lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-18440/2

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 23.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-05-18440/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
855
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-18440

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülo Vijar

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2006 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-18440

Tsiviilasi

M. A. hagi O. J. vastu kinnisasja piiride ja pindala kindlakstegemiseks ja kaasomandi lõpetamiseks hagi läbivaatamata jätmine

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

hageja M. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Meelis Leis 13. veebruar 2006

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata M. A. hagi O. J. vastu kinnisasja piiride ja pindala kindlakstegemise ja kaasomandi lõpetamise nõudes. M. A. võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. Hageja ja kostja on kinnistusraamatu registriossa nr 11578 kantud Dauškani nimelise kinnistu kaasomanikud. Hageja on palunud lõpetada kaasomand kinnistu reaalosadeks jagamise teel. Hagiavaldusest ei ole üheselt arusaadav, kas hageja on palunud ka kinnisasja piiride ja pindala kindlakstegemist. Hageja ei ole selles osas oma nõuet ka täpsustanud.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD

JÄRELDUSED

Hageja ei ilmunud 13. veebruaril 2006 Tartu Maakohtu eelistungile. Kostja esindaja taotleb asja läbivaatamata jätmist (tl 40). Sellega seoses leiab kohus järgmist.

1.TsMS § 409 lg 1 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel: 1) jätab hagi läbi vaatamata; 2) teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; 3) lahendab asja sisuliselt; 4) lükkab asja arutamise edasi. Seega on TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt kostja esindajal õigus taotleda hagi läbivaatamata jätmist.
2.TsMS §-s 412 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 on sätestatud, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks. Hageja ei ole väljendanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või hagi läbivaatamiseks tema osavõtuta, mis nähtub hageja poolt kohtule saadetud kirjadest (tl 20-21). Hagejale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 26. jaanuaril 2006 ja samas on talle selgitatud istungilt puudumise tagajärgi (tl 35-36). Seega on hagejale kohtukutse kätte toimetatud TsMS §-s 343 lg 2 sätestatud tähtaega järgides. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud, on esitanud vastuväited vastuhagis ja kostja esindaja ei ole taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus leiab, et asja ei ole võimalik ilma hagejata sisuliselt lahendada kuna hageja üks nõue ei ole piisavalt selge, ei ole esitatud kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ei ole pooltega arutatud. Hageja on esitanud kohtule avalduse seoses kohtuistungile mitteilmumisega (tl 39). Selles avalduses on hageja selgitanud, et tal puudub võimalus õigusabi saamiseks ja tervislikel põhjustel ei ole ta suuteline probleemiga tegelema. Kohus leiab selle hageja avaldusega seoses järgmist. Hageja ei ole taotlenud riigi õigusabi ega ole selgitanud, miks tal puudub võimalus õigusabi saamiseks. Hageja on viidanud tervislikele põhjustele, kuid samas ei ole hageja väitnud, et tervise tõttu ei ole tal võimalik kohtusse ilmuda. Hageja ei ole esitanud TsMS §-s 422 sätestatud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta kohtuistungilt puudumiseks. Veel on hageja viidanud kohtu määrusele, millega tehti hagejale ettepanek selgelt väljendatud nõude märkimiseks (tl 15-16). Kuna hagejal oli esitatud kaks nõuet, nõude ebaselgus puudutas neist ainult ühte, ei tagastanud kohus hagiavaldust, vaid jätkas menetlust. Hageja ei ole teatanud kohtule hagi tagasivõtmisest. Samast hageja kirjast kohtule nähtub, et hageja on teadlik asjas menetluse jätkumisest. Neil asjaoludel ei esine hageja põhistusest nähtuvalt hagejal kohtuistungilt puudumiseks mõjuvaid põhjusi.

2 (3)

Seega puuduvad TsMS § 412 lg 1 sätestatud asjaolud, mis välistaksid hagi läbi vaatamata jätmise ja esinevad asjaolud, mis tingivad hagi läbi vaatamata jätmise. Neil asjaoludel jätab kohus hagi läbi vaatamata.

3.Seoses hagi läbivaatamata jätmisega peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 412 lg 3, 7 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja