(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2006.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-04-1869 (endine number 2/276-10535/04)
Tsiviilasi
TAShagi GR vastu 9828,39 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja TAS(registrikood XXX, asukoht XX)
esindajad
hageja esindaja Raido Reinsalu kostja GR(isikukood XX elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
01.02.2006.a, avalik kohtuistung
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud TAS esitas 14.12.2004.a kohtusse hagi GR vastu 9828,39 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.02.2003.a ja 10.02.2003.a Tele2 telefoniteenuste liitumislepingud nr 1596562 ja 1606059, milliste alusel osutatud teleteenuste eest esitas hageja kostjale arved. Seisuga 26.11.2004.a on kostja poolt teleteenuste eest tasumata 1328,72 krooni. Hageja müüs kostjale 04.02.2003.a ja 10.02.2003.a sõlmitud järelmaksulepingute alusel kaks mobiiltelefoni. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad osamaksed tasumata summas 2575,77 krooni. Pooled on leppinud kokku tasumisele kuuluvaks viiviseks 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Tulenevalt osutatud teleteenuste eest tasumata jätmisest on kostja viivisevõlg hageja ees 26.11.2004.a seisuga 1145,30 krooni ning järelmaksulepingust tulenevate osamaksete tähtaegselt tasumata jätmisest on kostja viivisevõlg hageja ees 26.11.2004.a seisuga 2140,54 krooni. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt on klient kohustatud kasutama telefoniteenust kogu tähtajalise lepingu tähtaja jooksul. Tähtajalise lepingu ülesütlemise korral, sõltumata sellest, kas tähtajalise lepingu ütleb üles klient või Tele2, on klient kohustatud tasuma leppetrahvi 1000 krooni. Kuna kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja tähtajalised lepingud üles ning hagejal on kostjalt õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Hageja ning hageja esindaja vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt kohustub hageja tasuma esindajale menetlustasu 20 % kohtulikus sissenõudemenetluses sissenõutud summalt, mis antud juhul on 1 638,05 krooni (võlgnevuse põhisumma 3 904,49 krooni + viivis 3 285,84 krooni + leppetrahv 1000 krooni x 20 %). Nimetatud summat tuleks käsitleda tulevikus hagejale tekkiva otsese varalise kahjuna. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 9 828,39 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja hagile kirjalikult ei vastanud. Vaatamata kohtukutsele kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumisel võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Kohtuistungil taotles hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud norm võimaldab tagaseljaotsusega ka hagi osalist rahuldamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3 904,49 krooni.
Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 3285,84 krooni tuginedes asjaolule, et poolte vahel on kokku lepitud viivise suuruseks 0,15 % iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. VÕS § 237 lg 1 kohaselt on tarbijalemüügi puhul ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkuleppe tühine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 606,28 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 1000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka temale tulevikus tekkiva otsese varalise kahju, mis seisneb selles, et ta on kohustatud tasuma oma esindajale 20 % kohtulikus sissenõudmismenetluses sissenõutud summalt. Käesoleval juhul oleks nimetatud summaks 5510,77 krooni, millest 20 % moodustab 1102,54 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 5, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kuna kostjalt väljamõistetav viivis ja leppetrahv kokku ületavad hagejale tulevikus tekkiva kahju, siis ei kuulu tulevikus tekkiv kahju hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 5510,77 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2004. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 420 krooni.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.