azat Zijazovile distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 kohaselt töödistsipliini jämeda rikkumise pärast alates 17.10.2002.a. (tl 30-31). Isiku poolt töökohustuste rikkumine peab rajanema kindlatele, tõendatavatele faktidele. Töötaja süü tõendamise kohustus lasub tööandjal. TDVS § 7 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Kuigi TDVS § 7 lg 1 sätestab seletuse nõudmise õiguse, tulenev TDVS § 7 lõigete 1 ja 3 koostoimest, et karistatava kirjalikku seletust on seadusandja üldjuhul pidanud oluliseks ja vajalikuks. Neid sätteid kohaldades tuleb silmas pidada ka TDVS § 8 lg1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning süüteo toime pannud isiku eelneva käitumisega. Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ning tal peab olema võimalik tutvuda väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga. Distsiplinaarasja menetlemine peab toimuma kooskülas nii seaduses sätestatud menetlusreeglite kui üldiste menetluspõhimõtetega.

Distsiplinaarsüütegudeks on TDVS § 2 p 1 järgi TLS § 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Antud juhtudel on töötajatele distsiplinaarkaristuste määramise aluseks asjaolu, et töötajad puudusid töölt alates 16.10.2002.a. ja ei esitanud tööandja nõutud dokumente. Puhkuseseaduse § 15 lg 1 kohaselt tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. JK Narva Trans esindaja N. Burdakovi, J. Šalamovi, S. Serednitski ja A. Zijazovi ütlustega ja tunnistaja I. Solomkini ütlustega on kindlaks tehtud, et 15.10.2002.a. viibisid kõik eelpool nimetatud isikud N. Burdakovi kabinetis, et arutada töölepingu tingimuste üle ja allkirjastada siiani veel allkirjastamata töölepingud. Šalamov, Serednitski ja Zijazov kirjutasid seal Burdakovi nõudel puhkusele mineku avaldused, mille kohaselt Šalamov ja Serednitski lähevad puhkusele alates 16.10.2002.a. ja Zijazov alates 28.10.2002.a. Mingeid vastuväiteid selles osas, et puhkusele minek toimub vastavalt avaldustes märgitule, ei esitatud. Tunnistaja I. Solomkini ütlustega on tõendatud, et N. Burdakov soovis, et hagejad 16.10.2002.a. puhkusele läheksid. Samuti kinnitab tunnistaja, et kuna hagejad ei olnud JK-s Narva Trans töötamise ajal puhkust saanud, siis eelnevalt oktoobri alguses 2002.a. pöördus ta koos hagejatega tööinspektsiooni poole ja inspektor selgitas, et töötajatel on õigus puhkust saada. Tunnistaja sai aru, et kuna puhkuste graafikuid ei olnud, siis hagejad puhkust ei saanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et puhkused olid planeeritud mingile muule ajale. Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejad oleksid teadlikud ja tutvunud puhkuste ajakavaga 2002.aastaks. Tunnistaja O. Kurotškini ütlused selle kohta, et tema oli puhkusegraafikut näinud, ei tõenda, et hagejad oleksid sellega tutvunud. Seega olid Šalamov ja Serednitsi puhkuse avalduste kirjutamisel teadlikud, et nad viibivad alates 16.10.2002.a. ja Zijazov alates 28.10.2002.a. korralisel puhkusel. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni järeldusega, et peale seda, kui tööandja ise omal algatusel 15.10.2002.a võttis avaldajatelt puhkuseavaldused, pole alust väita, et järgmisel päeval, s.o 16.oktoobril 2002.a nad pidid ilmuma töökohale dokumentatsiooni üleandmiseks ja treeningugraafikute kooskõlastamiseks. Puhkuse ajal töötajale tööülesannete andmine on põhjendamata, sest puhkuse ajaks tööleping peatub. Ka on J. Šalamovi ja S. Serednitski töölt puudumise alates 1629.10.2002.a. käsitlemine tööluusina põhjendamatu, sest hagejad hindasid avalduste kirjutamist tööandja palvel nagu õigust jääda puhkusele tema nõusolekul järgmisest päevast. Tööandja ei ole hagejaid karistades arvestanud TDVS § 8 lg 1 sätet, mille kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega, ega ka sama seaduse § 2 p-s 1 sätestatuga, mille kohaselt töötajapoolne töökohustuste rikkumine on käsitletav distsiplinaarsüüteona üksnes töötaja süü olemasolul. Kohus leidis, et avaldajate nõuded nimetatud distsiplinaarkaristuste tühistamiseks on põhjendatud, kuna distsiplinaarkaristuste määramine ei olnud seaduslik. TLS § 55 kohaselt tööleping peatub puhkuse ajaks. TLS § 54 lg 1 kohaselt töölepingu peatumine tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustustest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustustest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist. Kohus leidis, et hagejate süü hooletusse suhtumisse töödokumentatsiooni vormistamisel ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et kuni hagejate puhkusele asumiseni, s.o. kuni 16.10.2002.a. oleks hagejatele esitatud nõudmist laste nimekirjade esitamiseks. N. Burdakov ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et kõik oli neil suuline – suuline tööleping ja korraldused.

