Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

asuvas hoones. Lepingu p.1.2 kohaselt anti ruumid kasutamiseks kulinaariatoodangu valmistamiseks. Kuigi lepingu p. 2.1.6 järgi pidi olema rendi suurus alates 01.10.2003 18 740 krooni kuus, millele lisandus käibemaks, leppisid pooled alates 01.11.2003 kokku summas 10 000 krooni kuus, millele lisandus käibemaks. Lepingu p.2.2. ja 2.3 nägid ette, et kostja kohustub tasuma ka elektrienergia, vee, kanalisatsiooni, kütte, kindlustuse ja valvekulude eest vastavalt lepingu lisas sätestatud tariifidele. 29.03.2004 leping lõpetati ning oma kirjaga 26.04.2004 teatas kostja, et tunnistab hageja ees võlgnevust kogusummas 148 418.20 krooni ning soovib selle tasumiseks koostada maksegraafiku. Maksegraafik jäi koostamata, kuid kostja ei ole asunud ka võlgnevust osade kaupa likvideerima. Lepingu p.2.4 sätestas, et arvete tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,15 % tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Sellest tulenevalt on hageja koostanud viivisearve nr. 027 03.11.2004 ning arvestanud viiviseid 137 päeva eest 222.62 krooni päevas, kokku summas 30 499.90 krooni. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses, kirjeldades esinenud makseraskuseid, tunnistab põhimõtteliselt võlga ja ei nõustu vaid viivise summaga. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses sisulise otsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Samas on kostja ka oma võlgnevust tunnistanud nii kohtueelses pooltevahelises suhtlemises kui ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile. Kostja vastuväited, mis põhinevad viivise arvutamise õigusele ainult tasumata rendi eest, ei kuulu arvestamisele. Hageja on esitanud viivise arve VÕS § 113 alusel, mis näeb ette kohustuse tasuda viivist kõigi rahaliste kohustuset eest. Lisaks sellele on kostja, tunnistades 26.04.2004 kirjas hagejale oma võlgnevust, nimetanud konkreetsed arved nr. K-1 kuni K-6, mida ta tunnistab. Tegemist on samade arvetega, mis on hagile lisatud ja milles on viivise suurus, kooskõlas pooltevahelise lepinguga, fikseeritud suuruses 0,15 %. Kostja, tunnistades esitatud arveid, on seega tunnistanud ka neis toodud viivist ja seega on käesolevale hagile esitatud vastuväited viivise osas põhjendamatud. Lisaks sellele arvestab kohus ka hageja argumendiga, et kostjale on arvestatud viivist üksnes kuni viivisarve esitamiseni seisuga november 2004 ja ei ole esitatud viivisenõuet hagi esitamise seisuga või kehtiva seaduse võimaluste kohaselt protsendina kuni nõude kohase täitmiseni. Väljanõutav viivise summa ei ole kohtu hinnangul ka hea usu ja tava kohaselt ülemääraselt suur, arvestades põhinõude suurust. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja, kinnitades, et tema tervislik seisund ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda, on hagejale avaldanud, et on nõus tagaseljaotsusega ja soovib üksnes võimalust võla osade kaupa maksmiseks. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale saadetud kohtukutses, mille ta loetakse kättesaanuks abikaasa poolt edasiandmise kaudu, on talle selgitatud võimalust teha asjas sisuline otsus. Hageja leiab, et asjas on võimalik teha sisuline otsus. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud kirjalike tõenditega: pooltevaheline leping, arved, viivisarve, kostja kiri hagejale, milles ta tunnistab nõuet, poolte vastastikune kirjavahetus võla teemadel, õigusabikulude eest tasumise kviitungid kokku summas 9200 krooni, riigilõivu tasumise kviitung. Hagi tagamise abinõuna maakohtu 15.11.2005 määrusega kohaldatud kostja pangakontode arestimine AS-s SEB Eesti Ühispank ja AS-s Hansapank tühistada haginõude täielikul rahuldamisel. Hageja kohtukulude katteks kuulub kostjalt väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 10 000 krooni ja hageja kasutatud õigusabiteenuse kulude katteks 8945.90 krooni. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

M. Leimann

Kohtuotsus jõustus 10.aprillil 2006.a Kohtunik

M. Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.