Kohus asub seisukohale, et hagejale distsiplinaarkaristuste määramine ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel oli põhjendamatu. TLS § 86 lg 6 kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Kuivõrd kohus loeb tuvastatuks, et Šalamov ja Serednitski viibisid alates 16.10.2002.a. ja Zijazov alates 28.10.2002.a. puhkusel, siis neile distsiplinaarkaristuste ja nendega töölepingu lõpetamine oli põhjendamatu. ITVLS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus asus seisukohale, et töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel rikkus tööandja oluliselt seadust. TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on karistusena määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka TLS §-st 144. Kohus on jõudnud seisukohale, et töölepingu lõpetamine hagejatega TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu oli ebaseaduslik ning hagejatele määratud distsiplinaarkaristused tuleb tühistada, kuivõrd hagejad ei ole töökohustusi rikkunud. ITVLS § 29 lg 1 kohaselt on töötajal töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel õigus nõuda endist tööd või ametikohta. TLS § 117 lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitis mõistetakse välja olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvitissumma suurus on seega töövaidlusorgani (kohtu) otsustada. Kohus nõustub töövaidluskomisjonis otsustatuga ei pea vajalikuks hüvitise suurust muuta. Seetõttu tuleb hagejatele hüvitisena välja mõista nende kolme kuu keskmine palk võttes aluseks sätestatud põhipalga: J. Šalamovi – 6000 krooni, S. Serednitski – 3706,65 krooni ja A. Ziyazovi 4266,70 krooni. Asja kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist asjaolu, et tööle asumisel pooled oleksid kokku leppinud puhkuse kestvuses 42 kalendripäeva. Hagejad kirjutasid 31.01.2001.a. JK Narva Transi presidendi N. Burdakovi nimele avaldused, milles palusid neid tööle võtta jalgpallitreeneritena. Samal päeval, s.o. 31.01.2001.a. kirjutas tööandja avaldustele peale, mille kohaselt hagejad võeti tööle alates 01.02.2001.a. Kinnituses sisaldus töötaja kuupalk ja puhkuse pikkus 28 kalendripäeva (tl 54-59). Tunnistaja O. Kurotškini ütlustega on tõendatud, et kõik treenerid lahkusid endisest töökohast Paemurru Spordikoolist vabatahtlikult ja kirjutasid avaldused uude töökohta tööle minekuks. Tunnistaja kinnitusel 42 kalendripäeva pikkusest puhkusest uues töökohas juttu ei olnud, sest JK-s Narva Trans on teised puhkusepäevad kui Paemurru Spordikoolis, mis kuulus haridusministeeriumi haldusalasse ja oli seega pedagoogiline asutus. Tunnistaja V. Orlova ütluste kohaselt töötasid hagejad Paemurru Spordikoolis pedagoog-treeneritena ja olid hinnatud spetsialistid. Nende puhkuse pikkus oli 42 kalendripäeva. Treenerid kirjutasid spordikoolist lahkumisavaldused omal soovil. Tunnistaja kinnitab, et toimunud koosolekutel lubati treeneritele töötamiseks samu ja veelgi paremaid tingimusi.

Puhkuseseaduse § 9 lg 1 kohaselt on põhipuhkuse kestvus 28 kalendripäeva, mida hagejatel oli õigus saada ja selle aja eest tuleb arvestada puhkusetasu. Esitatud täiendusest ja tööandja poolt esitatud raamatupidamise tõendist nähtub, et hagejatele oli arvestatud ja makstud hüvitisena kasutamata puhkuse eest J. Šalamovile - 7580,60 krooni, S. Serednitskile – 1951,65 krooni ja A. Ziyazovile 5503,10 krooni. Vastavalt puhkusetasu arvutamise korra §-le 4 lg 2 kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Seetõttu tuleb J. Šalamovile ja S. Serednitskile täiendavalt tasuda ühe päeva eest vastavalt 215,60 krooni ja 133,20 krooni vähemmakstud puhkusetasu. A.Ziyazovi puhkusetasu arvestus on tehtud õieti. Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.